Uudishimu

Find

6:01 Sirp H
Pikk ette ja ise järele Olen lihtne inimene ning kui jutt läheb mängule, siis ei hakka ma jahuma Johan Huizingast ja mängivast inimesest ega võta ka vaatluse alla mänguteooriaid, mis kahtlemata aitavad elust paremini aru saada, vaid lähenen teemale otse, ilm keerutamata. Kui juba jutuks on mäng, siis olgu see sportmäng – minu puhul ennekõike jalgpall. Kuidas sai jalgpallist mu lemmik? ...
6:01 Sirp H
Pythagorase teoreem ja Suur Munamägi On vana nali inimesest, kes surivoodil tõdeb rahulolevalt: „Näete siis – matemaatikat ei läinudki vaja!“ Nalja mõte on muidugi, et koolis õpitakse palju asju, mille otsest praktilist kasutamist alati ei märgata. Ometi ei õpita koolis ainult praktilisi oskusi. On teadmisi, mida peame nii oluliseks, et need kuuluvad üldhariduse hulka sõltumata sellest, kas inimesel neid hiljem igapäevaelus tarvis läheb või mitte. ...
6:01 Sirp H
Liiklusväilast liikuvusväljaks Kui maanteed pidi pealinna sisse sõita, ei ole keskkonnamuutus tajutav, Tallinna piiri tähistavad suured leedekraanid ja kaubanduskeskused. Linn on justkui transpordikoridor ning linna serv autostumise sümbol, mida ilmestavad tohutud parkimisplatsid, pikad vahemaad, killustatus ning linlasele ohtlik ja ebameeldiv liikumisruum. Tallinn valgub järjest rohkem laiali ning üha enam inimesi elab linnast väljas, kuid töötab, õpib või tarbib teenuseid Tallinnas. Rahvastikuprognoosi kohaselt elab 2050. ...
6:01 Sirp H
Väikesed viginad värske õhu muuseumis Alljärgnev polegi õige artikkel, vaid gonzo-reportaaž Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juubeliprogrammist. Ei ole mul pakkuda veenvat argumentatsiooni ega põhjapanevat hinnangut, ei tagatoavestlustes välja peilitud saladusi ega ajaloolist ülevaadet institutsiooni arengust. See olekski enneaegne. EKKM on teatanud, et muuseumi päris juubelil 4. ...
6:01 Sirp H
Puid on, aga metsa ei leidnud Maria Kapajeva eelmine isikunäitus „Neist ilma jäädes saab minust tervik“ (kuraator Šelda Puķīte) avati 2025. aasta oktoobris Kogo galeriis. Tolle näituse kohta kirjutas Sirbis Sveta Grigorjeva: „Ilus inimene! Keegi, kes ei püüa meeldida: see lühike soeng, verine reis, varvasteni nirisev veri, need kortsud silme all, see lõtvus, mida ei pinguldata naeratuseks või põselohkudeks või musisuuks.“1 Vahel kannab lõtvus erutavat sõnumit, vahel jätab see kogeja aga kuivale. ...
6:01 Sirp H
Maria Kapajeva – mitte piir, vaid algus Maria Kapajeva on terava pilgu, torkava sõna ja ühiskonda sageli vastukarva silitava kategoorilisusega feministlik kunstnik. Fotokunstniku hariduse on ta omandanud Farnhamis ja Westminsteri ülikoolis, praegu on ta Eesti kunstiakadeemia kunsti ja disaini doktorant. Tema peamiseks väljendusvahendiks on nii foto- kui ka filmikaamera, tekstiilid, leidobjektid, installatsioonid ja tekstid. ...
6:01 Sirp H
Au ajutiste lahenduste ajastule Rotermanni soolalaos tähistatakse Eesti Arhitektuurimuuseumi (EAM) 30. tegutsemisaastat näitusega „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“, mis mõjub tänavu ühtlasi Kumu 20. tähtpäeva märkimisena, viies mõtte paratamatult ka Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) 20. asutamisaasta täitumisele. ...
6:01 Sirp H
Kuidas armastada, kui ei tea, mis on armastus Suurejooneliste „Odüsseia“ ja uue Ämblikmehe filmi1 kõrval saab praegu Eesti kinodes näha hoopis teistsugust, vaikset ja isegi argist filmikunsti. Belgia vendade Jean-Pierre (75) ja Luc (72) Dardenne’i film „Noored emad“ on ka omamoodi rännak „koju“ või siis enda juurde. ...
6:01 Sirp H
Nolani „Odüsseia“ – suur film „Odüsseia“ esindab eliitkultuuri, seda vanakreeka eepost loevad ainult peenemat sorti inimesed, kellega siis saab vestelda ühest või teisest nüansist Homerosel. Christopher Nolan, kes öeldavasti oleks meeleldi ise lavastanud juba „Trooja“ (lõpuks tegi selle ära Wolfgang Petersen*), sai nüüd omaenda antiigiteemalise suurfilmi. Linateos sündis tõesti mastaapne: pikk, kirju ning vali. ...
