Uudishimu

Find

7:08 Postimees H
30-AASTANE VANGISTUS ⟩ Miljonäride topeltelu: USA vendade särav kinnisvaraimpeerium varjas süstemaatilist naiste kuritarvitamist Kolm ameeriklasest venda meelitasid oma pidudele naisi, keda nad uimastasid ja siis vägistasid. Samuti tegid nad sündmustest pilte ja videoid ning jagasid neid.
7:08 Postimees H
GALERII ⟩ Rääma ülikooli lõpetanud Rein Veidemann tähistas Pärnus juubelit raamatu esmaesitlusega Kirjandusteadlane Rein Veidemann on sündinud ja kasvanud Räämal ning peab Pärnut oma hingelinnaks. Äsja 80 aasta juubelit tähistanud literaat esitles kolmapäeval Koidula muuseumis oma uut raamatut. Jutuks tuli elu Räämal, tema koertearmastus ja lõbusad seigad seosed sõber Mihkel Mutiga, kelle sulest ilmus hiljuti teos Juhan Viidingu elust ja loomingust. Veidemann avaldas, et ta võiks Mutistki raamatu kirjutada.
7:08 Postimees H
ChatGPT-lt eluohtlikku nõu saanud 31-aastane naine leiti surnuna USAs süüdistab ühe naise perekond OpenAId selles, et ChatGPT õhutas 31-aastast epilepsiahaiget vähendama ravimiannust arstiga nõu pidamata. Veebruaris naise surmaga lõppenud juhtum tõstatab küsimuse tehisintellekti tervisenõuannete ohutusest.
7:08 Õhtuleht H
ÕL TV „HOMMIKUSÖÖK STAARIGA“ | An-Marlen edu varjupoolest: teistele paistis kõik imeline, ise olin loomingulises ummikus Aasta naisartist ja aasta seksikaim naine An-Marlen (27) on harjunud, et inimesed tema laule kuulavad. Hoopis teine tunne on aga lugeda, kuidas ägedast koostööst kirjutatakse kokku salaarmastus. Iga säde ei tähenda ju salasuhet! Hommikusöögivestlusel tulevad jutuks diabeet, teismeea mäss ning edu varjus piinanud inspiratsioonipuudus. Loomulikult uurin sedagi, millal võiks lauljatar tõsisemalt pere loomise peale mõelda.
7:04 Sirp H
Raske on kergeks jääda Kirjutan seda teksti oktoobri keskel, ajal, kui mu vanematel tuleb kuulda keskmiselt seitset õhuhäiret päeva jooksul, vahel isegi kümmet. See ei tähenda, et Žõtomõr saab iga kord pihta, aga ka siis, kui õhuhäire lõpeb, undab see endiselt peas. Nõnda ütlevad mu ema ja Kõjivi sõbrad, kes elavad sagedaste sireenide saatel augusti lõpust saadik. Kardan vanematelt pärida, kuidas nad ennast tunnevad, sest ei oska neid kuidagi lohutada. Ja kas keegi üldse oskab? ...
7:04 Sirp H
Kas sa Kasemetsa Udot tead? Üks Eesti austusväärsema ajalooga kunstikollektiiv tähistab käesoleval hooajal oma sajandat aastapäeva. Saan ja tahan suure tänutundega tõdeda, et too reedeõhtune kontserdikülastus oli kui üks väärikas juubelipidustus väga mitmes mõttes. Sai mekkida nii täitsa värsket kui ka juba pisut laagerdunud head-paremat, tutvuda senitundmatuga ja taaskohata häid ja tuttavaid maitseid meilt ja ka üle-üle-üleaedsetelt, olid õhupallid ja peeti ka pidukõnesid. ...
7:04 Sirp H
Piiritu ilu ja inimlikkus Mingo Rajandi on heliloojana tugevalt pildis. Septembri hakul esietendus tal koostöös Eva Kolditsaga muusikaline lavastus „Elajannad². Granaatõunapuu, anna mulle relvad“ lähisuhtevägivallast. Nüüd, oktoobris, võttis ta autorikontserdiga „Ained ja lained“ kokku oma viimase seitsme-kaheksa aasta loomingu. Sissejuhatuseks ütles helilooja, et muusika on talle vahend, mille abil maailma tõlgendada, ning et seegi kontsert on elu ja loodusjõudude imetluse lugu. ...
7:04 Sirp H
Kaalepi sahtlikaaped Ain Kaalep oli luuletaja, tõlkija, näitekirjanik ja kriitik, keda võiks nimetada keele ja vormi grand old man’iks. Debüütkogumiku „Aleksandriine ja teisi värsse“ koostades oli ta vaid 21aastane, olles selleks ajaks juba käinud soomepoisiks (1943–44) ja olnud KGB poolt vangistatud (1945–46). Luulekogu anti välja aga Kaalepi 100. sünniaastapäevaks, nii et tema ühed varaseimad luuletused jõuavad lugeja ette hoopis kõige hilisematena. ...
