Uudishimu

Find

6:03 Sirp H
Elu kärbsega Mõtlen sageli sellele, kui palju me oma elus mängime. Teeme teatrit. Jagame peas rollid laiali, võtame endalegi mõne meelepärasema. Kirjutame dialoogi ja kirjutame seda jooksvalt ümber. Oma peas on meil isegi isiklik publik. Mõtleme ju sageli, kuidas keegi teine võiks käsilolevale olukorrale reageerida („Kui mu ema mind praegu näeks!“) ja mida talle siis vastu öelda või küsida. ...
6:03 Sirp H
Argidialektika XXXV. Tähendus Me räägime, et jõuda üksmeelele, ja püüdleme selle poole, et kasutaksime sõnu samas tähenduses. Saame aru, et kellegi jaoks mingi sõna tähendab midagi muud kui meile, paigutub teise konteksti, on seotud teiste väärtustega, toob esile erinevad konnotatsioonid. ...
6:03 Sirp H
Armas Sanna! Sageli on nii, et näited õhutavad ja vaigistavad inimeste tundeid enam kui sõnad. Seetõttu otsustasin pärast seda, kui olin sind vestluses juba natuke lohutanud siis, kui sa kohal olid, kirjutada sulle nüüd, kui sa viibid eemal, lohutuskirja omaenda läbielatud õnnetustest, et sa mõistaksid, et sinu katsumused on minu omadega võrreldes kas olematud või tühised, ning seeläbi enda omi leplikumalt taluksid. ...
6:03 Sirp H
Ujuda? Uppuda? Jah, uppuda „[T]ead esimene kord läksin kaheks jaanuaris männik-karjääris lõin end mättasse / teine kord juunis“ (lk 101). Kuni raamatu 90. leheküljeni küsisin endalt, pilk kaastundest põlemas, et kas peaksin suutma autori ja teksti vahel tõesti mingit distantsi hoida. Et mure on siin kohatu? ...
6:03 Sirp H
Iha äärealadel turnimise hõrkus Kui jultunud, kui ennasttäis saab keegi olla, et mulle oma vabadusega sellist naudingut pakub? Olen alati teadnud, et seksuaal- ja loomeenergia voogavad samal lainesagedusel, samadest kuumadest kõhu- ja seljapiludest, aga seda, et see purustav, meeldivalt ja veetlevalt kõikvõimas jõud oleks kuidagi eesti kirjanduses esindatud, olen kaua igatsenud. Ja Sanna Kartau kaksikteosega – soololavastusega „Ma usun ihasse“ ja samanimelise raamatuga – seda suurepäraselt teebki. ...
6:03 Sirp H
Pahad, head ja keskmised asjad Eesti Kirjanike Liidu Noored (EKLN) on välja andnud juba viienda „Grafomaania“, seekord alapealkirjaga „Pahad asjad“. Eessõnas tituleeritakse see väikeseks juubeliks ning tõsi ta on, et viis väljaannet on arv, millest ei saa mööda vaadata – püsivus on olemas. Noor-Eestilgi ilmus viis albumit, ning näiteks Siuru, kelle EKLN eriti esimesel tegutsemisaastal eeskujuks võttis, ei jõudnud niikaugelegi. Kirjanduses ega eluski ei piisa aga vaid püsivusest, et saada kirjandusklassikuks. ...
6:03 Sirp H
„Ära kuse!“ kostis Issand Ivan Võrõpajevi tegelane on sageli tänapäevane sekulaarne inimene, kes ei tunne end religioossena, aga satub vastamisi pühaga. Selline inimene ei märka, et tema aastavahetused on saturnaalid, mil argireeglid ei kehti, tema aeg on tsükliline iPhone’ist uue iPhone’ini, ta ei näe Marveli kangelastes Olümpose jumalaid ning tema omailma kujundavad arhetüübid. Ta ei usu kliimamuutust, küll aga seda, et tehisaru hävitab inimkonna, sest selles peegeldub talle teadmata jumalate viha ja veeuputuse müüt. ...
6:03 Sirp H
Mõned põhjused, miks Ove surra ei saa Teatrilavastuse „Mees nimega Ove“ algmaterjal on rootsi kirjaniku Fredrik Backmani legendaarseks saanud samanimeline esikromaan, millest on tehtud juba kaks filmiversiooni: rootslaste oma originaalpealkirjaga ning ameeriklaste variant pealkirja all „Mees nimega Otto“. See on liigutav lugu elus kibestunud 59aastasest mehest, kes teeb mitu katset minna teispoolsusse järele oma kallile abikaasale Sonjale. Juhtub aga asju, mille tõttu see tal kuidagi ei õnnestu. Liiga hea süda. ...