6:01 Sirp H
Põletades põlemist Christopher Nolani uus mängufilm „Odüsseia“ on tekitanud juba omajagu elavaid vaidlusi, nii et neist võiks kirjutada eraldi käsitluse. Kui võtta diskussioon lühidalt kokku, võib öelda, et suur osa kommentaare puudutab autentsuse küsimust: mil määral ja mil viisil erineb Nolani käsitlus Homerose originaaltekstist (mis tahes see ka on) või kuidas selle vastu lausa eksib. Sellegi artikli võiks kirjutada kõigest sellest, mida Nolan on oma versioonis kasutanud ja mille kasutamata jätnud. ...
6:01 Sirp H
Mida tähendab „hästi“? Mul tuli võimalus lugeda Jana Maasiku noorteromaani „Minuga on hästi“. Olen ise 19aastane ning lugenud põhiliselt koolis nõutavat kirjandusklassikat. Algul kahtlesin, kas minusugusele humanitaargümnaasiumi abituriendile niisugune žanr üldse sobib. Olles harjunud Goethe või Zola teoste tõlgendamisega, oli Maasiku raamat nagu pahvakas värsket õhku. Olen siiani üllatunud, kui lihtsalt see teos mind kaasa haaras. ...
6:01 Sirp H
Kui algoritm soovitab Murakamit Ühismeediaplatvormil TikTok on tohutu hulk erisuguseid teemaviiteid ja alajaotusi. Haaksõna #CrimeTok koondaval leheküljel räägitakse kuritegudest, haaksõna #BabyTok all jagatakse väikelastealast nõu jne. Teemaviite #BookTok kasutajad räägivad raamatutest. BookTok on niisiis raamatuhuviliste kogukond, mille liikmed jagavad raamatusoovitusi, kirjutavad arvustusi ja kajastavad oma lugemiselamusi. See keskkond hakkas populaarsust koguma koroonapandeemia ajal. ...
6:01 Sirp H
Kihutades 120ga läbi Eesti Puhkuse ajal tahaks ikka rändama minna, kuid alati ei pruugi selleks olla aega ega raha. Seetõttu tasub võtta kätte mõni raamat, mis pakub samuti reisimisvõimalust. Üks niisuguseid raamatuid on kindlasti Hugo Vaheri noorteromaan „Nutivaba“: pöörane road trip Lõuna-Eestisse, et üks noormees saaks oma pruudiga asjad selgeks rääkida. Lugeja reisikaaslasteks saavad kolm värvikat sõpra: punkar Päss, kes hakkas punkariks oma onu eeskujul, bemmi-Remm ja furry curious Pontu. ...
6:01 Sirp H
Ebaõdus maskimäng Eesti lühiproosa fookus on nihkunud väliselt tegevustikult tegelase psühholoogilisele eraldatusele ja sügavale sisekaemusele. Indiviidi kriis ei avaldu mitte ühiskondlikus mässus, vaid kehalises ja eksistentsiaalses võõrandumises. Näitleja, stsenaristi, aja- ja romaanikirjaniku Katariina Libe värske lühijutukogumik „Miks surnud ei või kirjutada“ asetub selle suundumuse epitsentrisse. Teosesse on koondatud üksteist juttu. ...
6:01 Sirp H
Interdistsiplinaarsel ja mittelineaarse teekonnaga teadlasel ei ole Eestis kohta Interdistsiplinaarsuse kiituseks on lugematu arv teadusartikleid, näiteks väidetakse, et meie ees seisvad probleemid on nüüd nii keerulised, et lahenduseks ongi distsipliinide vaheline koostöö.1 Kuigi nt nii antropoloogid kui looduskaitsebioloogid töötavad sageli sarnaste probleemide kallal, ei suudeta iga kord probleeme sünergias lahendada ja koostööst ei tule oodatavat kasu. ...
6:01 Sirp H
Matemaatika dekoloniseerimine ehk Kes tohib mõelda ja kes mitte? Kooliajast sai ilmselt igaühele selgeks, kas matemaatika meeldib või mitte. Osale oli kõik lihtne ja selge, ülesanded olid konkreetsed ja neile sai leida vastused, mis olid kas õiged või valed. Neile oli matemaatika üks kergemaid aineid üleüldse. Teistes tekitas matemaatikatund aga alati hirmuvärinaid, kuna näitas selgelt, et maailmas on küsimusi, millele kujutlusvõime, sõnaosavus või isegi elukogemus ei aita vastata. ...
