Uudishimu

Find

6:09 Sirp H
Sild üle Soome lahe Tänavu 60 aasta juubelit tähistav Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) on algusest peale ühendanud inimesi, kellele on hingelähedane Eestimaa looduse ja rahvuskultuuri ning kultuuripärandi väärtustamine, looduse ja ühiskonna suhted, säästva arengu, looduse kasutamise ja maastikukorralduse edendamine ning inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamine. ...
6:09 Sirp H
Soome-ugri rahvaste toetamine on meie rahvusliku julgeoleku ja identiteedi küsimus Viimased aastad on olnud soome-ugri rahvaste koostöö seisukohalt turbulentsed, üksteise järel on eksisteerimast lakanud või kokku tõmbunud mitmesugused soome-ugri rahvaste koostööd arendavad üritused ja organisatsioonid. Venemaa Föderatsioonis leitakse, et soome-ugri rahvaste koostöö arendamiseks senisel kujul ei ole raha ega ka otsest vajadust, sest see viib sealseid soome-ugri rahvaid eemale vene keele ja kultuuri rikkusest. ...
6:09 Sirp H
Tervisevetele Euroopasse või sauna taha allikatiiki ehk Allikaveega tervendamine Lourdes’ist Eesti silmaallikateni Septembri viimasel nädalavahetusel külastas paavst Leo XIV Prantsusmaad ja joonistas oma reisiga kaardile sümboolse M-tähe. Täht ühendab viit XIX sajandi Maarja ilmumisega seotud paika. Selle üks haru algab Lourdes’ist, tõuseb Pontmaini ja laskub Pellevoisini. Teine algab La Salette’ist, kulgeb Pariisi Rue du Baci kabeli kaudu ning jõuab samuti Pellevoisini. Nõnda saavad Prantsusmaa kaardile tõmmatud jooned kokku suureks M-täheks – Maria, Maarja. ...
6:09 Sirp H
Hämar, võõras ja kauge nagu teisedki eestlased Alustan kiidusõnaga tehnilise teostuse kohta. Valgustus teeb võrratu kunstiteose. Lühikesed talvepäevad loovad samm-sammult hämarusse vajuvale Lõuna-Eesti maastikule õõvastava fooni. Õhtused stseenid ei muutu ka kordagi liialt tumedaks. Iga kaader lubab tunni täpsusega aru saada, mis kell parasjagu on. Valguse poolest on praegused sügisõhtud filmi vaatamiseks juba sobivad. ...
6:09 Sirp H
Filmifestivalid kui rõhumisele vastuhaku platvorm On 13. september. Ma kihutan pooltühjade rehvidega vanas mikrobussis istudes Ivano-Frankivskist Lvivi poole. Telefoniäpp viskab ikka ja jälle ette õhuhäirehoiatust; häire pole veel läbi. Eelmisel õhtul sai mu lühifilm „Numbrituba“ kaks auhinda festivalil „MYTH Social Impact Film Award“. See on festival, mis „võimendab nende filmitegijate häält, kes seisavad Ukraina, inimõiguste ja vabaduse eest“. Pärast auhinnavõitu ei olnud aga aega kesköise komandanditunni tõttu midagi tähistada. ...
6:09 Sirp H
Poola ajaloo väsimatu kroonik Režissöör Andrzej Wajda mõju Poola ja ka maailma filmikunstile on raske ülehinnata. Mitmete auhindade kõrval on Poola senat selle tõestuseks kuulutanud 2026. aasta – 100 aastat sünnist ja 10 aastat surmast – Andrzej Wajda aastaks ning retrospektiive ja linastusi korraldatakse Argentinast Jaapanini. Oktoobris näeb Wajda retrospektiivi ka Tallinnas ja Tartus, avaneb võimalus suurel ekraanil (üle) vaadata tunnustatud režissööri kolme esimese loomekümnendi filmid. ...
6:09 Sirp H
Elle-Mall Anupõld 9. XI 1936 – 1. X 2026 Meie hulgast on lahkunud kauaaegne ajakirjanik ja tõlkija, Eesti Ajakirjanike Liidu liige Elle-Mall Anupõld. Elle Anupõld sündis Tallinnas, kus lõpetas Tallinna 21. keskkooli. Õpinguid jätkas ta Tartu ülikooli eesti filoloogia ja ajakirjanduse erialal, mille lõpetas 1960. aastal. Lõputöö kirjutas ta Marie Underist, mis näitab nii tema kui ka tolleaegse ülikooli kohta nii mõndagi. Ajakirjanikuteed alustas Elle Anupõld Eesti Raadios ja ajalehes Noorte Hääl. ...
6:09 Sirp H
Palju kära ei millestki Eesti lähiajaloo mõistmist ja mäletamist toetavaid raamatuid ilmub aina harvemini ja mälutöö tühimikku täidavad nüüd jõudumööda ajakirjanikud. Nende hulka võib liigitada ka Jüri Ehasalu (1953–2025), kelle kõmulised lood Nõukogude Liidu lõpuaastaist Maalehe lugejas huvilise leidsid. Ehasalu kirjutisi koondava raamatu „Nii oli“ kiire läbimüük, nagu ka järjekord raamatukogudes kinnitavad, et huvi mineviku vastu ei ole veel päriselt raugenud. ...
