Uudishimu

Find

6:01 Sirp H
Kuritegelik maailm kurjuse impeeriumis Pea kõigis endiste Gulagi vangide mälestustes on esile küündival kohal kokkupuuted kriminaalkurjategijatega. Valdavalt on need olnud negatiivsed, et mitte öelda õõvastavad. Kõige põhjalikumalt on seda teemat käsitlenud vene-nõukogude kirjanik Varlam Šalamov, kes on 17 aastat kestnud vangipõlves nähtut ja kogetut talletanud särava kirjanikusulega. Nõukogude vanglasüsteemi teemaliste memuaaride ja ilukirjanduse vallas on Šalamov vaieldamatult kanooniline autor. ...
6:01 Sirp H
Lootusrikas ja ohte mittetajuv Venemaa-käsitlus Eesti lugeja lauale ilmus hiljuti mahukas kirjatöö „Vene ajaloo- ja religioonifilosoofiast“ Tomáš Masaryki sulest. Teose originaal ilmus aastal 1913, s.t enne „eilse maailma“, nagu tollast Euroopat määratles üks XX sajandi suurtest mõtestajatest Stefan Zweig, kokkukukkumist. Nüüdseks on see maailm juba üleeilne või isegi üle-üleeilne. Esimene maailmasõda ja sellega kaasnenu muutis senist maailmakorraldust kardinaalselt. ...
6:01 Sirp H
Vootele Hansen 19. I 1962 – 10. IV 2026 Lahkunud on Eesti poliitik, geograaf, kooliõpetaja ja paljusid ühiskondlikke ameteid pidanud Vootele Hansen. Tema Eesti riigi ja ühiskonna pühendunud teenimist tunnustati 2001. aastal Riigivapi V klassi teenetemärgiga. Vootele Hansen kuulus nende inimeste hulka, kelle elus põimusid loomulikul viisil haridus, kirikuelu, looduse hoidmine, riigikaitseline mõtlemine ja vastutus Eesti ühiskonna ees. Ta lõpetas 1985. ...
6:01 Sirp H
Suur eesti teater väiksel Inglismaal Teatri eksport on raske. Seda tuleb ikka ja jälle tõdeda, kahes vestlusringis, kus istume publiku ees koos Mehis Pihla, Piret Jaaksi ja Andris Feldmanise-Livia Ulmaniga – terve rodu potentsiaalseid ekspordiartikleid – ning seletame Eesti teatrit umbes 50 huvilisele, kes on kuulama tulnud katkendeid meie näidenditest. Me oleme Jermyn Streeti teatri laval, mis on kiviviske kaugusel Piccadilly Circusest, prestiižses teatrite piirkonnas Off West Endil. Aga ei tasu lasta ennast petta tsentraalsusest. ...
6:01 Sirp H
Naivistlik tragifarss halli lipu all Jüri Järvet: „Kadunud Paul Keres ütles, et noorena oli kergem malet mängida, sest ta ei näinud nii palju võimalusi, mida vastane võib teha – nüüd ta näeb nii palju võimalusi. Ja ma tunnen ise, võrreldes ajaga, kui ma teatrikoolist tulin – kui palju ma nüüd esitan rollile küsimusi. Ka enda suhtes muutud nõudlikumaks, kahtlusi on palju rohkem, kas nii teha või nii teha. ...
6:01 Sirp H
Julge algus on pool võitu ja mitte ainult Nii pole veel tuldud! Meie 148-liikmelisse Eesti lavastajate polku (just nii palju on liikmeid Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidus ning kuna peaaegu kõik dramaturgid juba lavastavad ja paljud lavastajad peavad end kirjanikeks, siis pole siin tõesti vahet). Nimetasin hiljuti ühes intervjuus, et kahest kõrgkoolist tuleb igal aastal kolm-neli lavastajat juurde, ja kui ajakirjanik küsis, kui palju meil praegu tegelikult lavastajaid on, siis järeldas pärast minu jäetud pausi ise, et … kümmekond! ...
6:01 Sirp H
Mispidi seda raamatut peab lugema Kas mäletad hetke, mil hakkasid oma emas nägema inimest? Nii, et sa vaatasid teda ja sinu esimene mõte ei seostunud enam su enda vajadustega, mida ta täitma pidi? Või äkki mäletad, millal sa esimest korda küsisid emalt, kuidas tal läheb ja tahtsid ausat vastust saada? Mina ei mäleta, millal see muutus toimus, aga küllap oli see siis, kui me enam koos ei elanud. Poja pilk. ...
