Uudishimu

Find

2:03 Sirp H
Mart-Olav Niklus 22. IX 1934 – 25. XII 2025 Esimesel jõulupühal jõudis lõpule Eesti Teaduste Akadeemia medali kavaleri Mart Nikluse pikk elutee. Tunneme teda esmajoones kui teisitimõtlemise ja Eesti vastupanuliikumise sümbolit. Lõpetanud Tartu ülikooli 1957. aastal, astus ta aspirantuuri. Paraku katkes noore ornitoloogi teadlaskarjäär juba 1958. aastal, kui ta mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest vangi ja saadeti vangilaagrisse. Seda korduvalt. Uute tuulte saabudes vabanes ta lõplikult 1988. ...
2:03 Sirp H
Ants Soots 19. II 1956 – 27. XII 2025 Must leib – just nii öeldi sinu kohta ühel koorikonverentsil. Must leib on oma, ehe, juuretisega. Tema valmistamiseks on vaja aega, oskusi ja hoolt … ja ta ei lase enam lahti. Juurtega maalt, Aakrest, saatis kõiki sinu tegemisi kaalutletus, visadus, talupojatarkus ja erakordne huumoritaju – sa võtsid kõigeks aega. Rääkisid tõsistel teemadel nii, et „kõik metsad on vait“, ja ühtlasi naerutasid pisarateni. ...
2:03 Sirp H
Selektiivsusest hariduses Hiljuti kajastati ajakirjanduses korduvalt Aruküla kooli lugu, kus lapsed paigutati hinnete alusel klassidesse. Minu lennus väikeses Kärdla keskkoolis oli 1980. aastate lõpus kolm paralleelklassi. Ühte neist nimetati eliitklassiks ning me ise uhkeldasime – vähemasti pidasime täiesti normaalseks –, et just sinna kuulume. Lapsed jaotati hinnete järgi, mõned said sellesse klassi vist ka mingite teenete või muul alusel, näiteks tuntud vanemate lapsed. ...
2:03 Sirp H
Räuskamisse mattuv mälestus nõrgast mõtlemisest 4. jaanuaril oli Gianni Vattimo (1936–2023) 90. sünniaastapäev. Mis sellest, justkui juba kõlaks mu kõrvus meie ajale omane ärritunud toonil küsimus. Kogu see postmodernne veiderdamine ja vastuolude vaibutamine on moest läinud jamps, võidakse öelda ja sellist diagnoosi on raske suisa kummutada. ...
2:03 Sirp H
Päris mäng Pean tõdema, et Ameerika mõtleja James P. Carse’i (1932–2020) nimi oli mulle kuni arvustatava raamatu lugemiseni tundmatu. Küll aga avastasin kohe alguses, et tema ideed resoneerivad paljude teiste mõtlejatega, kellega olen tuttav. Nende seas torkab silma muidugi Gilles Deleuze, kellele on mäng samuti äärmiselt oluline kategooria. Lisaks meenus Juri Lotman, kes teeb mängust kunsti ja teaduse kõrval omaette modelleerimisviisi. ...
2:03 Sirp H
Näkku joonistatud tõde Kõik on klaar. Trajektoor selge. Lennukaar on lõpuni jälgitav. Selgelt joonistub välja kulminatsioon, kuid süsteemsus kaalub selle üles – vähemalt juhul, kui kõne all on tervik. Eesmärk – tõde – on saavutatud. Niivõrd, kuivõrd tõde inimesele kättesaadav on. Oma abstraktses paatoses sobib eelkirjutatu kirjeldama nii Henn Roode kunsti kui ka tema näitust Tartu kunstimuuseumis, ent mitte viimseni. ...
2:03 Sirp H
Ühiskonna valupunktid kriitikatekstide mahlas Mida peegeldab Eestis teatud ajaperioodil ilmunud filmikriitika ühiskonna kohta? Ja kas üldse saab tekstide põhjal julgeid üldistusi teha? Selle teada saamiseks võtsin oma bakalaureusetöös analüüsimiseks ette 22 filmikriitika teksti, mis on avaldatud 12 eesti filmi kohta 2024. ja 2025. aastal väljaannetes Teater. Muusika. Kino. ja Sirp. Siinkohal keskendun eelkõige sotsiaalsete suhete ja kultuuritausta peegeldamisele. ...