6:09 Sirp H
Toiduajalugu on vaimse kultuuripärandi osa „Eesti ajalugu menüüdes. Kulinaarne rännak keskajast taasiseseisvumiseni“ teeb täpselt seda, mida esikaanel lubatud, kattes enam kui 500 aastat meie ajaloost. Vanim menüü on Tallinna rae pidusöök 1421. aastast, värskeim Jõgeva söökla Kosmos menüü aastast 1987. Näiteks 2019. ...
6:09 Sirp H
Jumalaga minu varandus ja loomad Stalini tõsine nägu punases viisnurgas kõrgumas üle mustvalge külastseeni, mis kujutab rukkipõllul küürutavaid naisi. Mu poeg kirjeldab mulle värvikalt, kuidas ta pealkirja „Stalini aeg Eesti külas“ ja Andres Tali kujunduse põhjal raamatu sisu ette kujutab: Stalin on endalegi ootamatult sattunud Eesti külla, kukkunud otsekui punaselt viisnurgalt põllul töötavate naiste keskele, tal on mälukaotus ja ka külaelanikud ei tunne temas ära plakatitelt nähtud tüüpi. ...
6:09 Sirp H
20aastane Bruno Bruno tootedisainiauhinnad Elukeskkondlik disain – iste „Koma“, Eneli Siimon Elustiili disain – tselluloosikiust kandekott, Stella Runnel, Henna Hintsanen Insenertehnilise toote disain – Balteco sauna aurugeneraator SteamBot™, Harri Ehrlich, Andres Uuetoa Patendiameti eripreemia – vaikuseruum „Silen Space Gen 2“, Endrus Arge, Erik Silas, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Janno Nõu, Pent Talvet, Kaspar Torn, Edina Dufala-Pärn Publikulemmik – modulaarne helkursüsteem jalakäijale „Urban Pedestrian“, Karen ...
6:09 Sirp H
Tervislik ja tundeline. Lasteaedade uus laine Lasteaiad kannavad tihti nunnususe, napakuse ja naljakuse vahele jäävaid nimesid: Cipollino ja ilmselt samast muinasjutust pärit Kirsike, aga ka Pingviin, Potsataja ja Sädemeke, Kalevipoeg ja Sipsik, Buratino, Karu-Kati ja Kaseke. Sama maitse kohaselt on nimetatud ka rühmad: Mõmmikesed, Jänkukesed ja Hundikesed. ...
6:09 Sirp H
Kahe jalutuskäigu märkmed Narva maanteelt Narva maantee Hobujaama ja Jõe tänava vahel ei ole koht, kuhu niisama, sihitult jalutama minnakse. See on tänavalõik, kust minnakse lihtsalt läbi. Ka mina olen selle lõigu aastate jooksul läbinud kümneid kordi jalgsi ja ka rattaga, vahel trammi peale rutates, vahel Tallinna ülikooli poole lipates. Seni olin lihtsalt selle tänava kasutaja. Nüüd, linnakorralduse magistrandina, hakkasin seda vaatama natuke teise pilguga. ...
6:09 Sirp H
Luulesalv valitud paragrahvid manifestist, mis leitakse siis, kui ma olen mõne koletu kuriteo korda saatnud § 3. mitte keegi ei näe mind nii nagu ma näen ennast maailma kõige sitasemas rasvasemas tolmusemas peeglis. mitte keegi ei näe mind nii nagu ma näen ennast unes. vähemalt kolme erineva inimesega kokkulepped kuhu põgeneda enne kui sõda kohale jõuab. ja kui tuleb drooniohu teade siis mitte keegi ei kirjuta mulle ja ma ka ei kirjuta kellelegi vaid närin köögis vareenikuid edasi. ...
6:09 Sirp H
Skandaal, mis alles puhkeb Mihkel Muti raamatut Juhan Viidingust oodati kirgliku huvi ja uudishimuga, sest kolme aasta eest ilmunud Mati Undi biograafia autorina näitas Mutt end suurepärasest küljest. Ajal, mil monograafiaid enam samahästi kui ei kirjutata ning elulugu on žanrina täielikult devalveerunud, osutus Muti viis jutustada looja lugu nii intellektuaalselt kõnetavaks kui ka emotsionaalselt köitvaks. Ja Mutt võttis ette veelgi raskema ülesande. ...
6:09 Sirp H
Miks lugeda tänapäeval Dickensit? Aeg on karm käskijanna. Kaks sajandit tagasi oli Euroopa ja ehk maailma menukaim kirjanik Sir Walter Scott, kellest räägiti ja keda loeti igas enesest vähegi lugupidavas seltskonnas. Enam tema ajaloolisi seiklusromaane praktiliselt ei loeta, vähemasti mitte meelelahutuseks, põnevuse või emotsionaalsete elamuste kogemiseks. Scott on muutunud laiadele massidele loetamatuks, tema lause ja jutustamislaad on tänapäeva raamatusõbra ees lukustunud ning kaotanud relevantsuse. ...
