Uudishimu

Find

6:48 Õhtuleht H
VÄGIVALLAL ON SUGU! Uku Kudu: ühiskond vajab mehi, kes ei löö, aga ei vaiki ka Vägi ja vägivald ei ole sama asi. Vägivaldne mees kasutab oma jõudu teiste kontrollimiseks ja alistamiseks. Vastutustundlik mees valitseb iseennast ja astub välja nende eest, kes vajavad kaitset – isegi siis, kui vaikida oleks palju mugavam.
6:38 Majandus H
UUS LÖÖK ⟩ Wildberries ei maksa müüjatele raha välja Wildberries platvormil tegutsevad müüjad teatavad massiliselt, et ettevõte viivitab kaupade müügist saadava raha väljamaksmisega.
6:38 ERR H
Poola opositsioonipartei kutsus presidenti üles parempoolseid ühendama Poola suurim opositsioonipartei Õigus ja õiglus on lõhenenud ning rivaalitsemine teiste parepoolsete erakondadega nõrgestab paremtiiba. Õiguse ja õigluse juht kutsus president Karol Nawrockit üles valimiste eel parempoolset tiiba ühendama.
6:28 Postimees H
Midagi enamat kui kõhutäide: teadlasi paelub seentes leiduv ühend Seened sisaldavad valku, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja mitmesuguseid bioaktiivseid ühendeid. Üks neist on ergotioneiin – looduslik ühend, mille võimalikku rolli rakkude kaitsmisel, põletikuprotsesside mõjutamisel ning aju ja südame tervise toetamisel uurivad teadlased üha rohkem.
6:28 Postimees H
129 päeva – see on ilmaennustamise teoreetiline maksimum Kui palju suudavad meteoroloogid ilma ette ennustada, ilma et see nii valesti läheks, et tõsiselt vihmavarjutootjaid ja jäätisepoode häiriks? Selgub, et on olemas teoreetiline piir, millest kaugemale on praktiliselt võimatu ilma kindlalt ennustada.
6:18 AlJazeera H
Brazil begins exploring retaliatory options to new US tariffs Brazil has not yet decided whether it will proceed with retaliatory measures, but commits to defending its position.
6:09 Sirp H
Mis asi on karistuskirjandus? Lion Feuchtwanger avaldas 1930. aastal romaani pealkirjaga „Edu“ („Erfolg“), kus on kirjeldatud tollase Baieri olustikku ning poliitilisi kähmlusi, käsitledes muu hulgas natside partei võimule pürgimist. „Edu“ on määratletud tekstide hulka, mille kohta öeldakse saksa keeles „Schlüsselroman“, prantsuse keeles aga „roman à clef“. Ma pole kindel, et kõik taipavad, millega on siin õigupoolest tegu. ...
6:09 Sirp H
Ka luuletaja on inimene Juhan Liivi muuseumi püsinäituste hulka on lisandunud interaktiivset ja klassikalist põimiv „Vaimulained/vaimupained“. Juba varasemast on seal ka püsinäitused „Kodavere – hää mürakas kihelkonda“ ja „Oleksin ma luuletaja“, lisaks kaks väliekspositsiooni: kirjaniku kodutalu ja „Juhan Liivi meelemaastikud“. Uue näituse temaatilisse keskmesse on seatud Liivi soov olla mõistetud.1 Tõsi, Liivist mõeldes tuleb esimesena pähe maailma kultuuriruumis kinnistunud hullumeelse geeniuse kuvand. ...
6:09 Sirp H
Kas me sellist teadusraamatukogu tahtsimegi? Teadusraamatukogu ei ole enam vaikne teadmiste hoidla. Seda ideed kandis ka 1. – 3. VII Trondheimis toimunud Euroopa teadusraamatukogude aastakonverents LIBER 2026. Konverentsi pealkiri „Raamatukogude jõud ebakindlas maailmas“ ei osutanud üksnes raamatukogude vastupidavusele, vaid ka nende kasvavale vastutusele ajal, mil teadmiste usaldusväärsus, kättesaadavus ja kasutamine on ühiskonnale poliitiline küsimus. ...
6:09 Sirp H
Ääremärkusi teaduse vahelt. Lohed austreid järamas Loomad kahvlis Viimasel ajal on omajagu juttu olnud taimepimedusest, kuid mina arvan, et valdavat osa loomariigist katab samasugune tumeduse rüü. Kui mitte veelgi hullem. Taimepimedus on justkui strukturaalselt võrdsem, seal pole erilist diskrimineerimist, et millist taime ei nähta. Eriti kui neil õisi küljes pole, siis ei tee pea keegi õuna- ja apelsinipuudelgi vahet. ...
