Uudishimu

Find

6:15 Postimees H
TAI EKSPERT ⟩ Eestlaste toitumise suurim mure pole valkude puudus, vaid hoopis... Sageli tarbitakse liiga palju loomset päritolu toite (nt liha ja lihatooted), kuid samal ajal jääb menüüst vajaka puu- ja köögiviljadest, marjadest, täisteraviljatoodetest, kalast, pähklitest ja seemnetest, ütleb Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Kristin Oja.
6:15 Majandus H
Täna elekter odavneb, aga hommik on ohtlik Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas langeb elektri keskmine hind reedel neljapäevaga võrreldes 26,4 protsenti, kujunedes 91,64 eurole megavatt-tunnist.
6:15 Postimees Sport H
Mäe lõpetas ja Nabi karjäär on loojangul, aga uus maadluspõlvkond tõstab pead Epp Mäe ja Heiki Nabi on viimase paarikümne aasta jooksul toonud Eesti maadlusele palju täiskasvanute tiitlivõistluste medaleid, aga Mäe loobus eelmise aasta alguses suurest spordist ja 40-aastase Nabi karjäär ei kesta lõpmatuseni. Järgmise põlvkonna kahel tegijal on võimalus end näidata uuel nädalal Tiranas peetaval EMil.
6:15 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Vabadusvõitleja Lagle Parek
6:02 Sirp H
Madis Tuuder 26. II 1983 – 6. IV 2026 Meie seast on lahkunud noor ja palju jõudnud muinsuskaitsja ning arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder. Tema lahkumine jätab tühjuse, mida on raske sõnadesse panna – nii inimlikus kui ka erialases plaanis.Ida-Virumaal sündinud, kasvanud ja elanud Madis Tuuder õppis Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitset ja restaureerimist ning magistriõppes kunsti ja kultuuriantropoloogiat. ...
6:02 Sirp H
Siin on ilus elada! Et hea elu ja heaolu kestaks Kuigi võrreldes põhjanaabritega ei ole me Eestis oma eluga eriti rahul, on meil siin päris ilus elada. Kuulume kõrgelt arenenud, jõukate ja demokraatlike riikide hulka; puhast vett, õhku ja toitu (veel) jagub. Metsapõlengud ja üleujutused on üldjuhul hallatavad ja saadakse kiiresti kontrolli alla. Ka ilma üle oleks patt nuriseda: soojad vahemerelised suvepäevad pakuvad meeldivat vaheldust lumistele talvedele. ...
6:01 Sirp H
Tuleviku ruumikultuuri alused ühe ürbi all Kujutleme tulevikku. Aastal 2050 on Eesti veidi vähenenud rahvastikuga, kuid ettevõtlik ja efektiivselt kompaktse ruumikorraldusega riik. Panustatakse üheaegselt julgeolekutaristusse ja rööbastransporti, loodud on läbimõeldud tervik, kus areng pole turu tõmmata-lükata, vaid lähtub avalikust huvist ja riiklikest eesmärkidest. Tallinna sotsiaalmajanduslikku dominantsust tasakaalustavad tugevad regionaalkeskused, kus on lisaks elukohtadele on ka kutsuvad ja tasuvad töökohad. ...
6:01 Sirp H
Eesti teatri auhindade žürii esimeeste kommentaarid Henri Hütt, teatriliigiüleste Auhindade Ühisžürii Esimees Kirjutan neid ridu mängleva kergusega. Otsused on tehtud, enam pole midagi kaalul ega saladuses. Ajalukku vaob oluline peatükk: möödunud aasta oli viimane, kui käis koos teatriliigiüleste auhindade ühisžürii. Vaatenurkade paljususe asemel saab edaspidi aasta lavastaja-lavastuse otsustamise (taas) enda kätte sõnalavastuste auhindade žürii. ...
6:01 Sirp H
Eesti teatri auhindade laureaadid 2025. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Tallinna Linnateatris. Piduõhtu kunstilise lahenduse oli loonud Tallinna Linnateatri loovtehniline koosseis eesotsas lavastaja Mikk Jürjensiga. Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiatega kaasneb Ivo Lille loodud „Theodori silm“ või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. ...