6:09 Sirp H
Külmas metsas hakkab palav Sain hiljuti kaasa tõmmatud Eesti Kunstnike Liidu vanalinnas asuvate galeriide avamismaratoni. Tänuväärne samm, arvestades seda, et kahetsusväärselt sageli ei jõua Hobusepea ja Draakoni galerii stampkunded Hopi galeriisse ja vastupidi … Nüüd liiguti alpaldrokliku protsessiooniga avamiselt avamisele ning hävitati apokalüptilise tirtsuparvena veinivarusid. ...
6:09 Sirp H
Kuhu peita end koletiste eest? Angela Maasalu ja Eike Epliku paarisnäitus räägib kurjusest ja haavatavusest. Nende teostes saavad kokku muinasjutumotiivid, kõhedus ja soov leida enda ümber midagi, mille taha või ka sisse varjuda. Maasalu ja Epliku paarisnäitust saab hakata harutama mitmest otsast. Kui korraks näituse saatetekst kõrvale jätta, mõjuvad näituseteoste motiivid puhtvisuaalses plaanis ühtviisi muinasjutulikult ja ebaõdusalt. ...
6:09 Sirp H
Uhked lood ja tugevad tunded ukselävel Katariin Mudist osaleb 18. Lyoni biennaali eriprogrammis „Jeune création internationale“, mis avanes septembri keskel ja kus näidatakse alla 35aastaste kunstnike töid. Mudisti „Ajutine lahendus“ koosneb uksehoidjate või uksestopperite kollektsioonist, mille kunstnik on kogunud kokku kõikvõimalikest muuseumidest ja teistest asutustest. Esimest versiooni tema näitusest võis näha eelmise aasta märtsis Arsi showroom’is, kuid Lyonis pani Mudist välja vaat et kuus korda suurema kollektsiooni. ...
6:09 Sirp H
Tundekasvatuse tee viib läbi luule ja unede Jaapan on kaugel / eesti on kaugemal veel / ütlevad tuuled (Juhan Viiding, „kivilinna aikud“) „Tundekasvatuse“ lavatekst võrsub Tõnis Vilu luulest. Mitte ainult samanimelisest luulekogust (kirjastus Häämaa 2020), ka teistest: „Kink psühholoogile“ (Eesti Keele Sihtasutus 2016), „Libavere“ (Häämaa 2018), „Vana hing“ (Häämaa 2023) ja küllap on mul mõndagi veel avastamata. ...
6:09 Sirp H
Elajad meis ja meie ümber Darryl: Kas sa tead, mitu inimest on minuga see aasta tegelenud? Tom: Mitu? Darryl: Ma olen neli kuud tundidest puudunud ja mul on olnud üheksa tugiisikut. Ma lugesin kokku. Tom: Nojah, seda on kurb kuulda. Darryl: Halb, on ju? Tom: On küll. Darryl: See on sitt. See on kuradi sitt süsteem. Tom: Darryl, kuula, mina olen siin vähemalt aasta lõpuni. Ma ei lähe kuhugi. Ma pean siin olema. ...
6:09 Sirp H
SRÜxit Ei, me ei taha olla enam NSVL. Tahame, et meid seostatakse täheühenditega EL ja NATO. Aga mõnes plaanis oleme senini olnud justkui SRÜ. Tundub, et Nõukogude Liidu lagunemise pressiteade liigub mõnesse mõjusfääri hämmastava aeglusega. Viimasel ajal on toimunud kaks olulist legislatiivset muudatust, mida tasub selles kontekstis esile tõsta – üks Eesti ja teine Euroopa tasandil – ning mis selle raske SRÜxiti meile taas pisut lähemale toob. Esiteks võeti tänavu suvel, 17. ...
6:09 Sirp H
Sirp ja maksumüür – teateid lõhkise küna eest Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand ja kauaaegne autor Marek Tamm on viimases kahes numbris vaielnud selle üle, kas oleks tark ehitada Sirbi veebilehele ette maksumüür. Tarand ja Sirbi nõukogu on ühel meelel, sest siis saaks lõpuks ometi tõsta naeruväärselt tillukest honorarifondi ning maksta autoritele natuke vähem ebaõiglast palka. Tamm seevastu leiab, et maksumüür on lehe hukk: lugejad voolaksid lõppeks täiesti minema. Mõlemal on õigus: Tarandil moraalselt ning Tammel reaalpoliitiliselt. ...
6:09 Sirp H
Nööp ja pintsak Oleks ikka pidanud vastu hakkama, mitte hääletult alistuma. Selline on üldlevinud veendumus ja tagantjärele hinnang Eesti Vabariigi juhtide tegevusele 1939. aasta sügisel, kui suur ilmasõda ning Euroopa maade ja rahvaste vägivaldne ümberjagamine veriste diktaatorite valitsemisalale oli alanud. Lühike etapp ajaloos, mille mõju on tulnud helpida mitu inimpõlve. ...

1 3 4 5 6 7 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.