Uudishimu

Find

R06:00 Sirp H
Tühja võimla Ameerika mäed Märtsi algul Jaapanit külastades oli mul soov kogeda filmikunstis midagi huvitavat. Plaan oli külastada mõnda vähestest alles jäänud Tōkyō pinku-eiga kinodest, kus näidatakse siiani 1970ndatel ja 1980ndatel toodetud soft-pornofilme. Ent saades teada, et need on peamiselt kiimas vanameeste lantimiskohad, mille tagaridades kuuldub kummalisi lirtsuvaid hääli, lõin kõhklema ja plaan jäi katki. ...
R06:00 Sirp H
Muutuv maailm, muutuv vorm „Courtisane“ on Belgias Gentis toimuv filmifestival, mis tähistas sel aastal oma 25. tegevusaastat. Festivali huvitavalt koostatud programmi keskmes on eksperimentaalfilm. Sealne kollegiaalne atmosfäär on olnud nii sümpaatne, et oleme seda võimaluse korral ikka ja jälle külastanud. Festivali eelviimasel päeval tegime „Courtisane’i“ ühele asutajale Marie Logiele ja programmitiimi liikmele Stoffel Debuysere’le ettepaneku rääkida festivalist ja filmikunstist üldisemaltki. ...
R06:00 Sirp H
Dekadents – korraga feministlik ja antifeministlik Vestlusringis arutlevad Soome dekadentsiuurijad Viola Parente-Čapková ja Riikka Rossi ning Eesti kunstiteadlased Lola Annabel Kass ja Ragne Soosalu fin de siècle’i esteetika olemuse, Põhjamaade ja Eesti dekadentsi eripära üle ning räägivad naiste ja dekadentsi seostest. Kuidas jõudsite dekadentsi teemani, mis on teile seejuures oluline? Viola Parente-Čapková: Minu teekond dekadentsi juurde algas keskkoolis, kui lugesin Charles Baudelaire’i. Nii seisis kõige alguses prantsuse dekadents. ...
R06:00 Sirp H
Meie laste tore ja turvaline elu Madame Restell oli New Yorgi naine, kes seisis 1841. aastal kohtu ees, kuna olevat mõrvanud naise, kellel oli aidanud rasedust katkestada. Esmalt mõisteti ta süüdi, kusjuures meessoost vandekohtunikud langetasid otsuse kümne minutiga. Pärast apelleerimist mõisteti Madame Restell siiski õigeks, kuna aasta pärast abordi tegemist oli too naine surnud tuberkuloosi. ...
R06:00 Sirp H
Jaan Puhvel 24. I 1932 – 25. IV 2026 Suure kurbusega peame hüvasti jätma Jaan Puhveliga, ühe Eesti kõige erudeerituma ja rahvusvaheliselt tunnustatuma humanitaarteadlasega. Jaan Puhvel suri 25. aprilli varahommikul Los Angelese aja järgi ning Eesti aja järgi samal pärastlõunal oma kodus Los Angeleses 94aastaselt. Temast jäid maha abikaasa Madli Puhvel, kolm poega ja lapselapsed. Jaan Puhvel sündis 24. jaanuaril 1932 Tallinnas. ...
R06:00 Sirp H
Tehislik ja looduslik Osalesin teoreetilise bioloogia kevadkoolis, mis oli järjekorras juba 52., toimus seekord Viidumäel Saaremaal ning kandis teemapealkirja „Pool-looduslik“.1 Üles ma seal ei astunud, aga pärast kevadkooli sugenesid järgmised mõtted. Otsene ja kaudne Tavapruugis eristatakse tehislikku ja looduslikku tihti teljel inimese tehtu vs. muul moel tekkinu. Mõnel piiratud praktilisel eesmärgil ajab see eristus asja ära. ...
R06:00 Sirp H
Metsa ei istutata Tallinnas aprilli lõpus toimunud uue metsaseaduse vastase protestimarsi järel täitus ühismeedia üleskutsetega protestimise asemel metsa istutada. Jätan siinkohal kõrvale nende kommentaaride patroneeriva tooni, millega püüti mure väljendamist taandada informeerimata emotsionaalsuseks. Meele avaldamine on demokraatia normaalne osa. Huvitavam on peatuda väljendil „metsa istutama“. Selles väljendis peitub kogu maailmavaade ja metsaarutelude eri osapoolte lõhe sügavus. Mis on mets? ...
R06:00 Sirp H
Et väikesest saaks suur Kammermuusikute Agentuuri uus kontserdisari „Only ..“ minikontserdi formaat sai alguse talendika noore pianisti Tähe-Lee Liivi ülesastumisega Tallinna raekojas vahetult enne tema olulist salvestusprojekti plaadifirmale Da Vinci Classics. Tema teisele CD-le jõuavad Magnus Lindbergi, Einojuhani Rautavaara ja Jean Sibeliuse teosed ning kõigi nende autorite muusikat sai kuulata ka seekord. ...
