Uudishimu

Find

6:26 Postimees H
Äsja kinga saanud OpenAI töötajate murekiri tehisaru asjus külvab korralikku segadust Hiljuti vallandatud OpenAI töötajad on saatnud ettevõtte juhtkonnale hoiatuse, et uute tehisarumudelite arendamine liigub ohtlikus suunas. Nende põhimure on, et tehisaru ««mõttekäike» ei saa peagi enam jälgida, mis muudab selle kontrollimatuks.
6:26 ERR H
Austria pidas Viinis kinni Ukrainska Pravda uuriva toimetuse juhi Ukrainska Pravda uuriva toimetuse juht Mõhhailo Tkatš on Austrias kinni peetud, teatas neljapäeval väljaanne Ukrainska Pravda.
6:17 Postimees H
Endine Saksa luurejuht võis edastada salastatud infot Hiinale Endine Saksamaa välisluureameti juhataja August Hanning oli väidetavalt lähedastes sidemetes kõrge Hiina sõjaväe ametnikuga, kellele ta arvatavasti informatsiooni edastas.
6:09 AlJazeera H
Northern Ireland’s Sinn Fein faces police probe as protest tensions fester The Democratic Unionist Party calls for the prosecution of Sinn Fein lawmakers who participated in the protest.
6:09 Sirp H
Ei saa me ilma poliitikata Veneetsia filmifestivali järjekordne aastaring on lõppenud, auhinnad välja jagatud, põhižürii eesotsas Ameerika näitlejanna ja režissööri Maggie Gyllenhaaliga oli oma otsustes rahvusvahelise filmipressiga üsna ühel meelel, lihtsalt filmid olid teises järjekorras. Suurim võitja oli sünge draama II maailmasõja järgsest ajast pealkirjaga „Tundmatu naine“. ...
6:09 Sirp H
Keskaja uurijad on saanud revanši Neljateistkümne aasta eest nägi ilmavalgust „Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg“, kuueköitelise sarja üks osadest. Koguteos ilmus aastatel 2003–2020, iga osa pühendatud ühele perioodile meie maa ajaloos. Võib-olla imestavad tulevaste põlvede uurijad, miks põhjustas just keskaega käsitlev teos suuremat sorti skandaali, mitte aga VI köide, mille sisuks ajavahemik Vabadussõjast riigi iseseisvuse taastamiseni. Varjatud karid ja miiniväljad on ometigi peidus uuemas ajaloos: 1939. ...
6:09 Sirp H
365 + 4 teadusampsu ehk Lugu sellest, kuidas me vastustele küsimusi otsisime1 Kas pimedana sündinud inimesed näevad unenägusid? See on vastuseta jäänud küsimus, mille esitas üks lehelugeja meie arutleva teaduskommunikatsiooni katse ajal. Esmapilgul tundub see olevat sügavalt inimlik ja samas teaduslikult huvitav küsimus, mis võiks kahtlemata teadlast kõnetada ja vastama kutsuda. Ometi ebaõnnestusime. See polnud passiivne juhus, sest püüdsime vastust leida. Arutelu ei tekkinud ja mõnes mõttes sai sellest kogu meie eksperimenti saatnud probleemi tunnusküsimus. ...
6:09 Sirp H
Miks on Sirbi veebis tasuliseks muutmine väga halb mõte Viimasest Sirbist (25. IX 2026) saadi teada, et peatoimetaja Kaarel Tarand ja SA Kultuurilehe nõukogu peavad mõistlikuks muuta Sirbi lugemine veebis tasuliseks. Tarand põhjendab ettepanekut arusaadava murega: väljaandel napib raha ja autoritele tuleks maksta rohkem. Mõlemad probleemid on tõsised, ent sellest ei järeldu, et lahendus on piirata ligipääsu Sirbile ja vähendada lugejate arvu. Sirp ei ole tavaline turuväljaanne ja SA Kultuurileht ei ole tavaline meediaettevõte. ...
6:09 Sirp H
Ei saa mitte vaiki olla III. Barlova – baar kui kolmas koht On kohti, kuhu võid minna eelneva kokkuleppeta. Need on paigad, kus õhkkond on mõnus ja kus, hoolimata sellest, et keegi pole sind sellesse kohta isiklikult kutsunud, on sul tunne, et oled sinna oodatud. Need kohad ei asu kunagi liiga kaugel, kuigi üheski Eesti linnas pole õigupoolest miski väga kaugel. Seal ei loe, milline on sinu sotsiaal-majanduslik taust. Ennekõike on oluline, et sa ei käitu nõmedalt. Seal on oma püsikunded ja võõrustaja, kes võtab sind alati avasüli vastu. ...