2:03 Sirp H
Üks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist Lõppenud aasta 2. detsembril anti Kinoliidu iga-aastane kolleegipreemia „Kuldne Kiisk“ üle operaatorile Elen Lotmanile sõnadega: „Teda iseloomustab erakordne töövõime ja julgus ning temas eksisteerivad haruldasel moel kõrvuti sügavutiminemise kunst nii teoorias kui ka praktikas. Alates 2013. aastast on ta ihu ja hingega vastutanud omamaise filmihariduse käekäigu eest. ...
2:03 Sirp H
Oodates laeva E ...
2:03 Sirp H
Üleoleku kunst Kärmelt langeb hämarus siin maailma piiril, Reini kaldal. Üks torssis poiss on visanud oma sandaalid jõkke ning vaatab neid allavoolu hulpimas. Poissi otsima saadetud leegionär sumab vette, toob sandaalid ja asetab need aupaklikus kauguses poisi ette. See poiss on keiser Germanicuse poeg, Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus, keda tillukeste sõdurisandaalide ehk caligae järgi Caligulaks hüütakse. Poiss vihkab seda nime. ...
2:03 Sirp H
Majad üksinda kodus Talvetaevas on taas vajunud me peale ja vaevu valgustab ahtaks surutud vaatevälja. Pimedusega harjunud silmad ei taha aga seda natukestki vaadata. Ootavad päeva lõppu, ootavad uudistesaate lõppu. Kevadpäike tuleb ükskord nii ehk naa, seega parem juba kohe päevavalguslamp sisse lülitada ning olukorrale otsa vaadata: rahvas ja riik, mille eluõiguse aluseks on oma kultuur ja kultuuripärand, ei hoia neid väärtusi vääriliselt. ...
2:03 Sirp H
Lilleniit vs. esindusmuru Lilleniit on väga ilus elurikkust suurendav haljastusvõte, mida ka meil tasapisi juurutatakse. Kultuuriliselt osutab see tööstusrevolutsiooni eelsele idüllile, sellest rõkkavad ärkamisaegsed koorilaulud, lilleniit võib ka meenutada lapsepõlve vanaema juures või maakodu suvesid. Eelmine kevad Baieris ringi sõites pani mind vaimustama, kui toredasti on kõikjal kahe sõidusuuna vahelisele haljasribale valitud kooslusega õitsev lillemeri. ...
2:03 Sirp H
Tallinlaste aiamaad ja aianduskooperatiivid aastatel 1945–1965 Suvituskultuur Nõukogude Eestis polnud eralõbu, vaid allus rangele riiklikule planeerimisele. Vaba aega tuli veeta viljakalt: taastada jõuvarud, ent panustada ka toidulaua katmisesse aiasaadusi kasvatades, et leevendada üldist kitsikust. 1960. aastate keskpaigast hakati massiliselt aiandus- ja suvilakooperatiive looma, rajati laialdased puhkealad, mis muutsid eriti linnalähedase kultuurmaastiku ilmet ja kujundasid tuhandete perede elulaadi. ...
2:03 Sirp H
Harigem oma aeda Eesti aedasid, aga ka mõne maja päikesepoolseid seinu kaunistab elulõng. Neist vähenõudlikest, jämeda puitunud varrega ligi kolme meetri kõrguseni ulatuvatest liaanidest on 1972. aastal Tartu ülikooli botaanikuna lõpetanud ning taimesüstemaatikast ligi sada nelikümmend teadus- ja aimekirjanduslikku artiklit avaldanud Rein Sander kirjutanud raamatutes „101 eesti puud ja põõsast“ (2011) ning „Koduaia ilupuud ja põõsad“ (2014). ...
2:03 Sirp H
Legendide sinine udu Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. Või nagu rändaja põlgab sirget tolmust maanteed ja sellele eelistab rohtunud metsarada, nii on minulegi ürikute tolmust armsam legendide sinine udu. ...
2:03 Sirp H
Kes hoiab raamatukogu? Raamatukogud on justkui iseenesestmõistetavad. Need on alati olemas, usaldusväärsed ning valmis aitama. Jääb mulje, nagu ei vajaks need erilist tähelepanu ega kaitset. Raamatukogud ei toimi siiski inimesteta, kes neid iga päev töös hoiavad. Raamatukoguhoidjate väärtustamise ja järelkasvuga on meil kriitiline probleem, mis seab ohtu raamatukogude tuleviku. ...
2:03 Sirp H
Raamatukogud targema ja sidusama ühiskonna teenistuses Balti riikide geopoliitiline ja majanduslik olukord sunnib raamatukogusid üha enam mõtestama oma rolli demokraatia, sotsiaalse sidususe ja julgeoleku toetaja ning hoidjana. Ühiskonna vajadustele vastamiseks peavad raamatukogud kiiresti muutuvas maailmas oma teenuseid ja tegevust ajakohastama. ...