6:01 Sirp H
Aega aheldatud Aga me olemegi ju ikka ja alati omas ajas, üha oleme. Päev päeva järel, ajastu ajastu järel. Aino Pervik1 Inimene on aheldatud oma aega ja bioloogilisse olemusse. Oma kehalisuses elab ta oma ajas, langetab otsuseid ja valikuid teadmata, mida toob tulevik, ja saades vaid Hamleti kombel tõdeda: „Kui see juhtub nüüd, ei juhtu seda enam pärast; kui see ei juhtu pärast, juhtub see nüüd; kui see ei juhtu nüüd, siis ükskord juhtub see ometi: valmisolek on kõik. ...
6:01 Sirp H
Eesti akadeemilise kirjandusteaduse hetkeseis Raamatuaasta lõpukonverents „Eesti raamat – kaua võib?“ emakeelepäeval ajendas heitma uurivat pilku Eesti kirjandusteaduse hetkeseisule. Akadeemilise, sest kirjandusteadust on ka väljaspool akadeemilist sfääri, kuid siinne pilguheit on suunatud kirjandusteadusele, mida tehakse akrediteeritud teadus- ja arendusasutustes vastava kvalifikatsiooniga inimeste poolt (s.t neil on doktorikraad kirjandusteaduses). ...
6:01 Sirp H
Flamenkokastmes Bach, udmurdi disko ja folgi jõud Juba XVIII rahvusvaheline TMW pani taas linna pooleks nädalaks mõnusalt kihama. Rikkalikus muusikaprogrammis osales üle 200 artisti 39 riigist, samuti pakuti mitmekülgseid filmi-, kunsti- ja toiduelamusi. Festival sai õieti alguse juba kolmapäeva, 8. aprilli õhtul vestlusega linnahallis ning lõppes pühapäeval viimaste toidu-, kunsti- ja filminopetega. Sinna vahele jäi kolm päeva tihedat muusikakava ning reedel-laupäeval muusikatööstuse aktuaalseid teemasid lahkav konverents. ...
6:01 Sirp H
Kas kameeliaõis peab närbuma? „La traviata“ on Eesti ooperiteatrite suur lemmik juba enam kui sada aastat. Vanemuiseski on tegu vähemalt kuuenda lavastuskorraga – eelmisest on möödas ligikaudu kakskümmend aastat. Nüüdset võib naljaga pooleks pidada importlavastuseks, kuna kolmikkoosseisu kolmest võtmerollist, seega üheksast lauljast vaid üks (Pirjo Jonas) on vanemuislane, kõigis muis astuvad üles külalissolistid kas Estoniast või piiri tagant. Samuti on peaaegu kogu nähtava osa eest hoolt kandnud välismaine meeskond. ...
6:01 Sirp H
Sümfooniline austusavaldus klaverikunstile Rahvusooperi Estonia sümfooniaorkester on oma argises töös valdavalt nähtamatu ning teenib väärika ülemteenrina ooperi- ja balletietenduste muusikalist paleust. Õnneks on kujunenud traditsiooniks ka sümfooniakontsertide andmine, mis tõstab selle hästi varjatud kollektiivi orkestriaugust pealavale ja tähelepanu keskpunkti. Niisugused julged väljatulemised on ka orkestri taseme hea lakmuspaber – lavaalusest ei pääse alati kõik oma täies säras kuuldavale. ...
6:01 Sirp H
Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad Tartu ülikooli, Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna linnamuuseumi ühine teadusprojekt „Globaalne ja lokaalne: Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad“ uurib järgneva aasta jooksul XVI sajandi haruldasi piltvaipu, mis on linnamuuseumis hoiul. Uurimisprojekt on üks viimaseid, mis sai rahastuse kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ehk KUM-TA programmist (2023–2026). ...
6:01 Sirp H
Kes on inimene, kui mälu on läinud? Neuroloogina olen korduvalt sattunud olukorda, kus pean mäluhäiretega patsiendile või tema pereliikmetele selgitama, mis on nende lähedasega juhtunud. Tavaliselt tahavad nad teada, mida saab veel teha ja mida oodata. Ravimiretsept ei vasta neile küsimustele nagu ka üldine selgitus, et haigus progresseerub. ...
6:01 Sirp H
Vabariigi valvur Ajal, mil autokraatide võimule vastu astumine on järjest päevakajalisem ja praegune peauudis Viktor Orbáni valimiskaotus Ungaris, langeb Tarik Salehi film „Vabariigi kotkad“ viljakale pinnasele. Egiptuses võetakse propagandafilmi tuntud näitleja George Fahmy (Fares Fares) kehastama sealset diktaatorit Abdel Fattah el-Sisit ja sellega kaasnevad valikud seavad Fahmy järjest keerulisemasse olukorda. ...
