Uudishimu

Find

7:04 Sirp H
Eesti uue kirjandusajaloo poole Eesti vajab uut kirjanduslugu! Eesti kirjanduse ajaloo üle arutatakse ajakirjaveergudel, ülikoolide auditooriumides ja nüüdiskirjanduse kursustel, ent uued teadmised ei ole veel raamatukaante vahele jõudnud. Sestap kutsusid eesti kirjandust uurivad ja õpetavad asutused kokku kolleegiumi, mille tegevuse lõppeesmärk on välja anda uus Eesti kirjanduslugu, mis vastaks kirjandusteaduse praegustele teadmistele ja kajastaks ka teemasid, mis on varasematest kogumikest välja jäänud. 6. ...
7:04 Sirp H
Mees, kes müüb iseennast „Üksikvisa“ esietendusel saalis istudes mõtlen Tennessee Williamsi „Klaasist loomaaiale“, mis Maria Petersoni lavastuses esietendus 2023. aastal Eesti Noorsooteatris. „Üksikvisas“ seguneb psühholoogilise draama lavastajakäekiri tänapäevase stand-up’i esteetikast kantud sõnarütmiga. Nii iseloomustabki „Üksikvisa“ hoogsus ja näitlejate täpne suhe. Veel üks iseloomulik joon on briti farsile omane ootamatus ja tegelaste jäägitu eneseusk. Tõsi, naerda saab vähe, aga suu püsib muigel. ...
7:04 Sirp H
Valgusega maalitud lein Rakvere teatris etenduv „Vöötrada“, mille tuumsündmuseks on lapse kaotus, asetub mõneti ootamatusse järgnevusse. Eesti autoritelt on viimasel ajal lavale jõudnud suisa kolm näidendit, mille kese on sama: teatris Must Kast lavastati Siret Campbelli näidend „Jäljed meie vahel“ (2025) ning sealsamas Rakvere teatris oli hiljuti mängukavas „Klaaslaps“ (autor Maarja Kangro, dramatiseerija Urmas Lennuk, 2024). ...
7:04 Sirp H
Kummikarud ja küüslaugulõhn Publik saabub hilisõhtusesse Souli tänavatoidubaari: neoonvalguses särav putka ja baarimees keset lavatühermaad. Atmosfäär, mis oleks Clement Yongi sõnul pärit justkui Edward Hopperi maalilt* (kui too oleks olnud Aasia päritolu). Kaks esirea õnnelikku kutsutakse baaripinkidele. Algab maitserännak Koreasse ja Jaha Koo mälestustesse, mille vilju kunstnik kohapeal värskelt serveerib. ...
7:04 Sirp H
Erakordne, mitte eksootiline Eesti kaasaegsete etenduskunstide esitlusfestival on sündmus, mida tutvustab selle kuraator-koordinaator Liisi Aibel tihtipeale sõnadega „tõenäoliselt pole te sellest kunagi kuulnud“. Mitte seetõttu, et tegu oleks äsja asutatud või kommunikatsioonis läbikukkunud festivaliga, vaid eelkõige põhjusel, et info festivali toimumise ja programmi kohta on suunatud üksnes valitud väliskülalistele. Nimelt on sel aastal kolmeteistkümnendat korda korraldatud (7.–10. ...
7:04 Sirp H
On liiga hilja midagi ette võtta – pingutused on mõttetud … Langevarjur Craig Stapletonil oli taskus maailmameistrivõistluste võit ning kogemusi rohkem kui 7000 hüppe jagu, kui ta 2013. aastal oma meeskonnakaaslastega harjutas õhutrikki, mille eesmärk oli 3 kilomeetri kõrgusel päästa kahe langevarjuri vahel valla USA lipp. ...
7:04 Sirp H
Kalmistu – põlismets, hiis või park? Hingedeaeg. Kuigi mööda tänavaid lippavad meil praegu ringi pealuumaskidega lapsed ja hüüavad uste taga „Komm või pomm!“, on selles ajas mingi sügav rahu. Otsekui pimeduse rahuriik oleks maa peale tulnud, aga me ei karda seda aega. Vastupidi, tuhanded inimesed võtavad ette käigu kalmistule, et panna sinna küünal hingedeõhtul, 1. novembril. Keegi ei tea enam täpselt, millest selline komme alguse sai, aga tuledesäras surnuaed on imeilus. Mõni püüab teha käigu pühapaika enne päikeseloojangut. ...
7:04 Sirp H
Väitlev ekraan ehk Videoessee uurimistöös ja kõrghariduses Humanitaarteadustes on teaduspublikatsioon läbi aegade olnud eelkõige kirjalik tekst. Uurimuse tulemused avaldatakse kas artikli või monograafiana, selle juurde kuuluvad viited ning enamasti on kogu töö läbinud ka anonüümse eelretsenseerimise. Filme käsitleva uurimuse puhul tuleb liikuv pilt ja heli tõlkida sõnadesse. Tegelikult tuleb ka teisi kunste uurides need sõnadesse tõlkida, kuid prantsuse teadlase ja filmikriitiku Raymond Bellouri järgi on film teistega võrreldes erijuhtum. ...
