Uudishimu

Find

T02:05 Sirp H
Manatarga mõtisklused Manatark on näitleja, ajakirjaniku ja teatrikriitiku Margus Mikomäe seni viimaseks lavarolliks Jaan Toominga lavastatud Rein Sarvesaare näidendis „Kaupo ja Lembitu“ (2019). Nüüdisaegsed manatargad on minu meelest inimesed, kes pürgimata mingitele ametipostidele ja kandideerimata mis tahes kogudesse (või sealt tagasitõmbunult) on võitnud eluvaatlusest ja lugemusest kogunenud tarkusega kaaskondsete seas autoriteedi, sest nende sõnad on täpsed ja mõtted sügavad. Meenuvad Johnny B. ...
T02:05 Sirp H
Mis asjaga sa sinise persega kärbseid tapad? „Inishmaani igerik“ on üks ütlemata kurb lugu. Möödunud sajandi esimesel veerandil sünnib väikesaarel poisslaps, kellel on füüsiline liitpuue. Tema mõlemad vanemad upuvad, kui poiss on alles imik. Armastuse ja rangusega kasvatavad poisi üles kaks vanatüdrukut, kes pole tema lihased tädid. Loomulikult peab selline poiss taluma mõnitamist ja piinamist ning pole lootustki, et teda ootab ees mingigi tulevik. ...
T02:05 Sirp H
Naise õigus õiglusele „2024. aasta Eesti naiste tervise uuringu andmetel on 35% vastajatest kogenud elu jooksul seksuaalset vägivalda, viimase 12 kuu jooksul 6% vastajatest. 2024. aastal registreeriti 746 seksuaalkuritegu, sealhulgas 202 vägistamist.“1 Naisele mõjub see statistika petlikuna, sest paljud juhtumid jäävad häbi, hirmu, kahtluse, tõendite puudumise, võimu usaldamatuse või muu taha varju ja teatamata. „Üks naine kolmest. Vaata paremale, vaata vasakule, üks meist. ...
T02:05 Sirp H
Need rohkem „teised“ „Inimmaailmas“. Poolt- ja vastulaused Margus Oti esseekogumikule Viimastel aastatel on Margus Otist saanud üks kõige viljakamalt publitseerivaid ning mitmekülgsemaid Eesti filosoofe. Tunamullu ilmus Otil kaks ainuautorina kirjutatud ingliskeelset monograafiat, mis mõlemad seovad Hiina klassikalise mõtteloo tänapäevase filosoofiakeelega.1 Eelmisel aastal üllitas ta lausa kolm, seekord eestikeelset raamatut. ...
T02:05 Sirp H
Eestit ohustab arutelude taandumine vastandumiseks Vormiliselt toimib Eesti demokraatia hästi: valimised on vabad, institutsioonid püsivad ja sõnavabadus on kaitstud. Ometi on viimastel aastatel demokraatia kvaliteet sattunud surve alla. Avalikud arutelud kipuvad taanduma vastandumiseks, kus eri positsioonidel olijad ei püüa enam üksteist mõista, vaid neutraliseerida. Kas Eesti ühiskond oskab erimeelsustega elada ilma neid vaenuks pööramata? Eesti julgeolekuolukord eeldab sisemist sidusust, kuid avalik kõne liigub vastupidises suunas. ...
T02:05 Sirp H
Pole välistatud, et Putini režiim sõdibki lämbumiseni Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Sõda Ukrainas on sõda ka Eesti jaoks. Seega ka minu jaoks. Selle tulemusest sõltub Eesti julgeolek. Saksa riigiteadlane Carlo Masala visandab raamatus „Kui Venemaa võidab“ hüpoteetilise stsenaariumi, mille kohaselt hõivavad Vene üksused juba 2028. aastal Narva ja Kärdla. See on tema ettekujutuses üks võimalus juhul, kui Ukraina sõja kaotab. Ukraina sõda on meie kõigi sõda ka puht inimlikult. ...
T02:05 Sirp H
Euroopa rikkus tuleb konvertida julgeolekuks Neli aastat sõda Ukrainas on võtnud külma sõja järgse illusiooni, et Euroopas suuri sõdu enam ei toimu. Rahu pole Euroopas enam vaikeväärtus, vaid midagi, mida peab teadlikult kaitsma. Neli aastat sõda on mind muutnud tähelepanelikumaks – nii uudiste, poliitikute sõnumite kui ka omaenda mõtlemise suhtes. Rakendan varasemast rohkem infohügieeni võtteid, püüan uudiseid tarbides keskenduda vähem emotsioonile, rohkem allikale, kontekstile, järelduste vaidlustamisele. ...