2:03 Sirp H
Kas tehisaru viib muusikatööstuse kollapsini? Tehisaru on praegu ääretult kiiresti arenev, paljusid seniseid arusaamu ja harjumusi ümber kujundav teema, millest mööda vaadata ei saa. Paraku hakkab generatiivne tehisaru põhjalikult mõjutama ka loomeinimeste, sealhulgas muusika autorite tööpõldu ja sissetulekut – kui ta seda seni veel ei ole jõudnud teha. Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep räägib tehisaru vastuoludest autoriõiguse ja inimloominguga ning muust olulisest, millega tasub olla vähemalt mingil määral kursis. ...
2:03 Sirp H
Majanduse ja palgatöö lõpp Eesti rahvas on kimbatuses. Olevik ei ole justkui õige ja tulevik paistab täiesti ettearvamatu. Meil ei ole kunagi nii hästi läinud kui praegu, aga ometi on vähesed õnnelikud. Kusagilt ei paista tarka, kes need vastuoksused lahendaks. Alljärgnev valgusvihk ei ole kahjuks minu välja mõeldud, vaid suuresti referaat ühest väga teravmeelsest raamatust. Londonis elav Emad Mostaque on kirjutanud „viimasest majandusest“ raamatu „The Last Economy“, mis on tasuta laaditav veebilehelt ii.inc. ...
2:03 Sirp H
Kriisides aitab meid ideederikkus Eelmise aasta 2.-3. oktoobril toimus Eestis esimene tasaarengut ja kasvujärgsust käsitlev konverents „Elu kasvujärgses Eestis“.1 Sündmus tõi kokku eri eluvaldkondadest inimesed, keda ühendab mõistmine, et senine jätkusuutmatu looduse arvelt elamise ja laienemise kurss ei saa lõputult kesta. Aga mis tuleb pärast kasvu? ...
2:03 Sirp H
Miks kõik peab tulema nii suure valu ja vaevaga? Aasta vahetumise aegu esitatakse endale eksistentsiaalseid küsimusi. Mis on elu mõte? Kas seapraad hapukapsaga hakkab juba valmis saama? Või muud sellesarnast. Üks, mida mõned ajakirjandusväljaanded teatrikriitikutelt ja teistelt seda valdkonda hoolega jälgivatelt isikutelt sulnil pühadeajal teada tahtsid, puudutas sündmusi, mis läinud teatriaasta üldpildist olid esile kerkinud ja millel võiks olla märgatav mõju ka edaspidisele. Siin minugi väike valik. ...
2:03 Sirp H
Petrodollar ja meeleheide Üks asi on igatahes selge. USA rünnakul Venezuela vastu ei ole midagi tegemist narkootikumidega ega ammugi mitte demokraatiaga. Päev pärast seda, kui Eesti kohaliku poliitika juhmimad jõud, politoloogid ja muidu lobistid jõudsid kriisata nagu kassid jooksuajal, et „Maduro võim oli ebaseaduslik“ ja selline sangarlik tegu „pole USA välispoliitikas midagi uut“, teatas Trump, et toetab Venezuelas võimu üle võtnud asepresidenti Delcy Rodríguezt. ...
2:03 Sirp H
Tühja jutu poolaasta Kahetsusväärse üksmeelega tõdesid alanud aasta poliitikasündmuste ennustajad pikkades jutusaadetes, et tänavused suured asjad kodumaal on kõigepealt presidendi valimine, mille arutamine vältab varasügiseni, ning sealt edasi läheb juba valimiskakluseks, mille käigus opositsioon maalib sünkmustaks praeguste võimulolijate kogu tegevuse, mida tahes ka arvandmed ei näitaks. See, et erakonnad ja nende suhtekorraldajad ainumääravad ühiskondlikud aruteluteemad, tundub ennustajatele justkui paratamatu. ...
2:03 Sirp H
Lõppegu äng, alaku mäng! „Et veidikegi ängi vaigistada, võtsin taskust suupilli“ – nii juhatab Sõnaveebi EKI ühendsõnastiku näitelause väljapääsu kõigile neile, kes läinud kehvapoolsel aastal vaevlesid kas globaalsel või perekondlikul põhjusel mõne ängi käes. Oli see siis sõjaäng (sõda ei lõpe eales) või aasta eest uudissõnana arvele võetud kliimaäng (otsustajad ei kuula kliimateadlikke noori ega langeta kliimamuutust pidurdavaid otsuseid) või ängistav vangistus vägivaldses kodus. ...

1 3 4 5 6 7 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.