7:04 Sirp H
Eesti uue kirjandusloo manifest Erinevalt teistest kunstidest puudub Eesti kirjandusel põhjalik nüüdisaegne ajalugu. Kui „Eesti kunsti ajalugu“ on ilmunud kaheksas mahukas ja kaunis köites (1999–2025) ning 2025. aastal tuli välja „Eesti muusikaloo“ I köide, siis kirjandus peab leppima Endel Sõgla kureeritud „Eesti kirjanduse ajalooga“ (1965–1991), mida kuni viimase, 7. köiteni mõjutas nõukogude ideoloogia ja mida praegused (üli)õpilased enam vajaliku kriitikaga lugeda ei suuda. ...
7:04 Sirp H
Eesti uue kirjandusajaloo poole Eesti vajab uut kirjanduslugu! Eesti kirjanduse ajaloo üle arutatakse ajakirjaveergudel, ülikoolide auditooriumides ja nüüdiskirjanduse kursustel, ent uued teadmised ei ole veel raamatukaante vahele jõudnud. Sestap kutsusid eesti kirjandust uurivad ja õpetavad asutused kokku kolleegiumi, mille tegevuse lõppeesmärk on välja anda uus Eesti kirjanduslugu, mis vastaks kirjandusteaduse praegustele teadmistele ja kajastaks ka teemasid, mis on varasematest kogumikest välja jäänud. 6. ...
7:04 Sirp H
Mees, kes müüb iseennast „Üksikvisa“ esietendusel saalis istudes mõtlen Tennessee Williamsi „Klaasist loomaaiale“, mis Maria Petersoni lavastuses esietendus 2023. aastal Eesti Noorsooteatris. „Üksikvisas“ seguneb psühholoogilise draama lavastajakäekiri tänapäevase stand-up’i esteetikast kantud sõnarütmiga. Nii iseloomustabki „Üksikvisa“ hoogsus ja näitlejate täpne suhe. Veel üks iseloomulik joon on briti farsile omane ootamatus ja tegelaste jäägitu eneseusk. Tõsi, naerda saab vähe, aga suu püsib muigel. ...
7:04 Sirp H
Valgusega maalitud lein Rakvere teatris etenduv „Vöötrada“, mille tuumsündmuseks on lapse kaotus, asetub mõneti ootamatusse järgnevusse. Eesti autoritelt on viimasel ajal lavale jõudnud suisa kolm näidendit, mille kese on sama: teatris Must Kast lavastati Siret Campbelli näidend „Jäljed meie vahel“ (2025) ning sealsamas Rakvere teatris oli hiljuti mängukavas „Klaaslaps“ (autor Maarja Kangro, dramatiseerija Urmas Lennuk, 2024). ...
7:04 Sirp H
Kummikarud ja küüslaugulõhn Publik saabub hilisõhtusesse Souli tänavatoidubaari: neoonvalguses särav putka ja baarimees keset lavatühermaad. Atmosfäär, mis oleks Clement Yongi sõnul pärit justkui Edward Hopperi maalilt* (kui too oleks olnud Aasia päritolu). Kaks esirea õnnelikku kutsutakse baaripinkidele. Algab maitserännak Koreasse ja Jaha Koo mälestustesse, mille vilju kunstnik kohapeal värskelt serveerib. ...
7:04 Sirp H
Erakordne, mitte eksootiline Eesti kaasaegsete etenduskunstide esitlusfestival on sündmus, mida tutvustab selle kuraator-koordinaator Liisi Aibel tihtipeale sõnadega „tõenäoliselt pole te sellest kunagi kuulnud“. Mitte seetõttu, et tegu oleks äsja asutatud või kommunikatsioonis läbikukkunud festivaliga, vaid eelkõige põhjusel, et info festivali toimumise ja programmi kohta on suunatud üksnes valitud väliskülalistele. Nimelt on sel aastal kolmeteistkümnendat korda korraldatud (7.–10. ...
7:04 Sirp H
On liiga hilja midagi ette võtta – pingutused on mõttetud … Langevarjur Craig Stapletonil oli taskus maailmameistrivõistluste võit ning kogemusi rohkem kui 7000 hüppe jagu, kui ta 2013. aastal oma meeskonnakaaslastega harjutas õhutrikki, mille eesmärk oli 3 kilomeetri kõrgusel päästa kahe langevarjuri vahel valla USA lipp. ...
7:04 Sirp H
Kalmistu – põlismets, hiis või park? Hingedeaeg. Kuigi mööda tänavaid lippavad meil praegu ringi pealuumaskidega lapsed ja hüüavad uste taga „Komm või pomm!“, on selles ajas mingi sügav rahu. Otsekui pimeduse rahuriik oleks maa peale tulnud, aga me ei karda seda aega. Vastupidi, tuhanded inimesed võtavad ette käigu kalmistule, et panna sinna küünal hingedeõhtul, 1. novembril. Keegi ei tea enam täpselt, millest selline komme alguse sai, aga tuledesäras surnuaed on imeilus. Mõni püüab teha käigu pühapaika enne päikeseloojangut. ...
