Uudishimu

Find

6:09 Sirp H
Ei saa mitte vaiki olla III. Barlova – baar kui kolmas koht On kohti, kuhu võid minna eelneva kokkuleppeta. Need on paigad, kus õhkkond on mõnus ja kus, hoolimata sellest, et keegi pole sind sellesse kohta isiklikult kutsunud, on sul tunne, et oled sinna oodatud. Need kohad ei asu kunagi liiga kaugel, kuigi üheski Eesti linnas pole õigupoolest miski väga kaugel. Seal ei loe, milline on sinu sotsiaal-majanduslik taust. Ennekõike on oluline, et sa ei käitu nõmedalt. Seal on oma püsikunded ja võõrustaja, kes võtab sind alati avasüli vastu. ...
6:09 Sirp H
Soome õudusfilm on leidmas oma nägu Soome õudusfilmi eestvedajaks on viimastel aastatel saanud Hanna Bergholm, kelle projektid on pälvinud laia rahvusvahelist tunnustust. Tänavu HÕFFil linastunud ja nüüd kinolevisse jõudnud „Öölapse“1 ostis muu hulgas ära suurim žanrifilmile keskenduv voogedastusplatvorm Shudder. Bergholm aga Hollywoodi murdmisest tingimata ei unista, vaid peab kõige olulisemaks seda, et projekt teda ennast kõnetaks. ...
6:09 Sirp H
Tõde või tegu? Pean üles tunnistama, et ei armastanud lapsena kunagi mängimist, ja eriti polnud ma huvitatud teiste lastega mängimisest. Ma ei mäletagi täpselt, millal tekkis mu ellu kujutletav sõber Catti. Ta esitles end lapsena, kes oli minu sarnane, aga mitte mina ise. Tal oli oma iseloom, lemmikmängud, välimus. Mu ema ergutas alati mu kujutlusvõimet, äratades lugudes elutuid esemeid ellu ning andes neile hääle ja isikupära. Catti saabumine oli aga isegi talle ootamatu. ...
6:09 Sirp H
Muusikaharidus vajab mentaliteedimuutust Üha enam on ühiskonnas kõne all muusikaharidus: olgu huviharidus ja muusikakoolid omavalitsustes1, noored muusikud ja keskharidus, õpetajate ja raha puudus või institutsionaalsed probleemid2. Kõik need tahud – kunstilised ja praktilised, olgu huvi-, kesk- või kõrghariduses – seob aga tervikuks mentaliteedi küsimus: mis on üldse muusika ning mida tähendab muusika õppimine ja õpetamine XXI sajandil? ...
6:09 Sirp H
Külmetav keha ja vabastatud helid: kus on ruumilise heli kodu? Sügisene ARSi kunstilinnaku D-hoovimaja tervitab tulijat tööstusliku karguse ja 23 kõlarist ehitatud ambisoonilise helisüsteemiga. Ruumilise heli kontserdile tulles ootab kuulaja tavaliselt täielikku immersiivsust – tunnet, kus helilained haaravad keha endasse ja mõtestavad ruumi uuel moel. Kõvadel klapptoolidel istudes tõusis aga kiiresti pinnale oluline ja veidi paradoksaalne küsimus: mida teeb heliruum kuulaja kehaga? Miks hoiab vaba heli kuulajat ahelates? ...
6:09 Sirp H
Eesti raskemuusika hetkeseis: seisab küll, ei pea millelegi nõjatuma, et püsti püsida Kui Sirbi toimetaja uuris, kas saaksin oktoobri esimesel laupäeval heita pilgu Eesti Raskemuusikaliidu korraldatud esitluspäevale ehk showcase-festivalikesele ja sellest kirjutada, ei kõhelnud ma kaua. Tutvus siinse metal-skeenega vajaski juba värskendamist, ja mis saab olla selleks parem koht kui näljaste noorte bändide žanrisimman? ...
6:09 Sirp H
Pealelend – Mihhail Gerts, dirigent ja festivali „Tubin“ kunstiline juht Tänavusel, juba kuuendal festivalil „Tubin“ tutvustati Eduard Tubina kogutud teoseid, mille väljaandmine jõuab selle aastaga lõpule. See on aastakümneid kestnud hiiglaslik projekt. Ettevalmistused algasid juba 1990. aastatel ning 2000. aastal moodustati Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing, mille peamine siht ongi olnud Tubina kogutud teoste avaldamine, aga ka üldisemalt helilooja loomingu tutvustamine ja levitamine. Palun kirjelda kogutud teoste toimetamise mahukat tööd. ...
6:09 Sirp H
Kuhu sa aiva kõnnid, Peipsiveere trubaduur? Kuues „Tubin“ kulges erinevalt mullusest juubelitehõngulisest festivalist märksa sissepoole pööratumalt ja uuris mitmetahkselt: kes ma olen? Seon järgnevas kimpu muljeid kuuelt Tartus aset leidnud kontserdilt, millest igaüks lisas küsimusele mõne vastusekillukese. ...