R06:00 Sirp H
Kaks tõde samal laval Kontserdiarvustuse kirjutamine läheb keeruliseks siis, kui laval on kollektiiv, mida ei saa mõõta tavapärase professionaalse mõõdupuuga, ent keda ei ole võimalik käsitleda ka pelgalt asjaarmastajatena. Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) keelpilliorkester paikneb just selles pingeväljas. Nende nähtavus Eesti muusikaelus ja kunstiline tase eeldavad sisulist kriitikat, samal ajal kui kollektiivi koosseis ja toimeloogika (õpilasorkester, huviharidus) sunnivad hindamisel ettevaatlikkusele. ...
R06:00 Sirp H
Džäss – alati edasi! Bremenis toimuv „jazzahead!“ on maailma suurim džässimess, kus kogunevad valdkonna professionaalid: promootorid, agendid, plaadifirmade ja festivalide esindajad, artistid ning ajakirjanikud. Tänavu XX korda aset leidnud üritusel oli kohal umbes 3000 džässielu kujundajat 60 riigist. Toimus arvukalt arutelusid, esitlusi, töötubasid ning vastuvõtte, spontaanseid ja varem kokku lepitud kohtumisi. Peaaegu kõik Euroopa riigid olid väljas oma boksidega ning esindusi oli ka kaugemalt. „jazzahead! ...
R06:00 Sirp H
Stiililt kirev mosaiik Kui ma tänavusele „Jazzkaare“ rongile hüppasin, oli see juba sõitu alustanud ja mõnest tähtsamast jaamast läbigi sõitnud. Võtsin nõuks suhtuda teekonda avatult ja lubada helidel oma reisipauna koguneda just nii, nagu jumalanna Juhus neid sinna oli poetanud. Minu „Jazzkaare“ kogemust palistasid lõunamaised muljed, alguses Antonio Lizana kvinteti kirglikud rütmid ja hääled Hispaaniast ning lõpus kvarteti Sol y Sombra sugugi mitte vähem tulised edasi-tagasi sööstud üle Argentina ja Brasiilia piiri. ...
R06:00 Sirp H
Kontsertidest (üle)küllastatud aprill Tänavust muusikalist aprilli iseloomustas kontsertide üleküllus. Ja sealjuures – millise tasemega kontsertide üleküllus! Kui alustada orkestrimuusikaga, siis pakkusid fantastilise elamuse norra viiuldaja Ragnhild Hemsing ja Tallinna Kammerorkester, kelle ettekandes kõlasid Antonio Vivaldi „Aastaajad“ ja Edvard Griegi „Peer Gynt“. Esmapilgul justkui liigagi tavaline kava, aga eriliseks tegi selle üks Hemsingi pillidest – Hardangeri viiul, millel ta esitas enamiku lugudest. ...
R06:00 Sirp H
Maailm seisab naiste õlul ning naised hoiavad seda kandamit hella jõuga Minul, pikalt looklevate luulelugude punujal, on ometi keeruline sõnadesse panna seda elevat ja ülevat tänumeelt ning au, mida tundes ma siin praegu teie ees seisan! Olen rõõmus ja otsatult tänulik! Aitäh! ...
R06:00 Sirp H
Taimed, transnaised ja lõpmatu metamorfoos Charlotte Weitze „Rosaarium“ on üks meeletult kihiline ja veider maailm. Siin kohtuvad intsest, kväärbotaanika, mütoloogia, legendid ja maagiline realism ühes suguvõsaloos, mida asustavad tegelased on kas taim-inimesed või inimtaimed või taimsed inimesed või taiminimesed. Esimesel lugemisel mõjus romaan mulle ebameeldivalt, kohati isegi eemaletõukavalt. Ma ei osanud midagi peale hakata selle loodud veidra kirjandusliku ökosfääriga. ...
R06:00 Sirp H
Päevalillepoisi kaks armastust või üks Kus ja millal tahes ma loen, näen, vaatan, kuulen midagi Ukraina või ukrainlaste kohta, haagib tajutu selle külge, mida olen ise Ukrainas näinud ja teinud. Avaramas mõttes aga läbistame kõigega, mida püüame inimestena mõista või mõtestada, seda ringjoont, mille sees on meie senine elu – ja ilmselt midagi ka esivanemate oma elu elades saadud kogemustest. ...
R06:00 Sirp H
Tehis on päris Tehis ja päris, looduslik ja kunstlik ei ole vastandid. Vastandumine eeldab puhast substantsi, aga kui need on juba ammu teineteist nakatanud, siis – mis millele vastandub, kus on piir? Loovus ja vastutus Kõlab ehk õõvastavalt, aga inimene on hübriidolend: meie mõtted on bioloogilised, aga kujutlused tehnoloogilised. Keel ise, üldse kogu kultuur, on tehislik süsteem, kuid selles väljendub päris kogemus – seega ei tähenda tehis ainult ja alati elutut. ...