7:04 Sirp H
Väitlev ekraan ehk Videoessee uurimistöös ja kõrghariduses Humanitaarteadustes on teaduspublikatsioon läbi aegade olnud eelkõige kirjalik tekst. Uurimuse tulemused avaldatakse kas artikli või monograafiana, selle juurde kuuluvad viited ning enamasti on kogu töö läbinud ka anonüümse eelretsenseerimise. Filme käsitleva uurimuse puhul tuleb liikuv pilt ja heli tõlkida sõnadesse. Tegelikult tuleb ka teisi kunste uurides need sõnadesse tõlkida, kuid prantsuse teadlase ja filmikriitiku Raymond Bellouri järgi on film teistega võrreldes erijuhtum. ...
7:04 Sirp H
Kuidas meeldis? Mis ühendab rongisõitu, küsimust netipangas, suhtlust postiteenistusega, veebipoe tellimust, Bolti-takso kasutamist, tollimaksu maksmist Ühendkuningriigist saabunud ajakirja eest, raamatukogust raamatu tellimist, ID-kaardi uuendamist ja kõike muud siin elus, millest jääb digitaalne jälg ajaloo prügikasti? Elu? Seda ka. Täpsemalt ühendab see, et iga firma või asutus, olgu eraettevõte või riigiamet, tahab sinult pärast teada, kuidas meeldis. ...
7:04 Sirp H
Kuhu kaob lugemisoskus? PISA ehk rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogrammi tulemused on eestlasi ikka rõõmustanud, sest oleme kõigis valdkondades alati eesotsas. Ka viimase, 2025. aasta PISA uuringu puhul ei olnud teisiti: Eesti 15aastaste õpilaste lugemistulemus on nii OECD kui ka Euroopa riikide edetabelis paremate seas. Ometi ei piisa vaid kohast edetabelis, sest tulemusi vaadates võib näha, et võrreldes 2018. ...
7:00 Sirp H
Pisimänguri päevaraamat On selline lauamäng nagu Hiina kabe, meie peres on see ristitud nimega „Nurgast nurka“. Kui kodus käimas olen, siis on see elutoas tugitooli all valmis, mänguks võib minna iga hetk. Pole tarvis küsida, mis värvi keegi olla tahab, see on ju teada, nagu ka avangud, mis on alati samad. Isa püüab sõltuvalt päevast uutmoodi strateegiaga mängu lahendada, mina sõidan traktorina mänguplatsist üle, nagu ikka. „Kes kaardid kaasa võtab?“ on ka tüüpiline küsimus perega reisile minnes. ...
7:00 Sirp H
Kas on õilsam tunda kaasa loomadele või inimestele? Eesti meediamajades on juba aastaid kombeks natuke masohhistlikult toota uudiseid sellest, kuivõrd keeruline on osta pileteid populaarsemate lavastuste etendustele. See ei ole siiski ainult Eesti omapära, sest saalid on tihti võrdlemisi väikesed ka mujal. Põhjanaabrite pealinna selle sügise üks menulavastusi on Helsingi Linnateatri „Surelikud“, mille umbes 40 etendust on kevadeni välja müüdud ja aeg-ajalt müüki paisatavate lisaetendustega juhtub kibekähku sama. ...
7:00 Sirp H
AIga Ida-Euroopas Ida-Euroopa on ikka olnud keeltepaabel, rõhutab Jacob Mikanowski. Kuigi ma ei tea, kas see metafoor siin päris kohane ongi. „Paabel“ võis (ja võib) ta olla küll eemalt vaadates, eriti Ameerikast, kust on siiapoole suunatud ka Mikanowski pilk. Kuid seespidiselt oli (ja on) see kõik ju korrastatud ja siinsete inimeste jaoks täiesti loogiline. ...
7:00 Sirp H
Sõda ja filosoofia Filosoofia saab tänapäeva maailmale pakkuda eeskätt mõtteselgust, usub Kaunase Vytautas Suure ülikooli filosoofiaprofessor Viktoras Bachmetjevas, rääkides sõjast, süüst ja filosoofiast. Olete töötanud Emmanuel Levinase, Hannah Arendti ja Karl Jaspersi ning Vladimir Jankélévitchi pärandiga. Mis teid just nende filosoofide juures köidab? Eeskätt on nad kõik holokaustijärgsed mõtlejad. Ei saaks öelda, et posttotalitaarsed, sest keskne oli eeskätt just Saksamaa mõtestamine pärast natsismi. ...
7:00 Sirp H
Ajalooline õõvaorg Lukustan oma ratta Kosmose kino külje alla tänavavalgustusposti külge. Minu vaatevälja jääb läikiv uunikum, mille numbrimärgi autoregistrisse tipin. Selgub, et sõiduk pärineb aastast 1938. Kosmose sissepääsu ees peatub juba modernsem luksusauto, mille sohver avab ukse säravasse õhtukleiti riietunud naisele, kelle võtab vastu punases pintsakus imposantne kiilaspäine portjee. Välisukse ees kimub seltskond piduriides inimesi suitsu. ...

1 19 20 21 22 23 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.