T02:05 Sirp H
Ukraina luule avardumine. Kolmekõne Julia Mussakovska ja Halõna Krukiga Ja sündis sõna. Ja see sõna oli Ukraina. Siis tuli teine, vedas kaasa valu. Siis tuli kolmas, lõi mälu. Lõpuks ilmus arm. Ja armust sai luule. Muud ei saagi öelda meie vestluse kohta. Lõputu tänu ja ind. Lugege hoolikalt. Võtke aega. Kuidas te mõtestate Ukrainas toimuvat? Kuidas Ukrainal ja ukrainlastel läheb? Halõna Kruk: Sellele küsimusele on alati raske vastata, eriti välismaal, sest ei tea, kust alustada. ...
T02:05 Sirp H
Millal minna püha kallale? Hiljuti eesti keeles ilmunud Fionntán de Brúni „Koletise kõhus“ tõi autorile 2022. aastal iirikeelse kirjanduse prestiižseima auhinna Oireachtas na Gaeilge romaani kategooria peapreemia. Kõlab uhkelt, ent on aus mainida, et iiri keele seis on isegi võrreldes meie pisikese eesti keelega väga nukker. ...
T02:05 Sirp H
PREEMIA LAUREAADID EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA LAUREAADID Žürii: Carl-Dag Lige, Grete Veskiväli-Dubov, Kai Süda, Kalle Vellevoog, Maarja Valk-Falk, Reet Aus ja Toomas Tammis. Installatsioonipreemia Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek „Las ma soojendan sind“. Autorid Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liiva, kaasautorid Märten Rattasepp, Kirill Havanski, Joosep Kivimäe ja Aadam Kaarma, ehitajad Neeme Külm, Dénes Farkas, Margus Tammik ja KMT Prefab. ...
T02:05 Sirp H
Eesti Kultuurkapitali preemiad 2025 Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad 2025 Ants Hein – arhitektuuri valdkonna elutööpreemia arhitektuuriajaloolasele ja Eesti mõisakultuuri uurijale. Jüri Hain, Jaan Krossi kirjandusauhind Ants Heinale. – Sirp 27. II 2015. Mihkel Mäesalu, Eesti keskaegsed mõisahooned ja väikelinnused. – Sirp 5. V 2017. Tiina Lokk – audiovisuaalse kunsti valdkonna elutööpreemia Eesti viimise eest filmifestivalide maailmakaardile. Annika A. Koppel, Taastatud kohtumine. – Sirp 30. VI 2023. ...
T02:05 Sirp H
Riigi kultuuri aastapreemiad 2025 Hans Christian Aavik – interpretatsiooniline tegevus Hans Christian Aavik on viiuldajana nõtke ja otsekui läbipaistva tooniga. Sirbis 24. V 2024 seisab: „Viimastel aastatel on olnud nii, et kuhu ka ei vaataks, igal pool figureerib viiuliga Hans Christian Aavik – ja täiesti õigusega, sest tema talent on erakordne nii laulva ja intelligentse viiulikäsitluse kui ka publikuga suhtlemise poolest [—]. Mõlemast on Sirbis ikka ja jälle kirjutatud. ...
T02:05 Sirp H
Higgsi boson, viimane pusletükk osakestefüüsika standardmudelis Eesti kõrgeimat teaduspreemiat, Teaduste Akadeemia jagatavat avastuspreemiat on viimase kolmekümne aasta jooksul välja antud seitse korda. Seekordne anti välja läbimurdelisel osakestefüüsika teemal – Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike said selle panuse eest Higgsi bosoni avastamisse ja selle omaduste mõõtmisse LHC CMS-nimelise eksperimendi juures Šveitsis maailma ühes suuremas teaduskeskuses CERNis. ...
T02:05 Sirp H
„Kui kahtlen mõnes keeleküsimuses, siis helistan Anule“ Eesti raamatu aastal ilmus Loomingu Raamatukogu kuldsarjas täiendatud kujul Anu Lambi raamat „Johannes Aavik. Keeleuuenduse lõpmattu kurv“. Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumi arendajana mõistagi juuvin ja hõirin1. Kuna seekordse Wiedemanni auhinnaga pärjatu panus keeleväljal on äärmiselt mitmekesine ning laiem avalikkus tunneb Anu Lampi ennekõike teatrist, alustan sellest ning lõpetan tema õpilaste abil. 1994. aastast olete olnud EMTA lavakõne õppejõud, 2021. ...