6:09 Sirp H
Soome õudusfilm on leidmas oma nägu Soome õudusfilmi eestvedajaks on viimastel aastatel saanud Hanna Bergholm, kelle projektid on pälvinud laia rahvusvahelist tunnustust. Tänavu HÕFFil linastunud ja nüüd kinolevisse jõudnud „Öölapse“1 ostis muu hulgas ära suurim žanrifilmile keskenduv voogedastusplatvorm Shudder. Bergholm aga Hollywoodi murdmisest tingimata ei unista, vaid peab kõige olulisemaks seda, et projekt teda ennast kõnetaks. ...
6:09 Sirp H
Tõde või tegu? Pean üles tunnistama, et ei armastanud lapsena kunagi mängimist, ja eriti polnud ma huvitatud teiste lastega mängimisest. Ma ei mäletagi täpselt, millal tekkis mu ellu kujutletav sõber Catti. Ta esitles end lapsena, kes oli minu sarnane, aga mitte mina ise. Tal oli oma iseloom, lemmikmängud, välimus. Mu ema ergutas alati mu kujutlusvõimet, äratades lugudes elutuid esemeid ellu ning andes neile hääle ja isikupära. Catti saabumine oli aga isegi talle ootamatu. ...
6:09 Sirp H
Muusikaharidus vajab mentaliteedimuutust Üha enam on ühiskonnas kõne all muusikaharidus: olgu huviharidus ja muusikakoolid omavalitsustes1, noored muusikud ja keskharidus, õpetajate ja raha puudus või institutsionaalsed probleemid2. Kõik need tahud – kunstilised ja praktilised, olgu huvi-, kesk- või kõrghariduses – seob aga tervikuks mentaliteedi küsimus: mis on üldse muusika ning mida tähendab muusika õppimine ja õpetamine XXI sajandil? ...
6:09 Sirp H
Külmetav keha ja vabastatud helid: kus on ruumilise heli kodu? Sügisene ARSi kunstilinnaku D-hoovimaja tervitab tulijat tööstusliku karguse ja 23 kõlarist ehitatud ambisoonilise helisüsteemiga. Ruumilise heli kontserdile tulles ootab kuulaja tavaliselt täielikku immersiivsust – tunnet, kus helilained haaravad keha endasse ja mõtestavad ruumi uuel moel. Kõvadel klapptoolidel istudes tõusis aga kiiresti pinnale oluline ja veidi paradoksaalne küsimus: mida teeb heliruum kuulaja kehaga? Miks hoiab vaba heli kuulajat ahelates? ...
6:09 Sirp H
Eesti raskemuusika hetkeseis: seisab küll, ei pea millelegi nõjatuma, et püsti püsida Kui Sirbi toimetaja uuris, kas saaksin oktoobri esimesel laupäeval heita pilgu Eesti Raskemuusikaliidu korraldatud esitluspäevale ehk showcase-festivalikesele ja sellest kirjutada, ei kõhelnud ma kaua. Tutvus siinse metal-skeenega vajaski juba värskendamist, ja mis saab olla selleks parem koht kui näljaste noorte bändide žanrisimman? ...
6:09 Sirp H
Pealelend – Mihhail Gerts, dirigent ja festivali „Tubin“ kunstiline juht Tänavusel, juba kuuendal festivalil „Tubin“ tutvustati Eduard Tubina kogutud teoseid, mille väljaandmine jõuab selle aastaga lõpule. See on aastakümneid kestnud hiiglaslik projekt. Ettevalmistused algasid juba 1990. aastatel ning 2000. aastal moodustati Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing, mille peamine siht ongi olnud Tubina kogutud teoste avaldamine, aga ka üldisemalt helilooja loomingu tutvustamine ja levitamine. Palun kirjelda kogutud teoste toimetamise mahukat tööd. ...
6:09 Sirp H
Kuhu sa aiva kõnnid, Peipsiveere trubaduur? Kuues „Tubin“ kulges erinevalt mullusest juubelitehõngulisest festivalist märksa sissepoole pööratumalt ja uuris mitmetahkselt: kes ma olen? Seon järgnevas kimpu muljeid kuuelt Tartus aset leidnud kontserdilt, millest igaüks lisas küsimusele mõne vastusekillukese. ...
6:09 Sirp H
Voldemar Lindström 28. IV 1933 – 6. X 2026 Lahkunud on legendaarne telemees Voldemar Lindström. Suurema osa oma elust, peaaegu 35 aastat (1972–2006), töötas Voldemar Lindström Eesti Televisioonis. Ekraanil teda palju ei nähtud, aeg-ajalt esines ta vaid „Monitoris“, kus tutvustas uusi saateid ja vastas televaatajate kirjadele. Aga telemajas oli ta Volli, keda tundsid kõik. Teda on kutsutud ka maja lukuks, kellele võis alati loota, ja heas mõttes halliks kardinaliks, kes hoidis majas toimuval vaikselt, esile tükkimata, silma peal. ...
