Uudishimu

Find

6:13 Postimees H
Vapustav veealune eksperiment: mis juhtub, kui haidele lasta madalsageduslikke helisid Kui arvasid, et vees vaikselt olemine aitab haisid vältida, tasub ümber mõelda.Teadlased avastasid, et haid suudavad veealuseid helisid kuulda ligi 75 meetri kauguselt ning teha kindlaks, kust need pärinevad.
6:13 Postimees H
Apteeker hoiatab: levinud ja ohtlik viga, mida liigesevalu ravides tehakse Vananemine on elu paratamatus ning vananeva rahvastikuga ühiskonnas osutub liigese- ja lihasevalu aina levinumaks tervisemureks. Kuigi valu leevendamiseks otsitakse sageli abi apteegist, tehakse sealjuures üks väga levinud ja ohtlik viga. Apteeker selgitab, kuidas valuga õigesti toime tulla ja seda kõige tõhusamalt ennetada.
6:13 Postimees H
ARTHUR TAAVET ⟩ Koduostuks säästmine on noorele perele sama kui sinilindu püüda Eesti perepoliitika algab praegu liiga hilja. Enne esimese lapse sündi vajavad noored eelkõige võimalust osta sobiv kodu, kirjutab noor isa, Bigbanki Eesti juht Arthur Taavet.
6:13 Äripäev H
Maksejõuetuse teenistus nõuab pankrotti läinud börsifirma juhile ärikeeldu Autorendiäri Elmo Rendi juhti Enn Laansoo Jr. võib tabada karm karistus, sest maksejõuetuse teenistuse hinnangul tegi ta ettevõtte tütarfirma juhina raskeid juhtimisvigu. Laansoo Jr. ise väitega nõus ei ole.
6:13 Äripäev H
Kaspar Oja: kodukontori puhul ei tasu unustada regionaalpoliitilist väärtust Kodukontoril on olulised eelised, näiteks see, et kõik spetsialistid ei pea elama just pealinnas. Kuid lõppeks peab juht töökorralduse ikkagi otsustama selle järgi, mis on ettevõtte eesmärgid, kirjutab Kaspar Oja vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
6:13 Äripäev H
Selver sulgeb maakonna ainsa poe plaanitust varem ja koondab töötajaid Selver koondab Põlva kaupluse sulgemise tõttu töötajaid. Pood pidi esialgu tegutsema järgmise aasta kevadeni, kuid sulgeb uksed juba oktoobris.
6:05 Sirp H
Järelehüüe valmisobjektidele: rest in pieces EKA skulptuuriosakonna endises õppehoones Raja tänaval paikneb muuhulgas galerii Uus Rada: nõukaaegne punastest tellistest hoone, betoonist varikatuse all klaasuks, väike valgete seintega saal. Seinal on neli ühesugust fotot, millel neli vineerplaati Asmus Soodla kolme aasta taguselt näituselt „Standardne puitmaterjal“, mis toimus samas kohas. Fotodel kujutatud vineerist on aga vahepeal valmistatud neli just õiges suuruses karpi, mis sobivad fotode hoiustamiseks. ...
6:05 Sirp H
Ei saa me ilma poliitikata Veneetsia filmifestivali järjekordne aastaring on lõppenud, auhinnad välja jagatud, põhižürii eesotsas Ameerika näitlejanna ja režissööri Maggie Gyllenhaaliga oli oma otsustes rahvusvahelise filmipressiga üsna ühel meelel, lihtsalt filmid olid teises järjekorras. Suurim võitja oli sünge draama II maailmasõja järgsest ajast pealkirjaga „Tundmatu naine“. ...
6:05 Sirp H
Minu kõige pikaajalisem mängupartner Minu kõige pikaajalisem mängupartner on entroopia. Tema mängib iga päev, ka siis, kui mina magan. Ta ei väsi, ei pahanda kaotuse pärast ega tunne võidurõõmu. Tal on lõputult aega. Paber kolletub, metall korrodeerub, pigment pleekub, puit praguneb, plast vananeb ja digitaalne fail muutub loetamatuks. Maja vajub tasapisi viltu. Inimese mälu kustutab detaile. Kõik see toimub enamasti nii aeglaselt, et me ei märkagi mängu ennast, näeme ainult selle hetkeseisu. ...
6:05 Sirp H
Keskaja uurijad on saanud revanši Neljateistkümne aasta eest nägi ilmavalgust „Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg“, kuueköitelise sarja üks osadest. Koguteos ilmus aastatel 2003–2020, iga osa pühendatud ühele perioodile meie maa ajaloos. Võib-olla imestavad tulevaste põlvede uurijad, miks põhjustas just keskaega käsitlev teos suuremat sorti skandaali, mitte aga VI köide, mille sisuks ajavahemik Vabadussõjast riigi iseseisvuse taastamiseni. Varjatud karid ja miiniväljad on ometigi peidus uuemas ajaloos: 1939. ...
6:05 Sirp H
Hooliv kultuur algab märkamisest 15. septembril istusin kultuurimaastikul tegutsevate inimeste vahel, et saada teadmisi hoolivast kultuurist. Publik valmistas end ette seitsmetunniseks esitlusi täis pakitud foorumiks. Päeva fookuses olid ligipääsetavus, keskkonnahoid ja kultuurikorraldaja enesehoid. Ligipääsetavuse teema avas endine „Tartu 2024“ ligipääsetavuse spetsialist Lee Saarsen, kes rääkis teekonnast, mis korraldajal tuli läbi käia, et Euroopa kultuuripealinn Tartu oleks üritusena ligipääsetav. ...
6:05 Sirp H
Mitte ainult muusikast Muusikahuvilistele on september ühtaegu tore ja keeruline kuu. Pakutakse siis ju soodushinnaga kontserdi- ja teatripileteid, mis tähendab märgatavat rahakoti kergendamist ja terve hooaja ette planeerimist. Soodustuste pakkujatest kiidan ERSOt, kes oli kenasti välja toonud, millistele kontsertidele saab odavamalt pileti soetada. Seevastu Eesti Kontserdi lehel surfasin ligi kolmveerand tundi, enne kui leidsin ühe soodushinnaga kontserdi. ...
6:05 Sirp H
Tunnustus, mis toetab noorte muusikute enesekindlust 2027. aastal möödub 50 aastat rütmimuusika osakonna loomisest endises Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ehk hellitavalt Otsa koolis. Idee autor ja osakonna eestvedaja oli helilooja ja džässmuusik Uno Naissoo. 2008. aastal loodi temanimeline fond, mille eesmärk on toetada noori rütmimuusikuid ja heliloojaid. ...
6:05 Sirp H
Intriigipunumise kaunis kunst Helilooja Pierre Boulez, Teise maailmasõja järgse avangardi käilakuju, oli mäletatavasti ooperiteatrite äge vastane. Kogu läppunud muusikaelu tulnuks tema arvates ümber korraldada, et kivi ei jääks kivi peale. Pärastpoole mõnevõrra leebununa asus küll Boulez ka ise ooperiteatri kui institutsiooni kaitsvasse rüppe, see aga ei väära tema põhiargumente. Artiklis „Muusika vabastamisest“ tõdeb ta 1972. ...
6:05 Sirp H
Kelle arvelt elab pärand? Kujutlege hetkeks maailma, kus mitte miski ei kao. Kõik kirjad, fotod, katkised toolid, mahajäetud tehased, serverid ja mälestused on alles. Mitte midagi ei visata ära, mitte midagi ei unustata. Kõik säilib. Esmapilgul mõjub selline maailm nagu unelm täiuslikust kultuurimälust, tagatud on täielik järjepidevus ja alles on kogu teave. Aga kui kunagi midagi ei kao, tekib küsimus, mis selles maailmas veel elavat on. Sest elu ei püsi ainult säili(ta)mise kaudu. ...
6:05 Sirp H
365 + 4 teadusampsu ehk Lugu sellest, kuidas me vastustele küsimusi otsisime1 Kas pimedana sündinud inimesed näevad unenägusid? See on vastuseta jäänud küsimus, mille esitas üks lehelugeja meie arutleva teaduskommunikatsiooni katse ajal. Esmapilgul tundub see olevat sügavalt inimlik ja samas teaduslikult huvitav küsimus, mis võiks kahtlemata teadlast kõnetada ja vastama kutsuda. Ometi ebaõnnestusime. See polnud passiivne juhus, sest püüdsime vastust leida. Arutelu ei tekkinud ja mõnes mõttes sai sellest kogu meie eksperimenti saatnud probleemi tunnusküsimus. ...
6:05 Sirp H
Pealelend – Karen Jagodin Eestit esindab 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil Andreas Krigoltoi, Xenia A. Sooniste, Jõnn Sooniste ja Julia Freudenbergi projekt „Pereprojekteerimine“, kus vaadatakse rohujuure tasandilt, kuidas arvestatakse elamuarhitektuuris ja kinnisvaraturul eri peremudelite vajadustega. Konkursile esitati kümme ideekavandit. Mille poolest eristus „Pereprojekteerimine“ teistest? ...
