Uudishimu

Find

R06:01 Sirp H
Kulgemise vägi Viimasel ajal olen üha sagedamini kohanud mõtet, et kuigi maailm on teinud tohutu tehnoloogilise hüppe, ei ole inimene muutunud rahulikumaks. Digitaalsed lahendused peaksid elu lihtsustama ja andma rohkem hingamisruumi, ent mida rohkem me oma elu optimeerime, seda vähem jääb aega iseendale. Vabanenud hetked täidame uute ülesannetega. Kui tööd on palju, kurdame koormuse üle, kui vähem, leiame kiiresti midagi asemele. Justkui ei oskaks inimene olla rahul ei töö külluse ega selle vähenemisega. ...
R06:01 Sirp H
Teet Veispak 25. IX 1955 – 20. V 2026 On lahkunud ajaloolane, kuraator ja kunstikriitik Teet Veispak, kelle tormakas ettevõtlikkus mängis olulist rolli Eesti iseseisvuse taastamise järgse kunstielu kujunemisel. Veispak lõpetas 1979. aastal Tartu ülikooli ajalooteaduskonna ning asus tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti. 1990. aastate alguses sai temast instituudi direktor. ...
R06:01 Sirp H
Bauhaus elab Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis on avatud näitus „Kogu maailm on Bauhaus“, mis dokumenteerib ja meenutab minevikku. Võiks öelda, et see on eelkõige kultuurimälule keskenduv väljapanek. Näitus räägib aastatel 1919–1933 Saksamaal tegutsenud kunstikoolist, millest kujunes mõjukas uuenduslike ideede keskus ja mille järgi sai nime terve stiil. ...
R06:01 Sirp H
Kultuuripärand ja nn tavaline inimene Pärandobjektidega puutub kas omaniku, kasutaja või möödujana kokku iga inimene. Pärand ei hõlma üksnes otseselt inimese kujundatud keskkonda, vaid ka loodust, maastikku, isegi harjumusi ja traditsioone. Ühelt poolt saab rääkida pärandi rahvuslikust, riiklikust, ühiskondlikust mõõtmest, teisalt selle globaalsest või universaalsest mõõtmest. Anni Martin arvustas 15. ...
R06:01 Sirp H
Elu ei alga homme „Eluisu“ ei ole klassikaline jutustus, vaid hetkedest koosnev elupeegel. Kaotus, kriisid ja argised kogemused põimuvad teoses vaikseks, ent mõjusaks tervikuks. Eia Uusi autobiograafiline ja mõtisklev proosateos meenutab nii ülesehituselt kui ka sisult päevikut. Pihtimuslike sissekannete juurde on märgitud nende kirjutamisaeg – alates 2018. aasta sügisest kuni praeguseni. ...
R06:01 Sirp H
Basiliskiga silmitsi Kristina Sabaliauskaitė romaanitetraloogia „Silva rerum“ I osa maalib pildi turbulentse XVII sajandi keskpaiga Vilniusest ja selle ümbrusest, seega kohtadest, mis Eesti alast väga kaugele ei jäägi. Poola-Leedu ajaloos tuntakse seda aega kui Uputust: riigil tuli toona sõdida nii moskoviitide ja kasakate kui ka Rootsiga. Neist sündmustest võib eesti keeleski lugeda eri poolte vaatevinklist. ...
R06:01 Sirp H
Barokne sissejuhatus maiskondliku Leedu asjade metsa Pole kahtlust, et Leedu ajalugu on põnev ja mitmetahuline ning et selle tähendus ulatub kaugelt üle praeguste riigipiiride. Kesk- ja varauusajal oli Leedu suurvürstiriik idapoolse Euroopa suurvõim, mis konkureeris Moskooviaga varasemate Kiievi-Vene maade pärast. Ühtlasi kasvas ta poliitiliselt, religioosselt ja kultuuriliselt kokku Poolaga, kuni 1569. aastal loodi Lublinis ühisriik Rzeczpospolita. ...
R06:01 Sirp H
Tartu lummuses 11. – 15. maini pidas UNESCO kirjanduslinnade võrgustik Tartus aastakohtumist. Kirjanduslinnade programm rikastab kodust kultuurielu ja tehakse ka piiriülest koostööd, näiteks pakutakse partnerlinnade kirjanikele-tõlkijatele esinemisvõimalusi ja residentuuriprogramme. Sirp palus oma kogemust jagada Briti kirjanikel Penny Boxallil ja David Hartleyl. Selgus, et parim paik, kus resideerida, ongi juhtumisi … Tartu. – Toim. Penny Boxall: Esimene asi, mis mind jahmatas, oli siinne loodus. ...
R06:01 Sirp H
Muinasjutuline ja visuaalselt lummav lastelavastus Pole just tavaline, et rahvast täis teatrisaalis vaatavad kooliõpilased etendust hiirvaikselt. Näis, et kohati isegi hinge kinni pidades. Ja seda veel kaks tundi kestva etenduse puhul. Kui ma poleks näinud, kuidas see suurt saali täitnud õpilasvägi vaheajal kärarikkalt ja ülemeelikultki fuajees ringi tormas, oleksin arvanud, et tegemist on mingi erilise kooli seltskonnaga, keda on rangelt manitsetud teatris korralikult käituma. ...