6:03 Sirp H
„… jalamatigi kannatus saab ükskord otsa, aga see ei ole tõsi …“ Vaataja(nna)na olen „Elajannasid“ vaimus kaasas kandnud ajast, kui nad esimest korda end ilmutasid (2023): näitlejad Eva Koldits ja Mirtel Pohla koos väge täis Mingo Rajandiga kontrabassil pluss mehed saatebändis. Mustad toogad seljas ja turbanid peas, kulgesid naised oma eluringil kui okkalises labürindis teekonnal sünnist surmani. Lavastuse sõnum oli jõuliselt intiimne nagu kuum jäätis ning vastuvõtt väga polariseeritud: olid ühed, kes sügavalt liigutatud, ja teised, kes samavõrra häiritud. ...
6:03 Sirp H
Otsigem taas välja kassettmakid Plaadipoe Psühhoteek asutaja ja omaniku Ahto Külveti eestvedamisel toimus tänavu kaheteistkümnes Psühhodisko rahvusvaheline konverents, mis tõi Tartusse kokku hulga muusikahuvilisi. Sedapuhku keskenduti ühele muusika salvestamise ja edastamise formaadile, mille kasutajate arv on taas tõusuteel. See on nimelt vana hea kassett. Kuigi juba mõnda aega on täheldatud helikassettide naasmist muusikaturule, võib viimaste aastate arengut näha kasseti taassünnina. ...
6:03 Sirp H
Kus on lein, seal on igavik, seal on neli tundi ja kolmkümmend kolm minutit Kui loominguline sõprus kestab n = paarkümmend aastat ja selle järelkaja n + igaviku, siis mitu grammi igatsust mahutab endas neli tundi ja kolmkümmend kolm minutit? Kus on 1950. aastad, seal on avangard, seal on New York, seal on John Cage, seal on Morton Feldmani ja Cage’i tutvumine. Palun ära korja, lase mustikal kasvada. Olen mustikataim, kasvan kasvan kasvan. Olen operaator Kõpsu tähelepaneliku pilgu all aegluubis kombitsaid sirutav seeneniidistik. ...
6:03 Sirp H
Sissejuhatus kaamosesse Maarja Nuut vaatab mulle autorikontserti reklaamivalt plakatilt vastu hundipilguga. Otse silma. Tõsine, kinnine, silmade ümber tumedad varjud, ühe silma nurgas justkui verevalum. Mida ta mulle öelda tahab? Kas see on appikarje? Või on see moodne meik? See võiks olla ka saja aasta tagune foto inimesest, kelle nime enam keegi ei mäleta. Ta elaks nagu metsas. Loomadega koos. ...
6:03 Sirp H
Kui palju maksab mets? Metsa lageraiumata jätmise rahaline hind on hõlpsasti tuletatav, kuid enamikku metsa väärtustest, nagu keerulised ökosüsteemid ja kollektiivne kultuuripärand, on võimatu rahasse ümber arvutada. Elukeskkonda hoidev riik arvestaks neid väärtusi metsapoliitikas sama palju kui puidutulu, ent Eestil on sinna veel kõvasti arenguruumi. Mis maksab ökosüsteem? ...
6:03 Sirp H
Maailmalõpp ja „normaalne“ tehisaru Hiljaaegu on taas palju ärevust tekitanud väide, et tehisaru arendamine võib väljuda kontrolli alt ja viia terve inimkonna hukatusse. Näiteks süüdistas juhtivas tehisarufirmas töötanud insener hiljuti ettevõtet inimeste eludega ruleti mängimises. Üks ettevõtte juhtivteadur kinnitas seejärel, et nad tõepoolest usuvad, et tehisaru võib kõik inimesed ära tappa, ning tema isiklikult hindab selle tõenäosuseks järgmise kümnendi jooksul vähemalt 10%. ...
6:03 Sirp H
Filosoofia kui tänapäeva diagnoos 15. oktoobril möödus 100 aastat XX sajandi ühe suurima filosoofi, Michel Foucault’ sünnist. Marek Tamm, Maarja Kangro, Hasso Krull, Eik Hermann, Rita Niineste ja Jüri Lipping pakkusid Hasso Krulli palvel välja kuus vastust küsimusele, mida on Foucault meie mõtlemises muutnud. Marek Tamm:Michel Foucault saab tänavu saja-aastaseks, ent tema looming pole ikka veel valmis. ...
6:03 Sirp H
Foucault 100 ehk Kuidas saada sajandi suurimaks mõtlejaks Paul-Michel Foucault sündis 15. oktoobril 1926. aastal Lääne-Prantsusmaal Poitiers’s, linnas, kus üks hiliskeskaja rikkamaid ja võimsamaid naisi Akvitaania Eleanor XII sajandil oma peent õukonda pidas. Ta kasvab üles tunnustatud arstide suguvõsas (ka nooremast vennast saab kirurg), kus põimusid isaliini pühendunud katoliiklus ja emaliini leebe voltäärlus. ...