6:09 Sirp H
Voldemar Lindström 28. IV 1933 – 6. X 2026 Lahkunud on legendaarne telemees Voldemar Lindström. Suurema osa oma elust, peaaegu 35 aastat (1972–2006), töötas Voldemar Lindström Eesti Televisioonis. Ekraanil teda palju ei nähtud, aeg-ajalt esines ta vaid „Monitoris“, kus tutvustas uusi saateid ja vastas televaatajate kirjadele. Aga telemajas oli ta Volli, keda tundsid kõik. Teda on kutsutud ka maja lukuks, kellele võis alati loota, ja heas mõttes halliks kardinaliks, kes hoidis majas toimuval vaikselt, esile tükkimata, silma peal. ...
6:09 Sirp H
Toomas Veidebaum 21. X 1946 – 30. IX 2026 Toomas Veidebaumi nimi on lahutamatult seotud Eesti terviseteaduse ja epidemioloogia arenguga. Tema aastakümneid kestnud pühendunud tegevus teadlase ja teadusjuhina ning panus järgmiste teadlaspõlvkondade kujunemisse on jätnud Eesti teadusellu sügava jälje. Toomas Veidebaumi teadlaseks kujunemise tee sai alguse Tartu Ülikoolist, kus ta lõpetas 1970. aastal rakubioloogia eriala ja kaitses 1976. aastal bioloogiakandidaadi väitekirja. Alates 1977. ...
6:09 Sirp H
Kes on oma, kes võõras Võõraste saabumise ja võõrvõimu kindlustamisega kaasnes põllumajanduse, infrastruktuuri ja kaubanduse väljaarendamine. Hakati rajama kirikuid, kloostreid ja linnuseid, kujunesid linnad ja mitmesugused asustuskeskused, tekkisid kaubandusteed. Selle käigus lülitati Eesti alad ühtsesse Euroopa kaubandusvõrku ja Hansa Liitu ning siia hakkasid saabuma ka kultuurtaimed, mille kohta juba antiikajast teati, et need on taimed, mis looduses ei kasva. ...
6:09 Sirp H
Sild üle Soome lahe Tänavu 60 aasta juubelit tähistav Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) on algusest peale ühendanud inimesi, kellele on hingelähedane Eestimaa looduse ja rahvuskultuuri ning kultuuripärandi väärtustamine, looduse ja ühiskonna suhted, säästva arengu, looduse kasutamise ja maastikukorralduse edendamine ning inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamine. ...
6:09 Sirp H
Soome-ugri rahvaste toetamine on meie rahvusliku julgeoleku ja identiteedi küsimus Viimased aastad on olnud soome-ugri rahvaste koostöö seisukohalt turbulentsed, üksteise järel on eksisteerimast lakanud või kokku tõmbunud mitmesugused soome-ugri rahvaste koostööd arendavad üritused ja organisatsioonid. Venemaa Föderatsioonis leitakse, et soome-ugri rahvaste koostöö arendamiseks senisel kujul ei ole raha ega ka otsest vajadust, sest see viib sealseid soome-ugri rahvaid eemale vene keele ja kultuuri rikkusest. ...
6:09 Sirp H
Tervisevetele Euroopasse või sauna taha allikatiiki ehk Allikaveega tervendamine Lourdes’ist Eesti silmaallikateni Septembri viimasel nädalavahetusel külastas paavst Leo XIV Prantsusmaad ja joonistas oma reisiga kaardile sümboolse M-tähe. Täht ühendab viit XIX sajandi Maarja ilmumisega seotud paika. Selle üks haru algab Lourdes’ist, tõuseb Pontmaini ja laskub Pellevoisini. Teine algab La Salette’ist, kulgeb Pariisi Rue du Baci kabeli kaudu ning jõuab samuti Pellevoisini. Nõnda saavad Prantsusmaa kaardile tõmmatud jooned kokku suureks M-täheks – Maria, Maarja. ...
6:09 Sirp H
Hämar, võõras ja kauge nagu teisedki eestlased Alustan kiidusõnaga tehnilise teostuse kohta. Valgustus teeb võrratu kunstiteose. Lühikesed talvepäevad loovad samm-sammult hämarusse vajuvale Lõuna-Eesti maastikule õõvastava fooni. Õhtused stseenid ei muutu ka kordagi liialt tumedaks. Iga kaader lubab tunni täpsusega aru saada, mis kell parasjagu on. Valguse poolest on praegused sügisõhtud filmi vaatamiseks juba sobivad. ...
6:09 Sirp H
Filmifestivalid kui rõhumisele vastuhaku platvorm On 13. september. Ma kihutan pooltühjade rehvidega vanas mikrobussis istudes Ivano-Frankivskist Lvivi poole. Telefoniäpp viskab ikka ja jälle ette õhuhäirehoiatust; häire pole veel läbi. Eelmisel õhtul sai mu lühifilm „Numbrituba“ kaks auhinda festivalil „MYTH Social Impact Film Award“. See on festival, mis „võimendab nende filmitegijate häält, kes seisavad Ukraina, inimõiguste ja vabaduse eest“. Pärast auhinnavõitu ei olnud aga aega kesköise komandanditunni tõttu midagi tähistada. ...