6:01 Sirp H
Usk mängu Nüüdsama olid lihavõtted, mis paljudes, eriti katoliiklikes maades, tähendab mängulisi praktikaid, mille hulgas on nii protsessioonid kui ka etendused. Saksakeelses kultuuriruumis kasutataksegi nende kohta mõistet Osterspiele ehk lihavõttemängud. Nende käigus võidakse kaasa elada sellele, kuidas Kristus jõuab viirukipilvest ümbritsetuna eesli seljas Jeruusalemma. Mitmed keskaegsed puuskulptuurid, mis Jeesust eesli seljas kujutavad, on senini muuseumides säilinud. ...
6:01 Sirp H
Kes läheb kontserdile? Üle kümne aasta tagasi käis Aare Pilv välja kaasaloova kriitika hüpoteesi1, lisades sellega kriitika tüpoloogiatele vastuvõtva, tõlkiva ja kaasaloova kriitika jaotuse. Need pole tema sõnutsi niivõrd tüübid, kuivõrd „kriitilise hoiaku võtmed“ või „kunstiteosega suhestumise viisid“. ...
6:01 Sirp H
Lained küsivad ja võpsik vastab Arsi maja projektiruumis on üleval Laurentsiuse ja Tarmo Salini ühisnäitus „Asjad läksid käest“. Salini osa väljapanekust on selgelt kontseptuaalne ja tema valdavalt tekstilised teosed on mõeldud lugemiseks. Keskne küsimus on „mida on vaja kunstiloomingu tekkimiseks?“. Salin keskendub kunstniku vaimsele seisundile, teda huvitab, mis on loomingulise käitumise eeltingimuseks, mis toetab loomingut ja mis takistab. Kunstnik esitab oma mõtted dokumentatsioonina. ...
6:01 Sirp H
Mulle meeldite te kõik! Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Lennart Meri Kõik kes teevad sitta võtke siia ritta. Kermo Murel Enne ülejäänu juurde asumist ütlen otse välja, mida tahan kogu arvustusega tegelikult edasi anda: ma olen igal aastal väga õnnelik, et kevadnäitus toimub. Enamasti käin selle läbi möödaminnes, ainult enesele meeldivatele asjadele tähelepanu pöörates. Mitte et peaksin teisi teoseid halvaks, aga ma lihtsalt ei anna neile hinnangut. ...
6:01 Sirp H
Armastus allikate vahel Martin Klöker on saksa kirjandusajaloolane ja germanist, Eesti- ja Liivimaa vanema saksakeelse kirjanduse pikaajaline ja tunnustatud uurija1, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi juhtivteadur. 2020. aastal avaldas Klöker arhiiviallikate publikatsioonina veidi üle saja armastuskirja. ...
6:01 Sirp H
Akadeemikud, alkeemikud, mereröövlid ja teised Timotheus Poluse (1599–1642) 1639. aastal ilmunud raamatu „Lõbus vaatelava“ kohta sobib ehk kõige paremini kirjeldus „portselankujukeste kollektsioon, mis kujutab eri elualade inimesi“. Säärasest hinnalisest kogust ja kirevast seltskonnast võib lugeda Bruce Chatwini lühiromaanist „Utz“, kuid paraku hakati Meisseni portselani tootma alles XVIII sajandi algul ehk siis „Lõbusa vaatelava“ ilmumisaastast hoopis hiljem. ...
6:01 Sirp H
Kuritegelik maailm kurjuse impeeriumis Pea kõigis endiste Gulagi vangide mälestustes on esile küündival kohal kokkupuuted kriminaalkurjategijatega. Valdavalt on need olnud negatiivsed, et mitte öelda õõvastavad. Kõige põhjalikumalt on seda teemat käsitlenud vene-nõukogude kirjanik Varlam Šalamov, kes on 17 aastat kestnud vangipõlves nähtut ja kogetut talletanud särava kirjanikusulega. Nõukogude vanglasüsteemi teemaliste memuaaride ja ilukirjanduse vallas on Šalamov vaieldamatult kanooniline autor. ...
6:01 Sirp H
Lootusrikas ja ohte mittetajuv Venemaa-käsitlus Eesti lugeja lauale ilmus hiljuti mahukas kirjatöö „Vene ajaloo- ja religioonifilosoofiast“ Tomáš Masaryki sulest. Teose originaal ilmus aastal 1913, s.t enne „eilse maailma“, nagu tollast Euroopat määratles üks XX sajandi suurtest mõtestajatest Stefan Zweig, kokkukukkumist. Nüüdseks on see maailm juba üleeilne või isegi üle-üleeilne. Esimene maailmasõda ja sellega kaasnenu muutis senist maailmakorraldust kardinaalselt. ...