6:01 Sirp H
Fööniks muserdavate lühifilmide tuha all Suurim lühifilmikassetiga kaasnev hirm on ilmselt see, et seansi lõpuks on vaataja pähe tekkinud pigem edetabel kui terviklik elamus. Publik võiks näha kaugemale teostevahelisest võidujooksust. Siin on sellega hästi hakkama saadud. Filmide võrdlemine on nende eripalgelisuse tõttu üpris keeruline kui mitte võimatu – Eesti lühifilmide kassett „Tuli tuha all“ on ebakõladest tulvil kollaaž, mis suunab vaatajat kihthaaval lähemale terviku mõistmiseni. ...
6:01 Sirp H
Vaade Epp Maria muinasjutumaailma „Epp Maria. Elu maalides“ on režissöör Anu Auna värske portreefilm, või pigem audiovisuaalne maal. Nii nagu Epp Maria Kokamäe teoste koloriit, muutub ka filmi atmosfäär aastaaegade vaheldudes. Maalilised looduskaadrid segunevad Epp Maria muinasjutumaailma ja Mick Pedaja heliloominguga, moodustades sünergia, mis mõjub kohati sürreaalsena. ...
6:01 Sirp H
Ruum kõikvõimalikele kehadele Kuidas teha kõigile ligipääsetavat arhitektuuri nii, et lahendused ei oleks tehnilised, vaid ruumiga algusest peale orgaaniliselt seotud? Või õigemini, milline üldse oleks arhitektuur, kui selle kasutajana ei kujutleta tavapärast tervet inimkeha ega ka mitte eri vahenditega normaalseks n-ö järele aidatud keha, vaid kõikvõimalikke, füsioloogilises ja neuroloogilises mõttes üksteisest üsna erinevaid kehasid? 26. ...
6:01 Sirp H
Linnahalli uus elu on võimalik Tänavune Tallinn Music Week algas nii tähtsa üritusega, et edasine jääb kultuuripoliitiliselt selle varju. Nimelt toodi Tallinna linnahalli laval kokku kõikvõimalikud huvirühmad, kes kõnelesid selle renoveerimise vajalikkusest ja võimalikkusest just sisu poole pealt. S.t seekord ei domineerinud vestluses arhitektid ja muinsuskaitsjad, kes näevad hoone väärtust eelkõige omapärase maamärgina – võib vist kokku leppida, et uut maamärki ei pea linnahalli koha peale otsima niipea. ...
6:01 Sirp H
Kelle päralt on puud ja kivid? Juba aastaid on idamaiseid nn kausitoite (üsna naeruväärne sõna!) pakkuv firma reostanud suuremate ristmike äärseid puid pesakaste meenutavate roosade objektidega. Loomulikult ei ole seda tehtud lindude hüvanguks, sest kastid on mürarohketes kohtades, madalal, värvitud, suvalise vormiga. Valik on küüniline: linnusõbra kuvandi taga on soov olla heas kohas nähtav ja jääda meelde, ent usutavasti ka reklaami arvelt raha kokku hoida. ...
6:01 Sirp H
Kaevavad endale auku Kui energeetikaminister Andres Sutt peaks sõna pidama, saabub selgus ehk ametlik poliitiline otsus kliimaseaduse tuleviku kohta aprilli lõpul. Siis saavad ametnikud ja kõikvõimalikud kaasatud ja kaasamõtlejad teada, kas tegid kolm aastat kasulikku või täitsa mõttetut tööd. ...
6:01 Postimees H
BLOGI ⟩ 1514. sõjapäev Ukrainas: FT: Venemaa valmistab Ukrainas ette uut pealetungi 2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1514. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis.
6:01 Õhtuleht H
TEGUS MITMEL ALAL! Psühholoog Lemme Haldre on ka andekas kunstnik: „Tundsin, et tahan ellu muutust.“ Lemme Haldre on aidanud psühholoogitöös nii paljusid lapsi ja täiskasvanuid. Ent andeka kunstnikuna osales naine sel kevadel ka Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitusel. Maalima hakkas ta 1990ndatel kolmanda tütre kõrvalt.
6:01 Õhtuleht H
OTSEBLOGI | Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 17 inimest Reede, 17. aprill. Ukrainas on käimas Venemaa algatatud täiemahulise sõja 1514. päev. ELi ja NATO juhid arutasid neljapäeval samme Euroopa relvatootmise tugevdamiseks, ajal mil Trump on seadnud kahtluse alla USA pühendumuse NATO-le.

1 2 3 4 5 6 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.