R06:01 Sirp H
Keha jääb maha Ekraaniaju, ATH, õõvarullimine, ühismeedia, infovoog, sisuturundus, lühiformaat … Mis on neil ühist? See, et olen sellisest teemapüstitusest väsinud. Sama väsinud olen ka kunstiteostest, mis püüavad internetikogemust lavale tõlkida, sest tihtilugu mõjuvad need korraga nii illustreerivalt kui ka pealiskaudselt. Seetõttu ei näe ma mõtet, miks lahata Júlia Vavra „tähelepanuvõrgu“ kontseptsiooni, dramaturgiat või vormi, sest teose kõige huvitavam kiht peitub tantsijate kohalolus. ...
R06:01 Sirp H
Elurõõmu koreograafia Ballett „Asjatu ettevaatus“ aastast 1789 on vanima libretoga ballett, mis elavas traditsioonis tänapäeva jõudnud – seda küll süžeega, mitte algse muusika ja koreograafiaga. Erinevalt näiteks „Giselle’ist“ või „Luikede järvest“, milles süžeelõigud on seotud kindlate muusikaliste teemadega ning koreograafia kõigile muudatustele vaatamata siiski säilitanud oma põhilised joonised ja liikumised, on „Asjatust ettevaatusest“ läbi sajandite tekkinud mitmeid muusikalisi ja koreograafilisi versioone. ...
R06:01 Sirp H
Kuidas käituda, kui teid rünnatakse noaga? Alguses on verine T-särk. Või peaks olema. Ma pole näinud, kuidas mängitakse Dennis Kelly näidendit „Orvud“ mujal maailma lavadel, ent võrgus leiduvate fotode põhjal võib järeldada, et Liamiga kohtudes (Tallinna Linnateatris mängib teda Jan Ehrenberg) klammerduvad publiku silmad paratamatult verest nõretavale T-särgile noormehe seljas. Kuid mitte Tallinna Linnateatri lavastuses. ...
R06:01 Sirp H
Silmade avanemisest ühe Itaalia mägiküla näitel Kui silmi kinni hoides päikesesse vaadata, näeme valgust läbi laugude punaselt. Kui silmad taas avada, näib maailm meile võrkkestas asuvate kolvikeste reageerimise tõttu tavapäratult sinakana. Seesugusesse õrnsinisesse on mähkinud režissöör Maura Delpero ka Põhja-Itaalia mägiküla Vermiglio. Et „vermiglio“, mis on ka filmi pealkiri, tähendab itaalia keeles sõna-sõnalt sellesama sinise vastandit – sügavpunast – on küll kokkusattumus. ...
R06:01 Sirp H
Traumast, kultuurist ja valearusaamadest 1. aprillil sain Kultuurkapitali Audiovisuaalselt sihtkapitalilt vastuse oma rahastustaotlusele. Mind jahmatas seal üks lause: „Selles taotlusvoorus taotleti sihtkapitalilt 3 384 386 eurot, jagada oli 661 142 eurot“. See tähendab, et ainult umbes 19% taotletud summast sai rahuldatud. Alguses mind üllatas, et kultuurkapitalil tuleb oma otsust põhjendada. ...
R06:01 Sirp H
Keskelt pehme, äärest kõva Aasta olulisim väärtfilmilaat on taas seljataga. Jah, pigem basaar kui lihtsalt festival, sest ürituse mootoriks on kahe pooluse, festivali ja filmituru omavaheline tõmbumine-tõukumine ja pulseerimine. Turupoolel kaubitsetakse nii tõeliste kui ka imaginaarsete väärtustega: avatud on oma kinnisvaraosakond, kus kaubeldakse õhulossidega, rohkelt on pakkumisel suuri unistusi, kui ainult müüjal ja ostjal need kattuma satuksid. ...
R06:01 Sirp H
Mediteerides katastroofe 1. Kui sisenen Hobusepea galeriisse Viktoria Martjanova näitusele „Biomaterjal“, näen esimesena tumepruunidest juustest võimsat installatsiooni. Eriti köidavad mind juustest tehtud voolujoonelised plakatid, mille pealkirjaks on vastavalt „Hypocricy“, „Resistance“ ja „Resentment“. Teen viimasest pilti ja laen üles intsasse stooriks. Ka mina tunnen just seda. Siin ja praegu, ja juba mõnda aega. Pahameelt. Vimma. Tülgastust. Mitte (tingimata) selle teose suhtes, ei. ...
R06:01 Sirp H
Tema süda pumpab naftat Draakoni galeriis näeb praegu justnagu stseeni ulmefilmist, kus tegutseb teatud perverssete kalduvustega tegelane, kelle obsessiivsest tegutsemisest on ruumis näha vaid jälgi. Miski, mis näeb välja nagu loomakeha või nahajäänused, ripub kolmel peenel, kuid täpselt mõõdetud trossil laest alla. Selle all on omakorda mingist vanast töökojast üle jäänud ja nüüd tuppa toodud jäätmevann, kuhu nõrgub loomajäänusest välja arusaamatu, kuid jälk jäänukvedelik. See haiseb ja näeb välja nagu kasutatud õli. ...