6:09 Sirp H
Poola ajaloo väsimatu kroonik Režissöör Andrzej Wajda mõju Poola ja ka maailma filmikunstile on raske ülehinnata. Mitmete auhindade kõrval on Poola senat selle tõestuseks kuulutanud 2026. aasta – 100 aastat sünnist ja 10 aastat surmast – Andrzej Wajda aastaks ning retrospektiive ja linastusi korraldatakse Argentinast Jaapanini. Oktoobris näeb Wajda retrospektiivi ka Tallinnas ja Tartus, avaneb võimalus suurel ekraanil (üle) vaadata tunnustatud režissööri kolme esimese loomekümnendi filmid. ...
6:09 Sirp H
Elle-Mall Anupõld 9. XI 1936 – 1. X 2026 Meie hulgast on lahkunud kauaaegne ajakirjanik ja tõlkija, Eesti Ajakirjanike Liidu liige Elle-Mall Anupõld. Elle Anupõld sündis Tallinnas, kus lõpetas Tallinna 21. keskkooli. Õpinguid jätkas ta Tartu ülikooli eesti filoloogia ja ajakirjanduse erialal, mille lõpetas 1960. aastal. Lõputöö kirjutas ta Marie Underist, mis näitab nii tema kui ka tolleaegse ülikooli kohta nii mõndagi. Ajakirjanikuteed alustas Elle Anupõld Eesti Raadios ja ajalehes Noorte Hääl. ...
6:09 Sirp H
Palju kära ei millestki Eesti lähiajaloo mõistmist ja mäletamist toetavaid raamatuid ilmub aina harvemini ja mälutöö tühimikku täidavad nüüd jõudumööda ajakirjanikud. Nende hulka võib liigitada ka Jüri Ehasalu (1953–2025), kelle kõmulised lood Nõukogude Liidu lõpuaastaist Maalehe lugejas huvilise leidsid. Ehasalu kirjutisi koondava raamatu „Nii oli“ kiire läbimüük, nagu ka järjekord raamatukogudes kinnitavad, et huvi mineviku vastu ei ole veel päriselt raugenud. ...
6:09 Sirp H
Toiduajalugu on vaimse kultuuripärandi osa „Eesti ajalugu menüüdes. Kulinaarne rännak keskajast taasiseseisvumiseni“ teeb täpselt seda, mida esikaanel lubatud, kattes enam kui 500 aastat meie ajaloost. Vanim menüü on Tallinna rae pidusöök 1421. aastast, värskeim Jõgeva söökla Kosmos menüü aastast 1987. Näiteks 2019. ...
6:09 Sirp H
Jumalaga minu varandus ja loomad Stalini tõsine nägu punases viisnurgas kõrgumas üle mustvalge külastseeni, mis kujutab rukkipõllul küürutavaid naisi. Mu poeg kirjeldab mulle värvikalt, kuidas ta pealkirja „Stalini aeg Eesti külas“ ja Andres Tali kujunduse põhjal raamatu sisu ette kujutab: Stalin on endalegi ootamatult sattunud Eesti külla, kukkunud otsekui punaselt viisnurgalt põllul töötavate naiste keskele, tal on mälukaotus ja ka külaelanikud ei tunne temas ära plakatitelt nähtud tüüpi. ...
6:09 Sirp H
20aastane Bruno Bruno tootedisainiauhinnad Elukeskkondlik disain – iste „Koma“, Eneli Siimon Elustiili disain – tselluloosikiust kandekott, Stella Runnel, Henna Hintsanen Insenertehnilise toote disain – Balteco sauna aurugeneraator SteamBot™, Harri Ehrlich, Andres Uuetoa Patendiameti eripreemia – vaikuseruum „Silen Space Gen 2“, Endrus Arge, Erik Silas, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Janno Nõu, Pent Talvet, Kaspar Torn, Edina Dufala-Pärn Publikulemmik – modulaarne helkursüsteem jalakäijale „Urban Pedestrian“, Karen ...
6:09 Sirp H
Tervislik ja tundeline. Lasteaedade uus laine Lasteaiad kannavad tihti nunnususe, napakuse ja naljakuse vahele jäävaid nimesid: Cipollino ja ilmselt samast muinasjutust pärit Kirsike, aga ka Pingviin, Potsataja ja Sädemeke, Kalevipoeg ja Sipsik, Buratino, Karu-Kati ja Kaseke. Sama maitse kohaselt on nimetatud ka rühmad: Mõmmikesed, Jänkukesed ja Hundikesed. ...
6:09 Sirp H
Kahe jalutuskäigu märkmed Narva maanteelt Narva maantee Hobujaama ja Jõe tänava vahel ei ole koht, kuhu niisama, sihitult jalutama minnakse. See on tänavalõik, kust minnakse lihtsalt läbi. Ka mina olen selle lõigu aastate jooksul läbinud kümneid kordi jalgsi ja ka rattaga, vahel trammi peale rutates, vahel Tallinna ülikooli poole lipates. Seni olin lihtsalt selle tänava kasutaja. Nüüd, linnakorralduse magistrandina, hakkasin seda vaatama natuke teise pilguga. ...

1 7 8 9 10 11 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.