6:01 Sirp H
Vootele Hansen 19. I 1962 – 10. IV 2026 Lahkunud on Eesti poliitik, geograaf, kooliõpetaja ja paljusid ühiskondlikke ameteid pidanud Vootele Hansen. Tema Eesti riigi ja ühiskonna pühendunud teenimist tunnustati 2001. aastal Riigivapi V klassi teenetemärgiga. Vootele Hansen kuulus nende inimeste hulka, kelle elus põimusid loomulikul viisil haridus, kirikuelu, looduse hoidmine, riigikaitseline mõtlemine ja vastutus Eesti ühiskonna ees. Ta lõpetas 1985. ...
6:01 Sirp H
Suur eesti teater väiksel Inglismaal Teatri eksport on raske. Seda tuleb ikka ja jälle tõdeda, kahes vestlusringis, kus istume publiku ees koos Mehis Pihla, Piret Jaaksi ja Andris Feldmanise-Livia Ulmaniga – terve rodu potentsiaalseid ekspordiartikleid – ning seletame Eesti teatrit umbes 50 huvilisele, kes on kuulama tulnud katkendeid meie näidenditest. Me oleme Jermyn Streeti teatri laval, mis on kiviviske kaugusel Piccadilly Circusest, prestiižses teatrite piirkonnas Off West Endil. Aga ei tasu lasta ennast petta tsentraalsusest. ...
6:01 Sirp H
Naivistlik tragifarss halli lipu all Jüri Järvet: „Kadunud Paul Keres ütles, et noorena oli kergem malet mängida, sest ta ei näinud nii palju võimalusi, mida vastane võib teha – nüüd ta näeb nii palju võimalusi. Ja ma tunnen ise, võrreldes ajaga, kui ma teatrikoolist tulin – kui palju ma nüüd esitan rollile küsimusi. Ka enda suhtes muutud nõudlikumaks, kahtlusi on palju rohkem, kas nii teha või nii teha. ...
6:01 Sirp H
Julge algus on pool võitu ja mitte ainult Nii pole veel tuldud! Meie 148-liikmelisse Eesti lavastajate polku (just nii palju on liikmeid Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidus ning kuna peaaegu kõik dramaturgid juba lavastavad ja paljud lavastajad peavad end kirjanikeks, siis pole siin tõesti vahet). Nimetasin hiljuti ühes intervjuus, et kahest kõrgkoolist tuleb igal aastal kolm-neli lavastajat juurde, ja kui ajakirjanik küsis, kui palju meil praegu tegelikult lavastajaid on, siis järeldas pärast minu jäetud pausi ise, et … kümmekond! ...
6:01 Sirp H
Mispidi seda raamatut peab lugema Kas mäletad hetke, mil hakkasid oma emas nägema inimest? Nii, et sa vaatasid teda ja sinu esimene mõte ei seostunud enam su enda vajadustega, mida ta täitma pidi? Või äkki mäletad, millal sa esimest korda küsisid emalt, kuidas tal läheb ja tahtsid ausat vastust saada? Mina ei mäleta, millal see muutus toimus, aga küllap oli see siis, kui me enam koos ei elanud. Poja pilk. ...
6:01 Sirp H
Aega aheldatud Aga me olemegi ju ikka ja alati omas ajas, üha oleme. Päev päeva järel, ajastu ajastu järel. Aino Pervik1 Inimene on aheldatud oma aega ja bioloogilisse olemusse. Oma kehalisuses elab ta oma ajas, langetab otsuseid ja valikuid teadmata, mida toob tulevik, ja saades vaid Hamleti kombel tõdeda: „Kui see juhtub nüüd, ei juhtu seda enam pärast; kui see ei juhtu pärast, juhtub see nüüd; kui see ei juhtu nüüd, siis ükskord juhtub see ometi: valmisolek on kõik. ...
6:01 Sirp H
Eesti akadeemilise kirjandusteaduse hetkeseis Raamatuaasta lõpukonverents „Eesti raamat – kaua võib?“ emakeelepäeval ajendas heitma uurivat pilku Eesti kirjandusteaduse hetkeseisule. Akadeemilise, sest kirjandusteadust on ka väljaspool akadeemilist sfääri, kuid siinne pilguheit on suunatud kirjandusteadusele, mida tehakse akrediteeritud teadus- ja arendusasutustes vastava kvalifikatsiooniga inimeste poolt (s.t neil on doktorikraad kirjandusteaduses). ...

1 11 12 13 14 15 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta