Uudishimu

Find

6:04 Sirp H
Kas eestlase identiteet vajab uuendamist? Aegraja Kirjastuse eestvedaja Martin Altraja ning Gaia akadeemia asutaja Toomas Trapido arutlevad, kas praegusele majandusmudelile on alternatiive, ning tutvustavad peavoolumõtlemisele vastanduvat kirjandust. Martin, kirjastajana saad valida kõikide maailma raamatute vahel. Miks just need raamatud ja miks just praegu? Martin Altraja: Suur osa keskkonnaalase kirjanduse klassikast on eesti keeles kättesaamatu. Selle puuduse korvamiseks ma kirjastuse üldse tegingi. ...
6:04 Sirp H
Teadmiste puu pole elu puu Mida rohkem on masinaid, seda vähem on meil vaba aega. Inimkonnal pole seniajani tulnud tegutseda sellises majandussüsteemis, kus taastumatute ressursside ja inimese heaolu suhe olnuks nii ebasoodne. Seega tasub küsida, mida tehnoloogia ja muud suursüsteemid meiega tegelikult teevad. ...
6:04 Sirp H
Kas rohkem süsihappegaasi tähendab rohkem toitu meie laual? On kaks levinud ja omavahel tihedalt seotud kliimamüüti, mida on mõistlik lahata koos. Esimese järgi on rohkem süsihappegaasi (CO2) atmosfääris hea, sest taimed kasutavad seda, meie toit kasvab paremini ja planeet muutub rohelisemaks. Teise järgi pole CO2 kõige suurema mõjuga kasvuhoonegaas, selleks on hoopis veeaur. Süsihappegaasi mõju mõistmiseks peame alustama fotosünteesist. ...
6:04 Sirp H
Järelehüüe valmisobjektidele: rest in pieces EKA skulptuuriosakonna endises õppehoones Raja tänaval paikneb muuhulgas galerii Uus Rada: nõukaaegne punastest tellistest hoone, betoonist varikatuse all klaasuks, väike valgete seintega saal. Seinal on neli ühesugust fotot, millel neli vineerplaati Asmus Soodla kolme aasta taguselt näituselt „Standardne puitmaterjal“, mis toimus samas kohas. Fotodel kujutatud vineerist on aga vahepeal valmistatud neli just õiges suuruses karpi, mis sobivad fotode hoiustamiseks. ...
6:04 Sirp H
Tühi pind ja igav väli Eiko Ojala on Eesti skeenel natuke nagu autsaider, kuigi ta on elukutseline kunstnik. Peamiselt lääne haute-ajakirjanduse illustratsioonide poolest tuntud Ojala esineb oma esimesel isikunäitusel autonoomse kunstnikuna selle sõna heroiseeritud mõttes – vaba loojana. Lilian Hiob-Küttise kureeritud „Meele märkused“ esitab näitusekülastajale nägemuse lamenenud korporatiivsest subjektist. See lameisik seab aga omaenda tingliku loomusega vaba kunstniku staatuse kahtluse alla. ...
6:04 Sirp H
Naine, skulptuur ja tussimonument Jõuan Haapsallu Okase muuseumi ühel päikesepaistelisel pühapäeval koos oma kolme sõbrannaga. Eelmisel päeval käisime spaas higistamas ning oleme sellest veel mõnusalt rammestunud ja kehatunnetustelt parajalt vedelad. Seetõttu on omamoodi kultuurišokk astuda näitusesaali, mis on täidetud peamiselt kivikõvade, meist peajagu suuremate skulptuuridega. ...
6:04 Sirp H
Luuletõlkeauhind 2026 Selgunud on üheksanda August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna kandidaadid. Auhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe aasta jooksul. ...
6:04 Sirp H
Sissejuhatus, mis mul öösiti magada ei lase Andrei Hvostov peab hiigelsuure auditooriumi ees loengut. Ta on käised üles käärinud, sest asi on tõsine. Jutuhoos on ta jõudnud lauale istuda ja räägib intensiivselt, kuid sümpaatse maneeriga. Kergelt fookusest väljas pilk eksleb ruumis ringi, et vaim oleks lõpuni keskendunud. Ta jutustab läbisegi muumidest, Adolf Hitlerist ja hispaania kirjandusest. Vargamäe Andres on Aadam. Seltsimees laps on imedemaa Alice. See kõik on absurdne ja samal ajal täiesti loogiline. ...