6:09 Sirp H
Kellele on kliimamuutusega tegelemine kahjulik? Müüt, et CO2 heitkoguste piiramine kahjustab kõige enam vaesemaid riike, pöörab kliimavastutuse ja haavatavuse tegeliku olukorra pea peale. Kliimakriisi keskmes on ebavõrdsus: nii ajalooliselt kui ka praegu vastutavad ülemaailmsete heitkoguste valdava osa eest rikkad riigid ja ühiskonnagrupid. Kõige vähem saastavad riigid kannatavad aga kõige rängemate tagajärgede all. Seetõttu tabab vaeseid riike ja inimesi kõige valusamalt hoopis keskkonnakriiside ja kliimamuutuste ignoreerimine. ...
6:09 Sirp H
Puid on, aga metsa ei leidnud Maria Kapajeva eelmine isikunäitus „Neist ilma jäädes saab minust tervik“ (kuraator Šelda Puķīte) avati 2025. aasta oktoobris Kogo galeriis. Tolle näituse kohta kirjutas Sirbis Sveta Grigorjeva: „Ilus inimene! Keegi, kes ei püüa meeldida: see lühike soeng, verine reis, varvasteni nirisev veri, need kortsud silme all, see lõtvus, mida ei pinguldata naeratuseks või põselohkudeks või musisuuks.“1 Vahel kannab lõtvus erutavat sõnumit, vahel jätab see kogeja aga kuivale. ...
6:09 Sirp H
Kuidas armastada, kui ei tea, mis on armastus Suurejooneliste „Odüsseia“ ja uue Ämblikmehe filmi1 kõrval saab praegu Eesti kinodes näha hoopis teistsugust, vaikset ja isegi argist filmikunsti. Belgia vendade Jean-Pierre (75) ja Luc (72) Dardenne’i film „Noored emad“ on ka omamoodi rännak „koju“ või siis enda juurde. ...
6:08 Sirp H
Pealelend – Triin Reidla ja Siim Tanel Tõnisson Mis ajendas teid tegema näitust Miia Masso töödest? Siim Tanel Tõnisson: Idee tekkis siis, kui külastasime Miia Massot seoses trükise „Suured kastid linnaserval“ koostamisega. Trükises käsitleme tüüpkorterelamuid. Miia karakter, looming ja tema enda maja olid intrigeerivad ja leidsime, et need väärivad käsitlemist. Minul on ka isiklik kontakt – olen elanud kahes Masso majas, mõlemad meeldisid mulle väga juba lapsepõlves. Triin Reidla: Külaskäik Miia juurde oli ka minule näituse alguspunkt. ...
6:08 Sirp H
Uut ja vana Kas adaptatsioon peab vastama originaalile, olema n-ö tõetruu? Viimasel ajal on esile kerkinud kaks juhtumit, mis äratavad kahtlust, et meil on tõlgendamise suhtes kummaliselt konservatiivseid ja mõnevõrra ebaterveid ootusi. ...
6:08 Sirp H
Elusamus Eluväsinud inimene lakkab maailma üle imestamast: ta ei märka enam argises ilusat ja kõik näib talle iseenesestmõistetav. Tal jääb puudu elusamusest, kui kasutada Uku Masingu sõna. Mäng laseb kogeda elu intensiivsemalt, õpetab olema ärksam. Ometi usutakse tihti, et mängimine on midagi, millest tuleb suureks saades välja kasvada. Täiskasvanute maailm allutab elu tööle, tarbimisele ja efektiivsuse tagaajamisele. Kuid kas tõesti elame vaid selleks, et olla lakkamatult produktiivsed? ...
6:08 Sirp H
Kodus või võõrsil Viimasel ajal ajakirjanduses palju kõlapinda leidnud rahvusooperi Estonia ümber käiv vastuokslik poleemika on siiski mingil moel tänu- ja tähelepanuväärselt pinnale toonud eesti muusikakultuuri mitu murekohta. Kuigi ühest küljest paistab olevat tegu ühe institutsiooni spetsiifiliste probleemidega, kumab sellest läbi veel mitu suuremat ning põhjapanevamat küsimust. ...
6:08 Sirp H
Kuulo Kalamees 15. IV 1934 – 6. VIII 2026 Kuulo Kalamees kuulus põlvkonda, kelle elutööks sai Eesti alleshoidmine nagu paljudel tolle aja teadlastel ja kultuuritegelastel. Kui poleks tulnud tugevat noorte järelkasvu, kes sai vanemalt põlvkonnalt teadmised valdavalt eesti keeles, ei oleks me 1990. aastatel ehk nii kiiresti ja edukalt vabadusse liikunud. Bioloogiale toetudes võib öelda, et teadus oli tol ajal omamoodi refuugium, kuhu koondus palju andekaid noori. ...
6:08 Sirp H
Olen selle poolt, et inimene saaks teise võimaluse Olen selle poolt, et oma võimupositsiooni kuritarvitanud ja teisele inimesele haiget teinud inimene võiks saada teise võimaluse. Selle eeltingimuseks on aga, et ahistaja on toimunust õppinud. Ütlesin seda juba kolme aasta eest Vilja Kiisleri saates Vaim Vardas1. Rääkisime muuhulgas ka ühest juhtumist, mille keskmes oli doktorandist nooremteadur, kes ahistas seksuaalselt mitut üliõpilast2. Selle loo avalikuks tulek kujunes murdepunktiks, mis sundis ülikooli probleemiga tõsisemalt tegelema. ...
6:08 Sirp H
Tõde, õigus ja kodanikuühiskond Pärast tselluloositehase arenduse peatamist 2018. aastal püsib Eesti ühiskonnas endiselt vastasseis. Jätkuvalt usub osa eestlasi, ärimeestest ajakirjanikeni, et tselluloosivabrik oleks võinud tuua õnne meie õuele. Jätkuvalt nõuavad selle mõttesuuna esindajad metsapoliitika leevendamist, heidavad inimestele ette nimby-suhtumist1 ja tunnevad muret Eesti jõukuse aeglase kasvu pärast. Ja jätkuvalt protestivad keskkonnakaitsjad metsade lageraie vastu. Miks pole vaidlused vaibunud? ...
6:08 Sirp H
Häbi, teisesus ja armastus Tartu Kunstimaja teise korruse suures saalis avati 31. juulil ühisnäitus„P*RN*“, mille pealkirjast võiks arvata, et tegu on väljapanekuga, mis tekitab pinge kunsti ja pornograafia kategooria vahel. Sellest lähtuvalt võiks omakorda küsida: kas pornograafia on või ei ole kunst? Või mis on pornograafia tänapäeval? Mismoodi mõjutab pornograafiaga kokkupuutumine inimese arusaama seksist? Ja kuidas navigeerida, kui rääkida sellistest keerulistest teemadest nagu võim, võimu puudumine, häbi ja uhkus? ...
6:08 Sirp H
Surnud plöga ja mängulise vastupanu võimalus Zody Burke’i ja Klara Zetterholmi teosed loovad näitusel „Ersatz Strata“ kõheda atmosfääriga maailma. Õieti on see mitme maailma puutepunkt, üksteisega justkui ühtesobimatute tähendusväljade kohtumispaik, läbirääkimine. Näitemäng. Nafta ja fossiilkütuste kujundi kaudu on väljapanekul mänguliselt ühendatud eelajalooline minevik ja düstoopiline tulevik: kõik teosed siin on kui kummalised artefaktid mingist teisest ajast, mis on ühtlasi praeguse hetke painajalik kõverpeegel. ...
6:08 Sirp H
Kas nad kirjutavad meile? Ruumilises plaanis on Peeter Lauritsa „Igaviku sünnipäev II“ kokku pandud erakordselt lihtsalt. Suur tühi ruum, mida valgustab loomulik valgus. Neli seina. Nii võib muidugi kirjeldada paljusid galeriisid. Aga vana tööstushoone tühjal ruumil ja kunstigalerii tühjal ruumil on vahe ja enamasti on vana tööstushoone tühi ruum palju tühjem. Tühjus on sinna jäänud kui ruumi osa. Mulle tundub, et seekordne „Igaviku sünnipäev“ ei ole selgepiirilisele kontseptsioonile üles ehitatud näitus. ...
6:08 Sirp H
Kesktee kui inimese ja looduse tasakaaluseadus Budistlik kesktee õpetus ja bioloogia ehk eluteadus võivad esmapilgul paista eri maailmadena: üks on vaimne õpetus kannatuse ületamisest, teine empiiriline teadus elussüsteemidest. Budismis on kesktee üks budismi olemust iseloomustav põhimõte, mille järgi tuleb hoiduda äärmustest – nii meeleliste naudingute ja luksuse tagaajamisest kui ka liigsest askeesist ja enesepiinamisest. See tähistab tasakaalustatud elu- ja mõtteviisi. ...

1 17 18 19 20 21 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.