R06:01 Sirp H
Põhjala metseeni pärand Kadrioru kunstimuuseumis „Ilusad asjad ei pea ainult pealinnas olema,“ olevat Soome tööstur ja metseen Gösta Serlachius öelnud oma kunstikogumise missiooni iseloomustamiseks. Selle veendumuse kinnitusena kujunes Kesk-Soomes Mänttäs tasapisi Ateneumi ja Turu kunstimuuseumi järel Soome suuruselt kolmas, peaaegu 10 000 teost sisaldav kunstikogu. Serlachiuse kollektsioon on unikaalne nii oma kujunemise asjaolude kui ka sisu tõttu. ...
R06:01 Sirp H
Sünteetilise bioloogia uus piir: peegelelu Elu ja sümmeetria Sümmeetria on üks looduse kõige nähtavamaid korraldusprintsiipe. Esmalt võib arvata, et loodus lausa armastab sümmeetriat. Bioloogias tähendab see kehaosade või elundite vastavust suuruse, kuju ja paiknemise poolest kujuteldavate sümmeetriatasandite või -telgede suhtes. Tegemist on lihtsa põhimõttega, mille taga peitub üllatavalt palju mitmekesisust. Enamik hulkrakseid organisme on vähemal või rohkemal määral sümmeetrilised, kuid eluslooduses on sümmeetria alati ligikaudne. ...
R06:01 Sirp H
Harrastusteadus kui keskkonnakorralduse lootustandev pusletükk Eesti keskkonnakorraldus toetub suuresti riiklikele seiresüsteemidele, mis peaksid andma otsustajatele usaldusväärse ja suundumusi näitava pildi keskkonnaseisundist. Tulenevalt spetsialistide ja ressursside piiratud hulgast ei ole võimalik kõike igal pool ja pidevalt jälgida, mistõttu jääb keskkonnaseire paratamatult lünklikuks nii ruumiliselt kui ka ajaliselt. Teisalt keskkonnaprobleemid komplitseeruvad ja põimuvad ning kasvab vajadus asja- ja ajakohaste andmete järele. ...
R06:01 Sirp H
Kuidas hoida hoidjat? Keskkonnaaktivismist räägitakse sageli kui võitlusest, vahel lausa sõjast. Võitluse asemel näen aga looduskaitsjate tegevuses rohkem soovi hoida. Tihti on algaja looduskaitsja esimeseks sammuks kodukoha raba, jõe või metsatuka eest seismine. Elukeskkonna ja loomade kaitsmisele pühendutakse sageli õhinapõhiselt, vabast ajast. ...
R06:01 Sirp H
Miks meid ei aita see, et enamasti suudavad ökosüsteemid kliimamuutustega kohaneda? Väide, et kliima on alati muutunud ja loodus on alati kohanenud, on üks fatalistlikumaid kliimamüüte. See on ohtlik just sel põhjusel, et sisaldab tõtt. Maa keskkond ongi pidevalt muutunud ning elustik on olnud korraga nii selle keskkonna kujundaja kui ka kujundatav. Maal on olnud katastroofe, mille käigus suurem osa liikidest kadus. Ometi ei ole evolutsioon katkenud. Elu on leidnud lahenduse ka sellistele olukordadele. ...
R06:01 Sirp H
Maailmapoliitika tegelastega suhtlemine nõuab karastust Alexander Stubb on Soome vabariigi XIII president, kes astus ametisse 1. märtsil 2024. aastal. Seda raamatut hakkas ta oma sõnade järgi kirjutama 2020. aastal, olles sel ajal Firenzes tegutseva Euroopa Ülikooli professor. Võib-olla oleks raamat tema ülikoolikarjääri jätkumisel olnud akadeemilisem, ent praegu kujutab see enesest rahvusvahelise korra kujunemise ajaloo ja rahvusvaheliste suhete teooria, isikliku arenguloo, kuulsate inimestega kohtumiste, diplomaatia telgitaguste jms kombinatsiooni. ...
R06:01 Sirp H
Ameerika MAGAb ehk Kes istub kõrgemal? Elu maailmas koosneb väikestest kõnekatest kildudest. Mõni aeg tagasi kirjutas USA veebiväljaanne Daily Beast, et USA presidendil Donald Trumpil pole und ja ta täidab oma öötunde sotsiaalmeedia postitustega. Väljaande poolt tehtud analüüs osutab, et ainuüksi selle aasta aprillis tegi Trump oma Truth Sociali platvormil kokku 565 postitust, mis on keskmiselt 18 postitust päevas, neist kolmandik öösel. Aprillis oli väljaande väitel ainult viis ööd, mil president midagi ei postitanud. ...

1 35 36 37 38 39 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.