6:03 Sirp H
Iseenda eest ei põgene Marge Monko näituse „Suvi enne pimedust“ töödes võetakse omal poeetilisel viisil vaatluse alla aja möödumine, kaduvus ja lein. Pildisarjad, kaks autoportreed ja kirjandustsitaadid loovad omamoodi nukra terviku, mille kaudu võib seda kõike jälgida ja analüüsida. ...
6:03 Sirp H
„Olen väikelinna gängster, mulle meeldib see?“ Head vanemad on üks suuremaid jackpot’e elus. Kui palju ma olen mõelnud nendele lastele ning noortele, kel ei ole elus mingil põhjusel vanematega vedanud … Sest ükskõik kui vaesed või rikkad, tuntud või tundmatud on kellegi vanemad – peaasi et nad on head ja hoolitsevad! Tugev tugivõrgustik on määrava tähtsusega. Aga mis saab nendest, kelle elus kõike eelmainitut ei ole? Mis juhtub lastega, kelle jaoks pole ei vanematel ega ühiskonnal aega ega tahtmist nendega tegeleda? ...
6:03 Sirp H
Muutuda ennast kaotamata 2024. aasta jaanuaris seisin ma endalegi natukene ootamatult Marge Monko korteris ja uurisin tema raamaturiiulit. Ei mäleta enam, kelle kaudu või kuidas, kuid vahetasime mõneks ajaks Monkoga korterid – mina tulin Tallinna, tema läks minu koju Tartusse. Lähemalt tuttavaks me ei saanudki ja kohtusime vaid põgusalt võtmete vahetamiseks ja ka hiljem ei ole meie teed ristunud. Seisin toona võõra inimese korteris kerge kohmetusega, ümber minu teise inimese ruum ja asjad. ...
6:03 Sirp H
Lõputööd, mis mõjutavad lõputöid Arhitektuuritudengit mõjutavad alati varasemad tudengite tööd. Vaatad stuudios enda ümber projekte ja diagramme, kuuled vanemate kursuste jutte ja muidugi õpid nende tehtust. Ometi ei pruugita teada, millised tööd valmisid kümme, 15 või lausa 23 aastat tagasi. Aga need tööd on mõjutanud enne sind õppinud tudengeid, kes omakorda on mõjutanud sind kui tulevast arhitekti. Varem tehtu mõju ei ole sageli otseselt nähtav ega selge, vaid kandub edasi järgmiste tööde, õpetamise ja stuudiokultuuri kaudu. ...
6:03 Sirp H
Ressursside resonants Tänavune Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) esitab küsimuse „Palju maksab?“ ning teeb seda õigustatult, kuna iga teine uudis pajatab praegu kallinevast ehitusest. Provokatiivne igapäevane lähenemine arhitektuurile paneb erialarahva ehk veidi nihelema ja end ebamugavalt tundma: rahast ei ole ju viisakas rääkida. Hinnatud arhitektuuriteoste puhul käsitletakse harva maksumust, kuigi ometi on igal ruutmeetril nii projekteerimis- kui ehitushind, rääkimata arhitekti tööst. ...
6:03 Sirp H
Poeesia ja praktika ehitustandril Tallinna arhitektuuribiennaali peanäitus „Palju maksab?“ algab linnahalli promenaadil, kui liigun sissepääsu poole ning vaatlen ümberringi kerkivat linna ja kinnisvaraarendusi. Kõrghoonete silueti ja laguneva betoonhiiglase vahel laiub sügav kuristik. Hoone tilgub ja hallitab, lausa roiskub. Linnahall dirigeerib näitust algtaktist peale, seda ka taktiilselt, kui katuse läbijooksude kaudu immitsev vesi kukla taha tilgub. Peasissepääsu kohale maalitud slogan „PALJU MAKSAB? ...
6:03 Sirp H
Kes on Digger? Digger Rockwell (Tom Cruise) on erakordselt jõukas naftaparun (mitte väga kauge) tuleviku Ameerikas. Rea hoolimatute ja vastutustundetute puurimiste tõttu Gröönimaal murdub mandri küljest lahti tohutu jäälahmakas ja suundub Põhja-Euroopa poole, ähvardades põhjustada üüratu looduskatastroofi. ...
6:03 Sirp H
Me tahame uskuda Eesti dokimaastikul on Kaupo Kruusiauk küllalt eriline looja, sest oma terava silma, kõrva ja ninaga ei jahi ta mitte tingimata intrigeerivaid teemasid, vaid humanistina huvitavad teda just inimesed oma heas ja halvas. Nende mahlakate karakterite kaudu, kelle lähikonnas ta oma kaameraga justkui muuseas aega veedab ning seeläbi neile üllatavalt lähedale jõuab, tabab Kruusiauk parimatel hetkedel midagi ehmatavalt ausat ja ehedat: sügavama olemise ilu, inimeste ürgse minapildi. ...

1 19 20 21 22 23 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.