T02:05 Sirp H
Mark Soosaar. Kõikjal ja igavesti Iga auhinna väljaandmisel võib leida subjektiivsust, eriti kui kaalul on riiklik kultuuri elutööpreemia. Mark Soosaare puhul on see tiitel aga vaieldamatu fakt – tema elupõline tegevus vastab sõna-sõnalt antud nimetusele. Soosaar on tegutsenud riiklikul tasandil nii poliitiku kui ka visionäärina, kuid jäänud truuks loomusele: kui midagi ette võtta, siis kirega, põhjalikult ja vajaduse korral ka üksi süsteemi vastu seistes täiest hingest kultuuri poolel. ...
T02:05 Sirp H
Raine Karp arhitektuuris ja filmis Raine Karbi kultuuri elutööpreemia ja Valgetähe teenetemärk tulid üllatusena – olin kindel, et ta on need juba ammu saanud. Uurides selgus, et Karpi on mitmeti tunnustatud, aga Nõukogude ajal, mil suurobjektid, nagu linnahall (1980), rahvusraamatukogu (1993) ja Sakala keskus (1985), hoidsid ta avaliku elu fookuses. 1976. aastal pälvis ta NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia Mustamäe elurajooni planeerijate ja ehitajate rühma koosseisus, 1978. aastal sai Eesti NSV teeneliseks arhitektiks1. ...
T02:04 Sirp H
Krista Kaera visiooniga tõlkemaailmad Vägevaid naisi on kirjandusilmas palju. Üks neist, kelle tiitleid ei saa pidada väheseks, on kahtlemata Krista Kaer. Niisugused rollid nagu toimetaja ja kirjastaja, kirjandusfestivali looja ja organisaator, kirjanduselu edendaja, raamatute väsimatu tutvustaja ja maailma viija – need võib julgelt lisada Krista Kaera biograafiasse. Kuid ennekõike on selle elutöö märksõna „tõlkimine“. ...
T02:04 Sirp H
Tervitused sisekosmosest Inimesed eralduvad üksteisest, kõigil on omad lõputud kohustused ja sahmerdamised ees. Ühiskondlik atomiseerumine on kestnud juba pikemat aega, ent just viimasel ajal tundub mulle, et see on hakanud iseäranis jõhkralt inimestevahelisi suhteid mõjutama. Või siis olen ise selle suhtes kuidagi tundlikumaks muutunud. Päris suhtlust on vähe. Ma ei sea kahtluse alla indiviidi võimekust maailma mõjutada, ent mingist kogukonnatundest, ka ajutisest, on küll puudus. ...
T02:04 Sirp H
Kuidas kenitleb riigivõim? Veebruari alguses täitus Pariisi Grand Palais vaid nädalaks maailma suurimaks vaibaks nimetatud komplektiga, mis oli algselt mõeldud enam kui 400 meetri ulatuses katma Louvre’i ja nüüdseks hävinenud Tuileries’ paleed ühendava galerii põrandat. Nimelt kooti kunstnik Charles Le Bruni kavandite põhjal aastatel 1668–1689 Savonnerie manufaktuuris 92 vaipa. ...
T02:04 Sirp H
Ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee 4. veebruaril anti Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas üle kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad, arhitektuurivaldkonnas pälvisid selle Salto arhitektid, kelle kohta märgiti, et nad on ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee. 14. veebruaril selgusid Tallinna Linnateatris 2025. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid, kus Saltot Saku gümnaasiumi põhikoolihoone ja spordikeskuse eest samuti mitme preemiaga pärjati. ...
T02:04 Postimees H
Zelenskõi sõnul pole märke Venemaa üldmobilisatsiooni kavandamisest Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul puuduvad märgid selle kohta, et Venemaa kavandaks üldmobilisatsiooni, edastas uudistekanal Ukrinform.
T01:38 AlJazeera H
New wave of heavy Israeli strikes hit Tehran A new wave of heavy Israeli air strikes have hit multiple parts of Tehran.
T01:38 AlJazeera H
Iran says will attack any ship trying to pass through Strait of Hormuz Ebrahim Jabari, a senior adviser to the IRGC's commander-in-chief, reiterates that the Strait of Hormuz is 'closed'.
T01:05 Äripäev H
Nafta hüpe ja Lähis-Ida pinged lõid USA turud eri suundadesse USA aktsiaturg lõpetas esmaspäeva eri suundades, samal ajal kui toornafta hind tegi järsu hüppe. Investorid kaalusid USA ja Iisraeli Iraanile suunatud rünnakute tagajärgi.

1 195 196 197 198 199 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta