Uudishimu

Find

K02:02 Sirp H
Aabitsad, piiblisõnastik ja kirjakeele kujunemislugu Raamatuaasta on küll läbi saanud, kuid rõõm eesti kirjakeele juubeliaasta vääriliste raamatute üle tahab jagamist. Ilmus ka kaks väljaannet, kus kajastub kirjasõna kujunemislugu selle murrangulisel ajal, XVII sajandi algusest kuni XVIII sajandi neljakümnendate aastate alguseni. ...
K02:02 Sirp H
Liberaalse askeesi ummikseis XX sajandi keskpaiku võttis marksistlik kapitalismikriitika tarbijamentaliteedi kriitika vormi. Selliste marksistide nagu Herbert Marcuse hinnangul on masstarbimisele ülesehitatud tööstusühiskond olemuselt võõrandunud ühiskond. Seal, kus tarbimine on elu pärisosa, nihkub klassivõitlus tagaplaanile. Niiviisi kaotab sotsialistliku revolutsiooni mõiste oma radikaalse, vabastava potentsiaali. ...
K02:02 Sirp H
Mida teha, et riigivõla kasv kontrolli alla saada? Paljud riigirahanduse asjatundjad on viimastel nädalatel väljendanud muret kiiresti kasvava võlakoorma pärast. Rahandusministeeriumi hiljuti avaldatud prognoosi järgi on eelarve puudujääk 2026. aastal 4,4% ja järgmistel aastatel 4,9%, 4,3%, 4,5% ja 3,7% SKTst. Eelarvenõukogu esimehe Peter Lõhmuse arvates on nõukogu roll muuta valitsuse vastutustundetu fiskaalpoliitika reputatsiooniliselt kulukaks. Kahtlustan, et enamik Eesti inimesi ei tea üldse või teab väga hägusalt, mis on eelarvenõukogu. ...
K02:02 Sirp H
Õiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut Piirkondlikku arenguvajadust, ühtlasi ka arengut on lihtsam märgata betoonis kui suhetes. Suletud tehas, koolimaja või külapood on selge märk elu lahkumisest. Ent piirkonna elujõudu iseloomustavad ka teised märgid: kui palju usaldatakse üksteist ja institutsioone, millised on suhtlus- ja koos tegutsemise harjumused, kas tajutakse, et tulevik on enda kätes. Füüsiline taristu on loomulikult vajalik. ...
K02:02 Sirp H
Miks kirjutada ja jutustada loodusest linnas? Looduse märkamine ja tähelepanekute eri vormides üles tähendamine on kultuuritraditsioon, osa igapäevasest keskkonnaga suhestumisest. ...
K02:02 Sirp H
Rämeduse kiituseks Süsi on üks vanemaid inimese kunstilise eneseväljenduse vahendeid. Söe saamisprotsessis on midagi arhetüüpset – tules hävinud puu muutub kultuuri ja looduse, hävingu ning loomingu ristumispunktiks. Sestap loob juba meedium ise Priit Pärna näitusele „Puravik“ teatava eelhäälestuse. Ent nende söejoonistuste mütoloogiline mõõde ei piirdu joonistusvahendi endaga. Piltidel kujutatud ruum on kummaline – alles kujunemisjärgus. ...
K02:02 Sirp H
Värv tuleb maali sisse vaadata Kristi Kongi suur isikunäitus „Kromaatiline triiv“ Kumu suures saalis on otsekui suur värvidest koosnev tajukogum, isevärki prisma, mille sees segunevad omavahel mikro- ja makrokosmos. Nende vahel liikumist hõlbustavad kõikjale näituseruumi paigutatud trepikesed. Intensiivsed värvid peavad siin omavahel jõuliselt läbirääkimisi, lähevad siis üksteiseks üle ning üritavad aeg-ajalt ka maalide seest vaataja teadvusse tungida. Kristi Kongit on alati huvitanud värv kui selline ja taju fenomenoloogia. ...
K02:02 Sirp H
Nii palju naabrirõõmu Primitiivne ja lärmakas, arvas okupatsioonivõim. Põnev ja mitmetahuline, leiavad uurijad, kes kogunesid 2. ja 3. mail Riia indie-baari Aleponija konverentsile „‘Primitive and Noisy Music’ in Late Socialist period“ („„Primitiivne ja lärmakas muusika“ hilissotsialismi ajastul“), et jagada teadmisi nõukogudeaegsest Balti vabariikide muusikast. ...
K02:02 Sirp H
Puhas kõla, rahutu mõte Mures ja õnnetuses lohutatakse end unistustega. Alexander von Humboldt 2. mail toimus Tallinna metodisti kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri ühiskontsert, kus tuli Tõnu Kaljuste juhatamisel esitusele 80 aasta juubelit tähistava läti helilooja Pēteris Vasksi looming. Kontsert oli sisutihe ning haaras kuulaja hingetõmbed enda valdusesse juba esimestest kõlanud nootidest. ...
K02:02 Sirp H
Esimene ilmasõda ja rahvuslik vabadusvõitlus lätlaste hingetuisus Lätlaste ilukirjanduslikku sõjasaagat, Aleksandrs Grīnsi romaani „Hingetuisk“ („Dvēseļu putenis“) käsitlema asudes tuleb tõdeda, nagu ikka, et ega Eestis lõunanaabrite asjust liiga palju teata. Eks midagi läti kultuurist ja ajaloost oleme ikka kuulnud-näinud, aga ülejäänud teadmatusaugud annab täita omaenda ettekujutuste ja oletustega. Lähinaabritega on veel see asi, et nad on justkui kogu aeg käepärast, lähedalt võtta, nii et pole nagu ka kiiret. ...
K02:02 Sirp H
Esmalugemine ja ülelugemine Когда строку диктует чувство, Оно на сцену шлет раба, И тут кончается искусство, И дышат почва и судьба.1 Boriss Pasternak Mari-Liis Müürsepa raamatut „Keegi hingab“ on raske lugeda väljaspool autori juba kujunenud avalikku kuvandit. Müürsepp on kahekordne Eesti luuleprõmmu meister, võitnud selle tiitli 2022. ja 2025. aastal, ning kuulub nende autorite hulka, kelle luule on tugevalt seotud avaliku esinemise ja spoken word’i kultuuriga. ...
K02:02 Sirp H
Kolm päeva raskuste unustamiseks Disainifestival on ideaalne edevuse laat: elustiiliga seotud kergemeelsuse ja pinnapealsuse kohtumispaik, naudingute, jõukuse ning staatusekeskne maailm. Kui ühelt poolt räägitakse tähenduslikkusest, kaalutlemisest, aeglusest ja vastutusest, siis teisalt tegeletakse müümisega, juuakse kallite kaubamärkide klientide raha eest korralikku Chardonnayd, disainerid hakkavad meelelahutajateks ja DJ mängib esitletavale hõrgule esemelisele ilule sellist tausta, nagu teistsugust maailma ei olekski olemas. ...
K02:02 Sirp H
Eraomandis avalik ruum Kalarannas saab talvel meres ujuda ja suvel murul piknikku pidada – kedagi ei häiri seal tekil pikutaja ega laste hõisked. Noblessneris on mänguväljakud suletud väravate taga ja varba saab vette kasta vaid erasauna territooriumil. Rotermannis tähendab ajaveetmine peamiselt kohviku terrassil kohvijoomist ja poode pidi jooksmist. Need kolm esindavad Tallinna eraomandis avalikku ruumi, mis on pealtnäha loodud sarnastel alustel, kuid pakuvad linlasele väga erinevat kogemust. ...
K02:02 Sirp H
Gigastruktuuride teine elu. Kuidas elada hiiglasega? Mies van der Rohe auhinna pälvis tänavu Charlerois asuv Chapex (Palais des Expositions de la Ville de Charleroi), Joseph André projekti järgi 1948. aastal ehitatud hiiglaslik näitusepalee, millele arhitektuuribüroo AgwA on nüüd andnud uue elu. Kunagist tööstuslinna võimsust sümboliseerinud näitusehoone on hoolika rekonstrueerimise ja ajaloo väljapuhastamisega taaselustatud avaliku ruumina. ...
K02:02 Sirp H
Üheksa korda lõika, üks kord mõõda „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ – see vanasõna võiks ilmestada kainet talupojamõistust, mille puudust pidevalt välja tuuakse. Ütlus võiks silme ees olla ka organisatsioonide juhtidel, kes on väga agaralt asunud tegelema ruumiloomega, kavandama linnu ja kujundama arhitektuuri. Tallinna linnapea Peeter Raudsepa ERRile* antud intervjuust kumab läbi, et arhitektide maffia on süüdi ehitamise kalliduses, sest arhitektid muudkui suruvad peale oma rätsepaülikonnana tehtavaid lahendusi. ...
