Uudishimu

Find

7:00 Sirp H
Ruum on väike, žestid suured Neeme Külma näitus galeriis Tütar on kunstniku järgmine etteaste pärast kahte Alice Kasega kahasse tehtud näitust Tallinna Linnagaleriis (2022) ja Tartu Kunstimajas (2023). Praegune väljapanek kannab pealkirja „en face“ – see on balletitermin, kus „en face“ tähistab näoga publiku poole olemist. Kes on see Neeme Külm, kes ennast sel näitusel publikule näitab? Lihtsakoeline vastus on: ruumi dekonstrueeriv Neeme Külm. ...
7:00 Sirp H
Pildikummardajate mihklipäev Kujur Neeme Külma ülesastumine Tütar galeriis on osutunud laastavaks reidiks. Ukseklaas on puruks ning tuttav ekspositsioonisein, hoole ja armastusega laastuplaadist ehitatud, on relakaga rohmakalt keskelt pooleks räsitud. Nagu oleks otsitud varjatud ehitusvigu või olnud maja lammutamisega lausa tuli takus. Vähe sellest, lahti lõigutud seinapaneel on köitega poodud õhku kiikuma nagu lindprii Metsikus Läänes. Rüüstamise jälgi on veel. ...
7:00 Sirp H
Arhitektuurivõistluste aasta 2025 Iga võistlusaasta on oma nägu. Tasub meelde tuletada, et 2024. aastal oli 22 võistlust. Kui palju tehti neid 2025. aastal? Liina Soosaar: Arhitektide liidu osalusel ja teadmisel korraldati 14 võistlust. Seda on erakordselt vähe. Riigi Kinnisvara võistlusi on praegu toimumas ainult üks. Omajagu võistlusi on korraldanud Tallinna linn ja silma paistab ka eravõistluste hulk. Mida nende seast võiks välja tuua? ...
7:00 Sirp H
Inseneriharidus arhitektuurirüüs Tallinna tehnikaülikool kui Eesti suuruselt teine ja üle sajandi vana ülikool on ehitanud palju, aga veel rohkem plaaninud seda teha. Selle õppeasutuse arhitektuurilugu, mis palju rikkam raamatu pealkirjas lubatud Mustamäe kampusest, on vägagi väärt ülevaatlikku kirjapanemist. Lihtsalt pildialbumite aeg on ümber ning arhitektuuriajalugu üks institutsiooni tummiseid esitlusviise. ...
7:00 Sirp H
Muigega muserdavast Kristi Küppar sisenes eesti kirjandusse võrdlemisi hilja, ent seevastu võidukalt ja viljakalt. Raamatuaasta tõi rohkelt tunnustust: suvel sai Küppar Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel käsikirja „Nadinunnadi-nadinaa“ eest ajalehe Postimees Jaan Tõnissoni eriauhinna. Sama teosega, mis raamatuna ilmus pealkirjaga „Viimane lusikas“, on Küppar nüüd Järva valla A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia kandidaatide hulgas. ...
7:00 Sirp H
Jälle Jumal ei vasta Miina Piiri „Noviits“ on kristlik põnevik, mis märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu 2025. aasta romaanivõistlusel. Teose tegevus toimub XVI sajandil Rooma lähedal Püha Honoré kloostris ja jaguneb kahte ossa. Esimene, mis keskendub noviitsile ja tema õpetajale, on lõbus vimkasid täis lugu. Teise osa keskmes on Jeesuse taassünd: Jumala poja juhtumiste kaudu selgitatakse kloostri üleloomulikku tausta ja ühtlasi kerkivad rohkem esile kristlikud väärtused-küsimused. ...
7:00 Sirp H
Muusadest ja muust Livia Viitoli kokku pandud mahukas konvoluut sisaldab tegelikult kolme raamatut, mis kõik seotud luuletaja ja kultuuritegelase Liidia Tuulse elu ja loominguga. Valgast pärit neiu õppis Tartu ülikoolis germanistikat ja kunstiajalugu ning abiellus 1932. aastal kunstiteadlase Armin Tuulsega, kellega koos põgenes 1944. aastal Rootsi. Armin Tuulse sai seal erialast tööd: ta oli aastaid Stockholmi ülikooli kunstiajaloo professor ning uuris keskaegseid kirikuid. ...
7:00 Sirp H
„Helista, ingel, kannelt, las Püha Naine läheb tantsima!“ Ta jättis mulle väikese pildi, millel oli sama ikoon, mille juures olin näinud teda palveid lugemas. Jumalaema, ümmargune valguse tanu peas ja laps süles. Ja peenikese vahaküünla. Et süüdata, kui süda on kurb. Juba ära minnes pööras ta ringi ja küsis, kuidas ma olin tema haigust näinud. See on üksnes kogemus, ütlesin. Meditsiiniline kogemus. Ei-ei, ütles ta. Ma näen, et te näete rohkem. Ta jättis hüvasti, ja lahkus. Tegin akna lahti, et tuulutada. ...
7:00 Sirp H
Kust võiks saada parema ülevaate eesti kirjandusest, kui mitte Loomingust? Palju õnne uuele ametikohale asumise puhul! Suur aitäh! Millele koondub peatoimetaja tähelepanu järgmisel viiel aastal? Kuidas seda saavutada? Tahaksin teha võimalikult head kirjandusajakirja, mida oleks huvitav lugeda. Kui kõik olulisemad kohalikud autorid avaldaksid korra aastas mõne teksti Loomingus, oleks see suur asi. Kindlasti on oluline ajakirja nähtavus. Samuti soovin, et toimetajatel oleks oma töö tegemiseks võimalikult toetav keskkond – sellest sõltub ajakirja hea käekäik. ...
7:00 Sirp H
Püstijalamuusikal nüüdisaja hedonistile Kusagil Põhja-Tallinnas on avatud uus baar, nimega Amsterdam. See ei ole koht, kuhu satutakse juhuslikult hilistel öötundidel, kui ülejäänud kõrtsid on ukse külastajatele juba sulgenud. See on Krulli kvartali kõrgustesse peidetud ajutine speakeasy bar, etenduspaik, kuhu jõudmiseks tuleb läbida ükssarvikutest pakatav uusarendusrajoon ning sisenemisel leida end samast ruumist käsitööõlut ja gurmee hot dog’e pakkuva restoraniga. ...
7:00 Sirp H
Vaiki, kui võid Kasinus kaunistab inimest, koonerdamine seevastu pitsitab kõri kinni ega lase teha suuri tegusid. Kultuurikorralduses ja selle raames tegutsevate institutsioonide, nende hulgas teatrite, puhul kehtib sama. ...
7:00 Sirp H
Meis peitub jõud, mis korda saadab head Andres Noormetsa lavastuste arv on nüüd siis ületanud saja piiri. Katsusin kokku rehkendada, kui mitu tema lavastustest on puhastverd komöödiad, aga ega see nii ilmselge olegi. Näiteks hakkasin kahtlema, kas ikka liigitada päriskomöödiaks Jaan Tätte „Ristumine peateega“, mis figureerib Noormetsa lavastuste nimekirjas suisa kolmel korral: Pärnu Endla 1998; Theaterdock, Berliin 1999; Valmiera teater 2000. Kindlasti on komöödia Tätte „Palju õnne argipäevaks! ...
7:00 Sirp H
Tunniga sajast nulli ja tagasi „Tagasiside“ põhjal võib väita, et vana hea Von Krahli teatri vaim elab ka trupi uues koosseisus edasi. Teatri kunstilise juhi ja „Tagasiside“ lavastaja Juhan Ulfsaki hoiatus, et seakisa tuleb teha õigel ajal, on saanud lahutamatuks osaks Ulfsaki ja Von Krahli teatri brändist. Opositsiooniline hoiak on olnud sellele teatrile omane algusest, eriti 1998. aastal uue trupi loomisest peale. ...
7:00 Sirp H
Saksa õigusteaduse kujundaja Berliini Humboldti ülikooli emeriitprofessor ja endine Saksa Liidukonstitutsioonikohtu kohtunik Dieter Grimm märgib, et paljudes kohtades survestavad põhiseadusriiki poliitilised jõud, kelle arusaam on autoritaarsem ja kes püüavad läbi suruda üksnes tunnetuslikku ettemääratud rahvahuvi. ...
7:00 Sirp H
Vetika bioressursid ja biotehnoloogia vaikne jõud Biotehnoloogia on harva vaatemänguline. See ei avaldu suurte žestide ega hetkeliste muutustena, vaid areneb järk-järgult tähelepaneliku vaatluse, pikaajaliste katsete ja bioloogiliste piiride austamise abil. Vetikabiotehnoloogia kuulub sellesse vaiksemasse teadustraditsiooni. See toetub ühele Maa vanimale eluvormile, et anda selge vastus tänastele küsimustele, mis puudutavad tervist, kestlikkust ja loodusvarade vastutustundlikku kasutamist. ...
7:00 Sirp H
Õppekeelest ja kodukeelest keelepoliitika uurimise valguses Õppekeel on Eestis tuline teema. Kui palju peaks koolis olema eesti keelt? Kas vahetunnis tohib kasutada muid keeli? Kas vene dominantkeelsete õpilastega võib koolis suhelda ka vene keeles? Kas lastele, kelle kodus ei räägita eesti keelt, peaks koolis õpetama ka kodukeelt? Sellesarnaste küsimuste ring laieneb ka kõrgharidusse: kuidas rahvusvahelises ülikoolis hoida eestikeelset õpet? Kas oleks tõhusam ja lihtsam minna üle inglise keelele? ...
7:00 Sirp H
Päikeseenergia kosmoses Praegugi on maailmas inimesi, kes ei usu, et astronaudid 1969. aastal Kuu pinnale astusid. Ehkki neile on esitatud hulgaliselt tõendeid, sealhulgas, et arvutid ei suutnud 1969. aastal nõnda head valepilti ja -videot genereerida, jäävad nad oma arvamuse juurde. Sellest hoolimata lähevad teadlased edasi ja tuginedes just nendele Apollo Kuu-missioonidel kogutud andmetele töötatakse Tallinna tehnikaülikoolis välja materjale ja seadmeid, mida saaks kasutada järgmistel Kuu-missioonidel. ...
7:00 Sirp H
Mölakas, erialakeeles siga Uut ÕSi on EKI tutvustanud kui asjaliku stiilitasandi keelejuhist. Küllap see nii enamasti ka on. Aga kas sellest ÕSist saab asjaliku teksti kirjutaja siiski alati abi? ÕS 2018st leiab märksõna parvlaev alt: „p`arv+l`aev mer autotekiga reisilaev“. ÕS 2025 ütleb: „Grammatilised andmed . Tähendusvihjed, sünonüümid (= praam). Info. Üldkeeles on praam ja parvlaev sünonüümid. Erialakeeles on kasutusel parvlaev.“1 Teatavasti on ÕS 2025 kirjakeele alus, kuid – millisel kombel seda seal tarvitada? ...
7:00 Sirp H
ÕS ei ole ÜS Elektrooniline ÕS on Sõnaveebi alamleht. See ei asu Sõnaveebi avalehel, vaid peidus1: selle leiab üleval paremal nurgas täpiruudu peale klõpsates. Sõnaveebi avalehelt ei satu lugeja aga mitte ÕSi, vaid hoopis EKI ühendsõnastiku 2025 (ÜS) ja oskussõnastike lehele. Tegelikult on ÕSi leidmiseks lihtsam guugeldada „ÕS 2025“. Vastse ÕSi tutvustamisel on imestust tekitanud selle esitlemine koos ÜSiga.2 ÕSi kõrval soovitatakse Sõnaveebi kasutada isegi ÕSi saatesõnas. ...
7:00 Sirp H
Pühademeeleolu Hiiu kannelde ja keelpilliorkestri poognatõmmete saatel Eesti Kontserdi korraldatud kontsertidel astusid 2025. aasta lõpul tuntud headuses lavale Puuluup ning VHK keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuri juhatusel. Koos tuuritati järjestikustel päevadel esimesest jõulupühast peale, esinedes Pärnu, Vanemuise, Estonia ja Jõhvi kontserdimajas. Estonia kontserdisaali esinemine kanti üle ka Klassikaraadio kuulajatele. Mina sain Puuluubi ja VHK orkestri kontserdiprogrammist osa Vanemuise kontserdimajas 26. detsembril. ...
7:00 Sirp H
Ellerluse edenemine teadusrühma toel 2027. aastal möödub Heino Elleri sünnist 140 aastat. Ümarad tähtpäevad aitavad tähtsat meelde tuletada ja tuua olulise ka üldsuse huvi keskmesse. Ent on ka vaja ainest, millega sütitatud tähelepanu kestvalt toita. Tööd Elleri loomingu uurimiseks ja tutvustamiseks on mõningate peatuste ja kiirendustega tehtud ju aastakümneid, ometi on Eller mõneti jäänud oma kuulsate õpilaste varju. ...
7:00 Sirp H
Vikerkaar valgusvihus Robert Jürjendali 60. sünnipäeval 10. jaanuaril oli ilm Tallinna lähistel nii tuisune, et enda kodunt väljuma sundimine nõudis parajalt tahtejõudu. Põhjust oli siiski piisavalt, sest Mustpeade majas esines päevakangelane ise koos Eesti Sinfonietta ja mõnede valitud solistidega. ...
7:00 Sirp H
Tasaareng: pilk tara taha Rahvuslik kogutoodang … mõõdab superlukke meie ustel ja vanglaid nende lukkude murdjatele. See mõõdab sekvoiametsade hävitamist … See mõõdab napalmi ja tuumalõhkepäid … ja televägivalda, mille abil müüakse mänguasju meie lastele. Aga see ei mõõda meie laste … mängurõõmu, … meie luule ilu, … meie tarkust, … lühidalt, see mõõdab kõike, välja arvatud seda, mille pärast üldse tasub elada. Robert F. Kennedy (1968) Kõik teavad, et ilm käib nööri mööda: ürgkogukond, orjandus, feodalism, kapitalism. ...
7:00 Sirp H
Innovatsiooniuuringud pole pelgalt majandusteaduse alamharu Hiljaaegu püüdis Eesti teaduste akadeemia ametisse valida innovatsiooniuuringute akadeemikut. Konkurss küll luhtus, valimisega ei tuldud toime, kuid sellega seoses tõusetus arutelu, mis üldse on innovatsiooniuuringud ja kus on selle valdkonna distsiplinaarne päriskodu. Eestis on ehk tegu uue küsimusega, kuid rahvusvaheliselt on aru peetud aastakümneid. Sestap on ehk paslik seda teemade ringi veidi avada. Tõsiasi on, et innovatsioonist kõneldakse ennekõike majandusteemade ja -teaduse kontekstis. ...

1 20 21 22 23 24 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.