7:04 Sirp H
Kuidas meeldis? Mis ühendab rongisõitu, küsimust netipangas, suhtlust postiteenistusega, veebipoe tellimust, Bolti-takso kasutamist, tollimaksu maksmist Ühendkuningriigist saabunud ajakirja eest, raamatukogust raamatu tellimist, ID-kaardi uuendamist ja kõike muud siin elus, millest jääb digitaalne jälg ajaloo prügikasti? Elu? Seda ka. Täpsemalt ühendab see, et iga firma või asutus, olgu eraettevõte või riigiamet, tahab sinult pärast teada, kuidas meeldis. ...
7:04 Sirp H
Kuhu kaob lugemisoskus? PISA ehk rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogrammi tulemused on eestlasi ikka rõõmustanud, sest oleme kõigis valdkondades alati eesotsas. Ka viimase, 2025. aasta PISA uuringu puhul ei olnud teisiti: Eesti 15aastaste õpilaste lugemistulemus on nii OECD kui ka Euroopa riikide edetabelis paremate seas. Ometi ei piisa vaid kohast edetabelis, sest tulemusi vaadates võib näha, et võrreldes 2018. ...
7:00 Sirp H
Pisimänguri päevaraamat On selline lauamäng nagu Hiina kabe, meie peres on see ristitud nimega „Nurgast nurka“. Kui kodus käimas olen, siis on see elutoas tugitooli all valmis, mänguks võib minna iga hetk. Pole tarvis küsida, mis värvi keegi olla tahab, see on ju teada, nagu ka avangud, mis on alati samad. Isa püüab sõltuvalt päevast uutmoodi strateegiaga mängu lahendada, mina sõidan traktorina mänguplatsist üle, nagu ikka. „Kes kaardid kaasa võtab?“ on ka tüüpiline küsimus perega reisile minnes. ...
7:00 Sirp H
Kas on õilsam tunda kaasa loomadele või inimestele? Eesti meediamajades on juba aastaid kombeks natuke masohhistlikult toota uudiseid sellest, kuivõrd keeruline on osta pileteid populaarsemate lavastuste etendustele. See ei ole siiski ainult Eesti omapära, sest saalid on tihti võrdlemisi väikesed ka mujal. Põhjanaabrite pealinna selle sügise üks menulavastusi on Helsingi Linnateatri „Surelikud“, mille umbes 40 etendust on kevadeni välja müüdud ja aeg-ajalt müüki paisatavate lisaetendustega juhtub kibekähku sama. ...
7:00 Sirp H
AIga Ida-Euroopas Ida-Euroopa on ikka olnud keeltepaabel, rõhutab Jacob Mikanowski. Kuigi ma ei tea, kas see metafoor siin päris kohane ongi. „Paabel“ võis (ja võib) ta olla küll eemalt vaadates, eriti Ameerikast, kust on siiapoole suunatud ka Mikanowski pilk. Kuid seespidiselt oli (ja on) see kõik ju korrastatud ja siinsete inimeste jaoks täiesti loogiline. ...
7:00 Sirp H
Sõda ja filosoofia Filosoofia saab tänapäeva maailmale pakkuda eeskätt mõtteselgust, usub Kaunase Vytautas Suure ülikooli filosoofiaprofessor Viktoras Bachmetjevas, rääkides sõjast, süüst ja filosoofiast. Olete töötanud Emmanuel Levinase, Hannah Arendti ja Karl Jaspersi ning Vladimir Jankélévitchi pärandiga. Mis teid just nende filosoofide juures köidab? Eeskätt on nad kõik holokaustijärgsed mõtlejad. Ei saaks öelda, et posttotalitaarsed, sest keskne oli eeskätt just Saksamaa mõtestamine pärast natsismi. ...
7:00 Sirp H
Ajalooline õõvaorg Lukustan oma ratta Kosmose kino külje alla tänavavalgustusposti külge. Minu vaatevälja jääb läikiv uunikum, mille numbrimärgi autoregistrisse tipin. Selgub, et sõiduk pärineb aastast 1938. Kosmose sissepääsu ees peatub juba modernsem luksusauto, mille sohver avab ukse säravasse õhtukleiti riietunud naisele, kelle võtab vastu punases pintsakus imposantne kiilaspäine portjee. Välisukse ees kimub seltskond piduriides inimesi suitsu. ...