K02:02 Sirp H
Miks mitte olla soomlaste kombel arhitektuuri ja disaini üle uhke? Soome arhitektide liidu vedamisel tähistatakse tänavu põhjanaabrite juures Helsingi avatud majade festivaliga „Open House Helsinki“ arhitektuurivõistluste 150. juubeliaastat. Vahendatakse, et selline arhitektuurivõistluse traditsioon on rahvusvaheliselt ainulaadne: avatud, läbipaistva ja kvaliteetse protsessi tõttu sünnivad kestlikud ehitised ja hea linnaruum. Samuti leitakse, et 1876. aastal alguse saanud ettevõtmine on soome arhitektuurile toonud maailmas kõrge maine. ...
K02:02 Sirp H
Tule mulle käpikuks, ekspert! Eesti Rahvusringhääling (ERR) on üdini avalik ja üldrahvalik asi, kõigi oma. Erakondade tõlgenduses tähendab see, et erakondade oma, sest just erakonnad on ju valimiste kaudu volitatud riiki juhtima ja rahvast esindama. Kuigi riigikogu liikmed, see on end hellitavalt rahvaesindajaiks nimetavad erakondade esindajad, on ERRi nõukogus olnud enamuses paarkümmend aastat, ei ole nad rahul kehtiva olukorraga, oma mõju ja võimu piiridega. Ja see on hinnang omaenda tööle. ...
K02:02 Sirp H
Igameheluule Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. ...
T23:31 Õhtuleht H
Suure võidu järel uhkusest pakatanud Zahovaiko: kui sulle tänaõhtust tegevusplaani kirjeldaksin, ei jääks sa magama! Teisipäeva õhtul UEFA konverentsiliiga teise kvalifikatsiooniringi kohtumises Rootsi kõrgliigaklubi IFK Göteborgi vastu 2 : 1 võidu teeninud FCI Levadia peatreener Vjatšeslav Zahovaiko oli mängujärgselt hoolealuste esitusega ilmselgelt rahul.
T23:10 Postimees H
Kaks miljonit eurot tehisarule ei vähenda ametnike arvu Justiits- ja digiministeerium jagab riigiasutustele kaks miljonit eurot, et aidata tehisaru abil vähendada ametnike rutiinset tööd ja parandada avalikke teenuseid, kuid ekspert hoiatab, et kõige suurem risk on riigi sõltuvus tehisarust ja seda pakkuvatest välisettevõtetest.
T22:37 AlJazeera H
Deposed Turkish opposition leader plans new party Ozgur Ozel hopes to launch new main opposition after court removed him as leader of the CHP.
T20:37 Postimees H
Eesti parim jäätantsija leidis uue paarilise ja hakkab esindama Kanadat Kümnendi alguses koos prantslanna Solene Mazingue'iga iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel kahel korral 20. ja MMil korra 19. koha saanud jäätantsija Marko Jevgeni Gaidajenko (24) otsis uut partnerit üle aasta ning leidis selle nüüd kanadalanna Alicia Fabbri (23) näol.
T20:25 Postimees Lemmik H
Pulstunud karv viis šokeeriva tulemuseni: üks kassi kehaosa tuli amputeerida Pulstunud karv võib lemmiklooma tervisele tõsist kahju teha. Tartus asuva Feliveti loomakliiniku juhataja Jana Paalandi sõnul võivad raskematel juhtudel pusad põhjustada nahapõletikku ja mädakoldeid, aga tagajärjed võivad olla lausa šokeerivad. «Olen korra oma karjääri jooksul pidanud ekstreemse ja ulatusliku pulstunud karvast tingitud nahakahjustuse pärast kassil saba amputeerima,» räägib Paalandi.
T17:30 Äripäev H
Eesti suurim energiatarbija Estonian Cell sai hiigelkahjumi Kundas tegutsev haavapuitmassitootja Estonian Cell lõpetas eelmise aasta 14,7 miljoni euro suuruse kahjumiga.

1 202 203 204 205 206 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.