6:01 Sirp H
Teejuht võimujanusele liberaalihakatisele Prantsuse filosoof Jean-Paul Sartre väitis, et marksism on moodsa ajajärgu „ületamatu horisont“. See palju tsiteeritud mõttekäik on minetanud oma varasema veenmisjõu ja relevantsuse. Hoopis liberalism näib olevat meie kaasaja hegemooniline vaatepiir. Me kõik oleme rohkemal või vähemal määral, ühel või teisel moel mingit laadi liberaalid. Tänapäeva liberalism on plastiline, eripalgeline ja kõikehõlmav. See struktureerib meie eluviisi, institutsioone, sotsiaalseid suhteid ja reaalsustunnetust. ...
6:01 Sirp H
Veel üks nael inimese vaba tahte kirstus Joseph Henrich (snd 1968), Harvardi ülikooli bioloogilise antropoloogia professor, ei ole päris klassikalise taustaga sotsiaalteadlane. 1991. aastal omandas ta bakalaureusekraadi aerokosmose insenerina ning töötas seejärel paar aastat Ameerika kaitsetööstusettevõttes, kus vastutas satelliitide ja maajaamade reaalajas juhtimise ning andmeanalüüsi eest. ...
6:01 Sirp H
Filigraanselt fataalne – Fausti fenomen Ei mingit mõtteahtrat keerutamist ega paatoslikku peenutsemist – asjade endi kallale! Maria Faust avas soolokontserdi sõnavõtuga, millega sai hoobilt kalibreeritud nii muusika kogemiseks vajalik häälestus kui ka paiga vaim ja atmosfäär. Põmm! Ja valmis ta oligi, öeldes publikule: „Mina annan end teile, teie annate end mulle – ja mind ei ole enam.“ Soolotuur „Ööliblikas“ viis Fausti ja tema muusika Eesti eri paikadesse Saaremaa Triigi Filharmooniast Pärnu, Tartu ja Tallinnani. ...
6:01 Sirp H
Koh-tu-mis-paik jäi muutmata Marcel Johannes Kits ja Sten Heinoja hakkavad augustikuus salvestama Beethoveni tšellosonaate ja tahtsid viimast korda enne tööprotsessi algust need koos USAs tegutseva eesti helilooja Jonas Tarmi uudisloominguga kodumaa publiku ette tuua. Ja seda nad ühe korra Kadrinas teha ka jõudsid. Aga mida teeb pianist, kui lavapaariline päev enne Tartu kontserti raskelt haigeks jääb? ...
6:01 Sirp H
Lootusrikkaid suundi suvesumedusest Seekord ei olnud Leigo järvemuusika festivalil küll ühendavat (ala)pealkirja, ent reede, 31. juuli programm oli siiski kokku pandud teataval sidususprintsiibil ning iga kontsert seeläbi omamoodi pusletükk õhtu kulminatsioonis. Nii kohtusid suurteoses „Raua kutsumine“ eelmiste kontsertide killud, mis olid toiminud omaette dekonstruktsioonina enne uueks loomist. ...
6:01 Sirp H
Kuidas raadiost sai subkultuurimaja Meil täitus juuli alguses Lindaga lapsevanematena 18 kuud. Poolteist aastat. Ja poisil 18 kuud väikese poisina suures maailmas. Milline inimene temast sirgub? Rohkem kui kunagi varem on mu peas analüüsi pidepunktide üle, mis on teinud minust selle, kes ma olen – nii positiivsest kui ka negatiivsest küljest. Et muusika jõuaks sõpradest kaugemale Läks nii, et kuu enne lapse sündi avasime sõpradega Legendaarse Raadio. ...
6:01 Sirp H
Mitu mustikat mahub kümneliitrisesse ämbrisse? Kristiina Jalasto-Kallas on Jäneda Pullitalliteatris lavastamiseks kirjutanud mõtlemapaneva näidendi, mille alusena on muu hulgas kasutanud Urmas Sisaski päevikuid (neid hakkas Urmas Sisask pidama 14aastasena ja lõpetas pärast esimese lapse saamist) – neist on kasutatud ka otseseid lõike ja see teeb Sisaskist siis justkui näidendi kaasautori. See võimaldab anda nii Sisaski kujundemisaastatesse kui ka juba küpse loomeinimese ellu väga isikliku sissevaate. ...
6:01 Sirp H
Kas oled vananemisega algust teinud? Suvi ja Pärnu, kes neid suudaks lahuta. Kes läheb randa, kes metsa, kes õlut jooma, kes purjetama – mõni mees Ruhnu, teine Kihnu, kolmas ehk jõuab Liivi randa ja Riia linnagi. Aga see, kes jääb merehaigeks enne merele minekut lahtist vett või suurt rahvahulka silmitsedes, saab minna Pärnu jahisadama purjekakuuri teatrisse, kus räägitakse elust enesest, pakutakse äratundmise mõnu ja sõpruskonda, kuhu tahaks isegi kuuluda. ...

1 3 4 5 6 7 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.