6:05 Sirp H
Leila Pärtelpoja seminaril oldi dialoogis pärandiga Juba teist korda tähistasid Eesti sisearhitektid õpetaja, kolleegi, sõbra, lähedase, kaasteelise ja õnneliku loova inimese1 tähtpäeva, sedapuhku küll sünniaastapäeva, seminariga, mil pealkirjaks „Leila Pärtelpoja fenomen“.Eelmine samasisuline kokkutulemine võeti ette Kumu auditooriumis neli aastat tagasi, kui Leila Pärtelpoeg sai 95aastaseks. Seekordne korraldati Palmse mõisas, mille taastamise ja praeguse olemise taga on tunda ja näha palju tema mõtte- ja näpujälgi. ...
6:05 Sirp H
Arhitektuur kitsikuse ajastul Raha on ühtaegu otsatu, aga ka pidevalt otsas. Arhitektuuris on raha nii sütitav kui ka suruv: see loob ehitamiseks eeldused, kuid seab ka võimalustele piirid. Pead tõstva kitsikuse ajastu märgina võtab seekordne Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) fookusesse raha, ressursid ja ratsionaalsuse. TABelisse mahtuv ruum TAB toimub kaheksandat korda ja on sedapuhku pühendatud kulutamise ja koonerdamise teemadele. Biennaali lakooniline küsimus-pealkiri „Palju maksab? ...
6:05 Sirp H
Inimesest ja sellest, kuidas ta paistab Fotografiska teisel korrusel on Eesti publikul esmakordne võimalus näha läinud sajandi keskpaiga metsiku humanisti ja autsaiderfotograafi Vivian Maieri imelisi kaadreid. Nõnda fännikirjalik see arvustus olema saabki, sest Maier on meister. Proovin seletada, miks. ...
6:05 Sirp H
Aeg inimlikkuseks – Jean-Louis Courtinat’ sotsiaalfotod Mustvalge foto kujutab kaht inimest, kes voodil vastastikku lamavad. Kiilaspäine laps ja naine, kelle üks käsi silitab lapse pead ja teine hoiab lapse kätt. Fotoallkiri ütleb, et need on Nabil ja tema meditsiiniõde. Koht on Institut Curie’s Pariisis, aasta on 1990. Sellelt fotolt paistab iselaadne sügav side. Juhan Kuusi dokfoto keskuse uusimal näitusel „See puudutab meid kõiki“ on väljas ligikaudu 80 fotot, mille autoriks on prantsuse sotsiaalfotograaf Jean-Louis Courtinat. ...
6:05 Sirp H
Süsteemne ironist pistis pea läbi taeva On enam-vähem kohe näha, et Kaido Ole on selle näituse maalidel pistnud põlema palju igasugust kunstiajaloost tuntud kunsti. Kunst lõõmab heleda leegiga, aga see ei ole sisemine põlemine, mis neil lõuenditel toimub, vaid väline. Väline põlemine tähendab enamasti seda, et millelgi on päriselt tuli otsas, ja kui see protsess piisavalt kaua kestab, siis jääb järele kuhjake tuhka. Neid tuhakuhjakesi on ka maalidel siin-seal juba näha. ...
6:05 Sirp H
Pilguheit kunstnike liidu kunstikogule Eesti Kunstnike Liit valis koos ekspertkomisjoniga oma kunstikogust välja teosed, mis lähevad erakorralisele oksjonile, et osaliselt katta petuskeemiga tekitatud varaline kahju. Komisjoni kuulus ka Eero Epner. Oksjon toimub 8., 9. ja 10. oktoobril Arsi kunstilinnakus. Milliseid töid sa müüki minevatest teostest ise esile tõstaks? Eero Epner: Üksikute teoste loetelu pole ehk olulisim. ...
6:05 Sirp H
Miks on Sirbi veebis tasuliseks muutmine väga halb mõte Viimasest Sirbist (25. IX 2026) saadi teada, et peatoimetaja Kaarel Tarand ja SA Kultuurilehe nõukogu peavad mõistlikuks muuta Sirbi lugemine veebis tasuliseks. Tarand põhjendab ettepanekut arusaadava murega: väljaandel napib raha ja autoritele tuleks maksta rohkem. Mõlemad probleemid on tõsised, ent sellest ei järeldu, et lahendus on piirata ligipääsu Sirbile ja vähendada lugejate arvu. Sirp ei ole tavaline turuväljaanne ja SA Kultuurileht ei ole tavaline meediaettevõte. ...

1 8 9 10 11 12 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.