6:04 Sirp H
Jumaliku ja inimliku ristteel Dmitri Merežkovski (1865–1941) nimi ei ütle eesti lugejale paraku palju. Oma osa on mänginud Nõukogude ajal kujundatud vene kirjanduse kaanon, kus ei olnud kohta ei Merežkovski ega tema naise, luuletaja Zinaida Hippiuse loomingule –mõlemad vihkasid tuliselt enamlaste võimu. Paljudes mälestustes ja memuaarides on kujutatud abielupaari küll haritud, aga ka sapiste, kinniste ja üleüldse ebameeldivate inimestena. Juba enne Pariisi pagulusse siirdumist 1919. ...
6:04 Sirp H
Sümpoieetiline kirjanduslinn Südasuvi Tartus, aasta valgeim aeg. Vahetan kahe Lääne-Euroopas elava sõbraga Whatsappis sõnumeid. Nad kirjeldavad mulle roiutavat kuumalainet, mis sunnib neid viibima nelja seina vahel rohkem, kui tahaks. Kui vastan, et Tartus on leebelt soe ja pisut vihmane ilm, ütlevad nad, et igatsevad Eestisse. Paar kohalikku sõpra tahaks seevastu siingi kangemat suvekuumust kogeda. ...
6:04 Sirp H
Doonormajad, materjalikorje ja ehitusmeistrid Materjalide taaskasutamisest on Eestis teoreetilisel tasandil räägitud juba mitu aastat. Praktilised sammud on olnud siiski kasinad, paljuski seetõttu, et pole ülevaadet, kus materjalid üle jäävad ja kellel võiks neid vaja minna. Veebikeskkond Zerobuild.me on ellu kutsutud selle lõhe ületamiseks. Platvormil saab müüki panna ülejäänud või lammutustööde käigus terveks jäänud materjalid ning ostjad saavad need sealt odavamalt kui poest. ...
6:04 Sirp H
Kes maksab arve? Osalevad Asphalt, Kollektiiv for Arhitektuur, Avaruus Arhitektuur, Baubüro in situ, Bimberg & Frenz, HouseEurope!, Kavakava, Klaske Havik, Manto Peteraicio architektūros studija, Márton Pintér, Max von Werz Arquitectos, O–P, Salto arhitektuuribüroo, SEE:4C, Secretary, Studio Takk ja Tõnis Anthony Clay Bureau. ...
6:04 Sirp H
Kümnest üheni Nele Tiidelepa esimene soololavastus „10 ways to dance“ on avar ja isiklik. Ühtaegu saab selle sõnapaariga kirjeldada kogu tema senist loomingut. Varasematest lavastustest on jäänud meelde ennekõike Tiidelepa kui etendaja natuur, siiras „otsinguline mina“, kes üllatab seeläbi, et ei tee isiklikust lättest pelgalt oma naba vahtimist, vaid ärgitab vastu peegeldama. ...
6:04 Sirp H
Ma tahan uskuda, et teater peaks pakkuma enamat kui tõsielutelevisioon Veel enne, kui kõik päriselt algab, soojendavad näitlejad publiku üles. Von Krahli teatri saal on kujundatud ümber telestuudioks – klakööride toel pannakse publik plaksutama juba enne etendust. Ruum täitub ootusäreva pingega. Kohe läheb eetrisse tõsielusaate „Eraelu“ esimene osa. Kolm, kaks, üks! *** Eelkõige filmilavastajana tuntud Triin Ruumet on astunud viljakale pinnasele. ...
6:04 Sirp H
Lahendus kõigile probleemidele Harva olen mõnel etendusel tundnud, et ma ei kuulu siia … saali, ruumi. Kuidas saab olla naljakas see, kui vanainimesed riburada pidi kempsu koperdavad, mõnel tilk juba püksis. Ja tagasi tulles veel teatavad, et keegi oli prill-laua peale lasknud. Piinlik kuidagi naerda. Aga kui siis enda ümber piilun, märkan, et saalis ongi vanemas keskeas inimesed. Naer on kohati sedavõrd valdav, et meenub mõni odavama otsa komöödiaseriaal, kus tegelase iga lause peale on sätitud arvutist naeruturtsatus. ...
6:04 Sirp H
Eesti arvustuste arvustus Kriitikul on õigus öelda „Mulle meeldis see film“ või „Ma tundsin filmi vaadates nii“ ning kohustus öelda, miks! Narjes Torchani, „Filmikriitiku roll ja väljakutsed“1 Mida mul on öelda? Võib-olla on see üks tähtsamaid küsimusi, mida võib rahva ette astuv inimene endalt küsida, enne kui paneb sõna kirja või toob selle avalikkuse ette suuliselt, audiovisuaalselt või mõnes muus vormis. Inimesele on antud võime peegeldada ümbritsevat maailma. ...