7:00 Sirp H
Kindral kõrgemalt Siin ajalooraamatus on kirjas, et head võitsid õnneks iga jumala kord. Kujutate ette, milline vedamine! Norm MacDonald Meeste keskeakriisi üks eksimatuid märke pidi olema kasvav huvi II maailmasõja ajaloo vastu. Tuleb tunnistada, et vähemalt spektri servas värelevad sel juhul sümptomid endalgi, sest kuigi selleteemalist infot spetsiaalselt just välja ei otsi, olen hakanud tähele panema, et üldjuhul ma sellest ära ka ei ütle. ...
7:00 Sirp H
XIX sajandi Tallinn on lugupeetud baltisaksa arhitekti nägu Ilmunud on tähelepanuväärne monograafia arhitektist Rudolf Otto von Knüpfferist. Knüpfferi nimi on olnud laiemale üldsusele pigem tundmatu, sest baltisaksa arhitektidele ei ole seni lihtsalt eriti tähelepanu pööratud. Nüüd aga tutvustatakse 800 (!) ehitusprojekti ja 150 (!) säilinud hoone kaudu meest, kes oli XIX sajandil kubermanguvalitsuse arhitekti mõjukas ametis ja kujundas XIX sajandil Tallinna väljanägemist 48 aasta vältel. ...
7:00 Sirp H
Kutsume kultuurile kiirabi Kellel on kultuurist vähegi aimu, teab hästi, et kriis on majas. Aastad kuluvad ja valitsused vahetuvad, aga Eesti NSV kultuuriministeerium hingitseb vaikselt edasi. Nii karm hinnang on kahtlemata ebaõiglane, ometi mitte päris põhjendamatu. Mis sellist liialdust võimaldab? Eks ikka võrdlus, et Eesti kultuuri rahastatakse peamiselt riiklikult ja lisavõimalused on välja arendamata. Ministrid küll vahetuvad, ent kuulutavad ühte ja sama, kätt südamele pannes: „Uskuge meid, riik hoolib! Riik teeb! ...
7:00 Sirp H
Kuidas ennustada olevikku Ikka veel jookseb mingi joon ulmekirjanduse ja, nagu ütleksid inimesed, kellele ulme on oluline, tavakirjanduse vahel. „Tavakirjandus“ ei ole muidugi termin, mida väga kasutada tahaks, sest see peaks endasse mahutama kõik ja siis seda enam kasutada ei saakski. Aga seestpoolt välja vaadates saab ulmet kõigest muust eristada näiteks selle alusel, et ulmes on vaja ehitada maailm. ...
7:00 Sirp H
Kui seal ära käid ja tagasi tuled, siis on kõik tuttavlik ühtäkki võõras Kujutelm, et ulme avaldub üksnes žanriulme hermeetilises raamides, pole kunagi olnud lõpuni adekvaatne. Iseäranis silmanähtav on see praegusel ajal, mil ulmelisi motiive, ulmelist kujutamislaadi, ulmelist võõritust ja ulmega seonduvat interteksti leiab peaaegu kõikjalt: kirjandusest, filmist, kunstist, muusikast, videomängudest jne. ...
7:00 Sirp H
Halloo, siin Mauno Koivisto! Üks telefonikõne võib anda tööd tuhandetele. Tõlgendajad ja oletajad saavad rohkelt tähelepanu ja meediaruumi. Informeeritud anonüümsed allikad ehk oma tähtsuse nautimisest pakatavad ametnikud, kes enda väite kohaselt „olid juures“, suurendavad oma mõju neist sõltuvate ajakirjanike üle. Uudisvoogu täiendavad lõputult kriitilised avaldused solvunutelt, kellega helistajad ei rääkinud oma kavatsusest piisavalt vara ega põhjalikult. ...
7:00 Sirp H
Tegeleda kujundlikumalt eluga meie ümber Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kuraator Evelyn Raudsepp nimetab oma meetodit performatiivseks või ka dialoogiliseks kureerimiseks. Tema näitus, EKKMi 20. aasta programmi kuuluv „Meil on sõnadest maa“ tõukejõuks oli Palestiinaga toimuvast tekkinud jõuetusetunne ning soov näha meediavoogude ja statistika taga inimest. Soov mõista. Toetudes enda tarbeks tehtud videointervjuudele Palestiina kuraatoritega, pani Raudsepp tasapisi kokku meditatiivse ja poeetilise vaatluse elust vägivalla keskel. ...
7:00 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Ajakirjanik Ainar Ruussaar
6:55 ERR H
Advokaadid Ginter, Nerets, Švirinas: põhiõigus rüüstata Euroopas toimuvate rahutuste ja Prantsusmaa värske seaduseelnõu taustal käsitlevad advokaadid Carri Ginter, Valts Nerets ja Kęstutis Švirinas ühisartiklis sõna- ja kogunemisvabaduse piire ning küsimust, kas meeleavaldaja võib vastutada ka teiste osalejate tekitatud kahju eest.

1 19 20 21 22 23 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.