6:09 Sirp H
Toomas Veidebaum 21. X 1946 – 30. IX 2026 Toomas Veidebaumi nimi on lahutamatult seotud Eesti terviseteaduse ja epidemioloogia arenguga. Tema aastakümneid kestnud pühendunud tegevus teadlase ja teadusjuhina ning panus järgmiste teadlaspõlvkondade kujunemisse on jätnud Eesti teadusellu sügava jälje. Toomas Veidebaumi teadlaseks kujunemise tee sai alguse Tartu Ülikoolist, kus ta lõpetas 1970. aastal rakubioloogia eriala ja kaitses 1976. aastal bioloogiakandidaadi väitekirja. Alates 1977. ...
6:09 Sirp H
Kes on oma, kes võõras Võõraste saabumise ja võõrvõimu kindlustamisega kaasnes põllumajanduse, infrastruktuuri ja kaubanduse väljaarendamine. Hakati rajama kirikuid, kloostreid ja linnuseid, kujunesid linnad ja mitmesugused asustuskeskused, tekkisid kaubandusteed. Selle käigus lülitati Eesti alad ühtsesse Euroopa kaubandusvõrku ja Hansa Liitu ning siia hakkasid saabuma ka kultuurtaimed, mille kohta juba antiikajast teati, et need on taimed, mis looduses ei kasva. ...
6:09 Sirp H
Sild üle Soome lahe Tänavu 60 aasta juubelit tähistav Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) on algusest peale ühendanud inimesi, kellele on hingelähedane Eestimaa looduse ja rahvuskultuuri ning kultuuripärandi väärtustamine, looduse ja ühiskonna suhted, säästva arengu, looduse kasutamise ja maastikukorralduse edendamine ning inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamine. ...
6:09 Sirp H
Soome-ugri rahvaste toetamine on meie rahvusliku julgeoleku ja identiteedi küsimus Viimased aastad on olnud soome-ugri rahvaste koostöö seisukohalt turbulentsed, üksteise järel on eksisteerimast lakanud või kokku tõmbunud mitmesugused soome-ugri rahvaste koostööd arendavad üritused ja organisatsioonid. Venemaa Föderatsioonis leitakse, et soome-ugri rahvaste koostöö arendamiseks senisel kujul ei ole raha ega ka otsest vajadust, sest see viib sealseid soome-ugri rahvaid eemale vene keele ja kultuuri rikkusest. ...
6:09 Sirp H
Tervisevetele Euroopasse või sauna taha allikatiiki ehk Allikaveega tervendamine Lourdes’ist Eesti silmaallikateni Septembri viimasel nädalavahetusel külastas paavst Leo XIV Prantsusmaad ja joonistas oma reisiga kaardile sümboolse M-tähe. Täht ühendab viit XIX sajandi Maarja ilmumisega seotud paika. Selle üks haru algab Lourdes’ist, tõuseb Pontmaini ja laskub Pellevoisini. Teine algab La Salette’ist, kulgeb Pariisi Rue du Baci kabeli kaudu ning jõuab samuti Pellevoisini. Nõnda saavad Prantsusmaa kaardile tõmmatud jooned kokku suureks M-täheks – Maria, Maarja. ...
6:09 Sirp H
Hämar, võõras ja kauge nagu teisedki eestlased Alustan kiidusõnaga tehnilise teostuse kohta. Valgustus teeb võrratu kunstiteose. Lühikesed talvepäevad loovad samm-sammult hämarusse vajuvale Lõuna-Eesti maastikule õõvastava fooni. Õhtused stseenid ei muutu ka kordagi liialt tumedaks. Iga kaader lubab tunni täpsusega aru saada, mis kell parasjagu on. Valguse poolest on praegused sügisõhtud filmi vaatamiseks juba sobivad. ...
6:09 Sirp H
Filmifestivalid kui rõhumisele vastuhaku platvorm On 13. september. Ma kihutan pooltühjade rehvidega vanas mikrobussis istudes Ivano-Frankivskist Lvivi poole. Telefoniäpp viskab ikka ja jälle ette õhuhäirehoiatust; häire pole veel läbi. Eelmisel õhtul sai mu lühifilm „Numbrituba“ kaks auhinda festivalil „MYTH Social Impact Film Award“. See on festival, mis „võimendab nende filmitegijate häält, kes seisavad Ukraina, inimõiguste ja vabaduse eest“. Pärast auhinnavõitu ei olnud aga aega kesköise komandanditunni tõttu midagi tähistada. ...

1 3 4 5 6 7 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.