6:04 Sirp H
Ei saa me ilma poliitikata Veneetsia filmifestivali järjekordne aastaring on lõppenud, auhinnad välja jagatud, põhižürii eesotsas Ameerika näitlejanna ja režissööri Maggie Gyllenhaaliga oli oma otsustes rahvusvahelise filmipressiga üsna ühel meelel, lihtsalt filmid olid teises järjekorras. Suurim võitja oli sünge draama II maailmasõja järgsest ajast pealkirjaga „Tundmatu naine“. ...
6:04 Sirp H
Kommentaar – Žanriline avatus ei tähenda džässi identiteedist loobumist Miks on kujunenud nii, et džässifestivalidel esinevad eri muusikažanride esindajad? Džäss on ajalooliselt olnud avatud ja muutuv muusikastiil, mis on sündinud erinevate muusikatraditsioonide kokkupuutel. Katsetamine ja žanripiiride kompamine on olnud džässi loomulik osa, mistõttu sünnib ka festivalidel väga erisuguste muusikamaailmade kohtumisi. Sama avatus iseloomustab džässartiste. Eri koosseisud, improvisatsioon ja jämmid viivad muusikuid olukordadesse, kus muusika suunda ei saa ette teada. ...
6:04 Sirp H
Kuhu kadus džässifestivalilt džäss? Loksun Lux Expressiga Tartu poole, ansambli Paabel uus album „Ajatu“ klappides mängimas. Panen esimese loo käima, olen elevil: mulle meeldib väga eesti pärimusmuusika, käin igal aastal Viljandi folgil ning Paabel on teadagi igati legendaarne bänd. Kuulan ja kuulan, üritan muusikat endasse võtta, nautida, sellega suhestuda, aga miski häirib. Meenub, et ansambel esitleb albumit selle aasta „Sügisjazzil“. ...
6:04 Sirp H
Äratuntava ja alati mõnevõrra muutuva näoga Kahepäevane minirokkfestival „Fuzz Salvation“ toimus tänavu juba neljandat korda, mis on alternatiivse nišiürituse kohta väga rõõmustav saavutus. Kui varasematel aastatel hoiti Põhja-Tallinnas paiknevatest meelelahutus- ja kultuurialadest vahelduse mõttes eemale, siis sedapuhku jõudis festival just nende keskel asuvasse Von Krahli teatrisse. ...
6:04 Sirp H
Aeg, ruum ja helikangad Spektraalmuusika on 1970. aastate Prantsusmaal kujunenud nüüdismuusika suund, mille lähtekohaks on heli füüsikalised omadused. Kõik helid, mida enda ümber kuuleme, on keerukad nähtused. Need koosnevad osahelidest ehk ülemhelidest, mille omavaheline suhe põhjustabki näiteks klaveri ja flöödi tämbri erinevuse. Üksikuid helisid analüüsides tuletasid heliloojad kõlakombinatsioone, mida kasutasid oma teoste algmaterjalina. ...
6:04 Sirp H
Nooruslikust energiast katartilise vabanemiseni Rahvusteatri Vanemuine sümfooniaorkestri hooaja avakontserdi kavasse oli valitud kaks esmapilgul väga erinevat teost: Wolfgang Amadeus Mozarti ooper „Apollo et Hyacinthus“ ehk „Apollon ja Hyakinthos“ ning Gustav Mahleri esimene sümfoonia. Kuigi enne „Apollonit ja Hyakinthost“ oli Mozart kirjutanud mitu laulumängu, peetakse seda tema esimeseks ooperiks. Mahler oli varem vähemalt üht sümfooniat alustanud, kuid see on tema esimene säilinud ja lõpetatud sümfoonia. ...
6:04 Sirp H
Eesti digitiigri areng 2003–2025 Eesti on üks maailma tuntumaid ja edukamaid digiriike. Ometi on kriitikud korduvalt väitnud, et meie digitiiger on sügavasse unne suikunud. Andmed räägivad teist keelt. Kui vaadata, kuidas e-riik on oma 23aastase elukaare jooksul kasvanud – kui palju on lisandunud andmekogusid ja e-teenuseid ning kui jõudsalt on kasvanud nende kasutus –, näeme pigem täiskasvanuikka jõudnud rahulikku ja enesekindlat kaslast. Seda arengut võimaldavad üsna täpselt jälgida X-tee enam kui kahe aastakümne andmed. ...
6:04 Sirp H
Metsarahva metaabsurd On sügis ja metsad lõhnavad rõskelt ja rammusalt mullakõdu järele. On seenesõprade aeg. Seenehullus ei rullu aga lahti mitte ainult kuusikutes, kaasikutes, männikutes ja võpsikutes, niisama pingeline, kuigi poritu ja puugitu seenedraama leiab aset ühismeedias. Valdur Mikita on eestlasi kukeseenerahvaks nimetanud, täpsem nimetus võiks olla „ainult kukeseent tundev rahvas“. ...

1 8 9 10 11 12 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.