R06:00 Sirp H
„Prima vista“ 2026 11. kuni 16. maini peetakse Tartus kirjandusfestivali „Prima vista“. Festivali teema on tänavu „Tehis ja päris“: käsitletakse inimese ja tehnoloogia, looduse ja kultuuri ning reaalsuse ja kujutluse piirialasid. Nädala vältel astuvad üles Charlotte Weitze, Mererid Hopwood, Norman Ohler, Leonard Schwartz, Jari Järvelä, Julia Mussakovska, Kim Simonsen, Vónbjørt Vang, Munir Hachemi, Ingeborg Arvola, Ursel Bäumer, Claudia Kiefer, Giuliano Logos, Marianna Oklejak, Jurgis Kunčinas jt. ...
R06:00 Sirp H
Meil on seda Kölerit väga vaja Õnnelik on päev, mille fragmendid moodustavad terviku ja mille veerel saabub suur rahu homse suhtes. Seda, kas ees ootab tõepoolest õnnelik päev, keegi muidugi ei tea. Ega teadnud minagi, kui sõitsin Viljandisse Johann Köleri kolmele näitusele. Sõitsin mõneti murelikult, sest polnud saanud osa võtta Eesti rahvuskangelase oreooli omandanud kunstniku 200. sünniaastapäeva avapidustustest ega talle pühendatud Viljandi kunstikooli 200 küünlaga maastikuhäpeningist ja (kunsti)ajalookonverentsist. ...
R06:00 Sirp H
Hubaste vektorite salajane geomeetria Eesti kaasaegse kunsti muuseumis on taas üle pika aja Köler Prize’i näitus. Väljapanekul võib näha viie konkureeriva kunstniku teoseid, igaühe looming eristub selgelt kõigi teiste omadest, ent ometi moodustub EKKMi hoones näitust järjest läbi vaadates kummaliselt sulnis tervikpilt. Uksest sisse astudes on esimese asjana märgata kogu ruumi täitvat roosat valgust. See on osa Keiu Maasiku installatsioonist „Kas ma suren vägivaldset surma?“. ...
R06:00 Sirp H
Keda mehe pisarad ikka huvitavad? Naiste võrdõiguslikkuse taotlust pole enam võimalik niisama kergesti vaiba alla pühkida nagu Liivalaia tänava trammitee ehitust. Nii mõtlesin Rakvere teatri lavastuse „Kramer Krameri vastu“ etenduse vaheajal. Kui meie teater pöörab naiste õigustele ja võrdõiguslikkusele sedavõrd palju tähelepanu, siis pole see enam teema, millest saab mööda vaadata. ...
R06:00 Sirp H
Teie aeg on saabunud, Kurva Kuju rüütel Hõlpsasti võib juhtuda, et esietendusest saadud mulje mängib teatrivaatlejale vingerpussi. Sel juhul võtab võimust kerge pettumusevirvendus. (Ja ma ei pea silmas aia taha läinud lavastusi, mõistagi tuleb ette noidki, mida pole vähimatki põhjust uuesti vaadata.) Juhtus nii, et „Don Quijote“ esietendusel Südalinna teatris olin kenakeses segaduses. Pärast murdsin tükk aega pead, miks nõndamoodi läks. ...
R06:00 Sirp H
Kägistamine hõbe, veredoping kuld Juutuuber Tavakodanikust Naisterahvas avaldas umbes kuu aja eest oma kanalil tunnipikkuse analüüsi „Tõnis Sildaru ja kehaline väärkohtlemine“, kus ta teeb hirmutava ja faktipõhise sissevaate Henry Sildaru kägistamise juhtumisse, millest on olemas nii foto, salvestised kui tekstisõnumid. Kohustuslik vaatamine kõigile, aga spordiajakirjandus oli kahtlaselt kuss ja ei teinud kuulmagi käsitlust, mis põhines objektiivsetel faktidel, mitte tüli osapoolte emotsioneerimisel. ...
R06:00 Sirp H
Hoovi elu Mõni nädal tagasi kirjutas Kunter Tätte Sirbi veergudel allovanemlusest ehk laste kasvatamisega seotud vastutuse jagamisest vanavanemate, õdede-vendade, onude-tädide, nõbude ning teiste lähemate ja kaugemate sugulastega. „Lapsele tähendab allovanemlus eelkõige püsivaid turvalisi suhteid ja selgemat kogukonnatunnetust,“ kirjutab Tätte mulle palju mõtteainet ja samastumisvõimalust pakkunud artiklis. ...
R06:00 Sirp H
Saaremaal nähti flamingot Pealkirjas väidetu on tõsi, aga juhtus see 1962. aastal, mil Atla lahe ääres nähti heleflamingot, kes seal ka oma õnnetu otsa leidis. Temast sai topis Saaremaa muuseumi kogus ning paari aasta eest ka Kuressaare loodusfestivali logo. Harv eksikülaline, kui kasutada loodusuurijate oskussõna. Üleriigiliseks peauudiseks sündmus toona ei saanud ega pääseks nüüdki. Kui üldse, siis ehk pehme meelelahutuse vormis ilmateate järel. ...

1 26 27 28 29 30 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta