Uudishimu

Find

7:01 Sirp H
Imbi Lind 3. VIII 1930 – 20. XII 2025 20. detsembril lahkus meie seast kunstnik Imbi Lind. Imbi Lind sündis Valgas trükitöölise perekonnas. Tema vanematel Johan ja Alevtina Linnul oli Hargla kihelkonnas Laanemetsa talu. 1949. aastal lõpetas Imbi Lind Valga I Keskkooli ning astus Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. Teisel kursusel abiellus ta seal samuti õppiva Luulik Kokamäega, kes on maalinud temast terve galerii kauneid portreesid. ...
7:01 Sirp H
Kas auk seinas on kunstiteos? Hobusepea galeriis avatud näitusel „Amuse“ ehk „Lõbu“ uurivad Petra Vehviläinen ja Tuomas Lehtomaa, näituse pealkirjale vastavalt, lõbu kui sellise eri tahke. Eestis esmakordselt esinevad Tuomas ja Petra on mõlemad Helsingi kunstiakadeemia skulptuuri eriala vilistlased ning tegutsevad Helsingis. Nende loomingu keskmes on skulpturaalsed ning kohaspetsiifilised installatsioonid, mida võib kohata nii galeriides, linnas kui ka metsas. ...
7:01 Sirp H
See laps on loonud taeva ja maa Fotodel on haiglad, voodid, vannid, basseinid, meditsiiniseadmed, naerugaasiaparaadid, kummikindad, vetsupotid, ämmaemandad, arstid, kirurgid, isad, lapsed, sünnitajad. Siin on verd, vett, pisaraid. Need on tavalised sünnitused, mis leiavad aset kogu aeg, iga päev, ka tuhandeid aastaid tagasi ja ilmselt ka veel mõnda aega tulevikus. Ja mis samal ajal on nii erilised selle osalistele, sest iga sündiv laps avab endaga ukse uude maailma. ...
7:00 Sirp H
Henrik Visnapuu auhinna said Janika Kronberg ja Reijo Roos Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) kuulutas 2. jaanuaril välja Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna tänavused laureaadid. Seekord anti välja kaks auhinda: üks mõjuka elutöö eest ja teine silmapaistvale noorele andele. Tunnustuse pälvisid Janika Kronberg pikaaegse tegevuse eest pagulaskirjanduse vallas ning Reijo Roos luulekogu „tere kas tohib / tere kas võisõ“ ja muu tegevuse eest. Auhind anti neile üle 7. ...
7:00 Sirp H
Savi see publik Kas sa seda anekdooti tead: kolm naist astuvad baari … Ilmselt mitte, sest tavaliselt astuvad baari eestlane, venelane ja sakslane, mõne ameti esindaja (sagedasti vaimulik) või siis mõni araks tembeldatud loom nagu jänes või hiir, kes end julgeks joob. Sageli aga lihtsalt kaks või kolm meest, sest baar on nende koht, kus heal juhul tilbendab leti ääres üksik arutu blondiin. ...
7:00 Sirp H
Kas kõik on ikka kõige paremas korras? Kui teha detsembrikuus kuulatud kontsertide põhjal kokkuvõte Eesti elanike kultuurihuvi ja majandusliku olukorra kohta, võiks öelda, et kõik on kõige paremas korras. Hoolimata piletite järjest tõusvast hinnast (oleme Lääne-Euroopale kenasti järele jõudnud) olid saalid enamasti puupüsti täis ning ka klassikalises muusikas on tekkinud tähed, kelle peale joostakse tormi. Aasta viimane kuu on publikuhuvi poolest üldse eriline, sest kes ei tahaks osa saada vähemalt ühest jõulukontserdist. ...
7:00 Sirp H
Elu on lühifilmide jaoks liiga pikk ehk miks ma ei kannata lühifilme Pole kasutumat, armetumat vormi kui lühifilm. Kui juba mängufilmigi on tänapäeva inimesele üha võimatum maha parseldada, siis lühifilmi vaatamiseks peaks inimese kinni siduma nagu „Kellavärgiga apelsini“1 peaosalise, silmalaud klambritega pärani kiskuma, lühifilme otse ajju kanaldama. Teisisõnu: tuleks saata ta filmifestivalile või kinno. Võiks ju arvata, et lühifilme on lihtne vaadata, aga hoopis vastupidi. ...
7:00 Sirp H
Kivist maailma kasvatamas Eelmise aasta detsembrikuu lõpus otsustasin ühel reedel teha päevareisi Tallinnast Kuressaarde. Olin aasta vältel lugenud isuäratavaid teateid sealsetest näitustest ja kutse Mari Männa isikunäitusele oli viimane piisk. Helena Keskküla, kelle kivikujusid on hiljuti eksponeeritud EKKMis, töötab nüüd Saaremaa kultuurivara kunstikuraatorina. ...
7:00 Sirp H
Ruum on väike, žestid suured Neeme Külma näitus galeriis Tütar on kunstniku järgmine etteaste pärast kahte Alice Kasega kahasse tehtud näitust Tallinna Linnagaleriis (2022) ja Tartu Kunstimajas (2023). Praegune väljapanek kannab pealkirja „en face“ – see on balletitermin, kus „en face“ tähistab näoga publiku poole olemist. Kes on see Neeme Külm, kes ennast sel näitusel publikule näitab? Lihtsakoeline vastus on: ruumi dekonstrueeriv Neeme Külm. ...
7:00 Sirp H
Pildikummardajate mihklipäev Kujur Neeme Külma ülesastumine Tütar galeriis on osutunud laastavaks reidiks. Ukseklaas on puruks ning tuttav ekspositsioonisein, hoole ja armastusega laastuplaadist ehitatud, on relakaga rohmakalt keskelt pooleks räsitud. Nagu oleks otsitud varjatud ehitusvigu või olnud maja lammutamisega lausa tuli takus. Vähe sellest, lahti lõigutud seinapaneel on köitega poodud õhku kiikuma nagu lindprii Metsikus Läänes. Rüüstamise jälgi on veel. ...
7:00 Sirp H
Arhitektuurivõistluste aasta 2025 Iga võistlusaasta on oma nägu. Tasub meelde tuletada, et 2024. aastal oli 22 võistlust. Kui palju tehti neid 2025. aastal? Liina Soosaar: Arhitektide liidu osalusel ja teadmisel korraldati 14 võistlust. Seda on erakordselt vähe. Riigi Kinnisvara võistlusi on praegu toimumas ainult üks. Omajagu võistlusi on korraldanud Tallinna linn ja silma paistab ka eravõistluste hulk. Mida nende seast võiks välja tuua? ...
7:00 Sirp H
Inseneriharidus arhitektuurirüüs Tallinna tehnikaülikool kui Eesti suuruselt teine ja üle sajandi vana ülikool on ehitanud palju, aga veel rohkem plaaninud seda teha. Selle õppeasutuse arhitektuurilugu, mis palju rikkam raamatu pealkirjas lubatud Mustamäe kampusest, on vägagi väärt ülevaatlikku kirjapanemist. Lihtsalt pildialbumite aeg on ümber ning arhitektuuriajalugu üks institutsiooni tummiseid esitlusviise. ...
7:00 Sirp H
Muigega muserdavast Kristi Küppar sisenes eesti kirjandusse võrdlemisi hilja, ent seevastu võidukalt ja viljakalt. Raamatuaasta tõi rohkelt tunnustust: suvel sai Küppar Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel käsikirja „Nadinunnadi-nadinaa“ eest ajalehe Postimees Jaan Tõnissoni eriauhinna. Sama teosega, mis raamatuna ilmus pealkirjaga „Viimane lusikas“, on Küppar nüüd Järva valla A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia kandidaatide hulgas. ...
7:00 Sirp H
Jälle Jumal ei vasta Miina Piiri „Noviits“ on kristlik põnevik, mis märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu 2025. aasta romaanivõistlusel. Teose tegevus toimub XVI sajandil Rooma lähedal Püha Honoré kloostris ja jaguneb kahte ossa. Esimene, mis keskendub noviitsile ja tema õpetajale, on lõbus vimkasid täis lugu. Teise osa keskmes on Jeesuse taassünd: Jumala poja juhtumiste kaudu selgitatakse kloostri üleloomulikku tausta ja ühtlasi kerkivad rohkem esile kristlikud väärtused-küsimused. ...
7:00 Sirp H
Muusadest ja muust Livia Viitoli kokku pandud mahukas konvoluut sisaldab tegelikult kolme raamatut, mis kõik seotud luuletaja ja kultuuritegelase Liidia Tuulse elu ja loominguga. Valgast pärit neiu õppis Tartu ülikoolis germanistikat ja kunstiajalugu ning abiellus 1932. aastal kunstiteadlase Armin Tuulsega, kellega koos põgenes 1944. aastal Rootsi. Armin Tuulse sai seal erialast tööd: ta oli aastaid Stockholmi ülikooli kunstiajaloo professor ning uuris keskaegseid kirikuid. ...
7:00 Sirp H
„Helista, ingel, kannelt, las Püha Naine läheb tantsima!“ Ta jättis mulle väikese pildi, millel oli sama ikoon, mille juures olin näinud teda palveid lugemas. Jumalaema, ümmargune valguse tanu peas ja laps süles. Ja peenikese vahaküünla. Et süüdata, kui süda on kurb. Juba ära minnes pööras ta ringi ja küsis, kuidas ma olin tema haigust näinud. See on üksnes kogemus, ütlesin. Meditsiiniline kogemus. Ei-ei, ütles ta. Ma näen, et te näete rohkem. Ta jättis hüvasti, ja lahkus. Tegin akna lahti, et tuulutada. ...
7:00 Sirp H
Kust võiks saada parema ülevaate eesti kirjandusest, kui mitte Loomingust? Palju õnne uuele ametikohale asumise puhul! Suur aitäh! Millele koondub peatoimetaja tähelepanu järgmisel viiel aastal? Kuidas seda saavutada? Tahaksin teha võimalikult head kirjandusajakirja, mida oleks huvitav lugeda. Kui kõik olulisemad kohalikud autorid avaldaksid korra aastas mõne teksti Loomingus, oleks see suur asi. Kindlasti on oluline ajakirja nähtavus. Samuti soovin, et toimetajatel oleks oma töö tegemiseks võimalikult toetav keskkond – sellest sõltub ajakirja hea käekäik. ...
7:00 Sirp H
Püstijalamuusikal nüüdisaja hedonistile Kusagil Põhja-Tallinnas on avatud uus baar, nimega Amsterdam. See ei ole koht, kuhu satutakse juhuslikult hilistel öötundidel, kui ülejäänud kõrtsid on ukse külastajatele juba sulgenud. See on Krulli kvartali kõrgustesse peidetud ajutine speakeasy bar, etenduspaik, kuhu jõudmiseks tuleb läbida ükssarvikutest pakatav uusarendusrajoon ning sisenemisel leida end samast ruumist käsitööõlut ja gurmee hot dog’e pakkuva restoraniga. ...
7:00 Sirp H
Vaiki, kui võid Kasinus kaunistab inimest, koonerdamine seevastu pitsitab kõri kinni ega lase teha suuri tegusid. Kultuurikorralduses ja selle raames tegutsevate institutsioonide, nende hulgas teatrite, puhul kehtib sama. ...
7:00 Sirp H
Meis peitub jõud, mis korda saadab head Andres Noormetsa lavastuste arv on nüüd siis ületanud saja piiri. Katsusin kokku rehkendada, kui mitu tema lavastustest on puhastverd komöödiad, aga ega see nii ilmselge olegi. Näiteks hakkasin kahtlema, kas ikka liigitada päriskomöödiaks Jaan Tätte „Ristumine peateega“, mis figureerib Noormetsa lavastuste nimekirjas suisa kolmel korral: Pärnu Endla 1998; Theaterdock, Berliin 1999; Valmiera teater 2000. Kindlasti on komöödia Tätte „Palju õnne argipäevaks! ...
7:00 Sirp H
Tunniga sajast nulli ja tagasi „Tagasiside“ põhjal võib väita, et vana hea Von Krahli teatri vaim elab ka trupi uues koosseisus edasi. Teatri kunstilise juhi ja „Tagasiside“ lavastaja Juhan Ulfsaki hoiatus, et seakisa tuleb teha õigel ajal, on saanud lahutamatuks osaks Ulfsaki ja Von Krahli teatri brändist. Opositsiooniline hoiak on olnud sellele teatrile omane algusest, eriti 1998. aastal uue trupi loomisest peale. ...
7:00 Sirp H
Saksa õigusteaduse kujundaja Berliini Humboldti ülikooli emeriitprofessor ja endine Saksa Liidukonstitutsioonikohtu kohtunik Dieter Grimm märgib, et paljudes kohtades survestavad põhiseadusriiki poliitilised jõud, kelle arusaam on autoritaarsem ja kes püüavad läbi suruda üksnes tunnetuslikku ettemääratud rahvahuvi. ...
7:00 Sirp H
Vetika bioressursid ja biotehnoloogia vaikne jõud Biotehnoloogia on harva vaatemänguline. See ei avaldu suurte žestide ega hetkeliste muutustena, vaid areneb järk-järgult tähelepaneliku vaatluse, pikaajaliste katsete ja bioloogiliste piiride austamise abil. Vetikabiotehnoloogia kuulub sellesse vaiksemasse teadustraditsiooni. See toetub ühele Maa vanimale eluvormile, et anda selge vastus tänastele küsimustele, mis puudutavad tervist, kestlikkust ja loodusvarade vastutustundlikku kasutamist. ...
7:00 Sirp H
Õppekeelest ja kodukeelest keelepoliitika uurimise valguses Õppekeel on Eestis tuline teema. Kui palju peaks koolis olema eesti keelt? Kas vahetunnis tohib kasutada muid keeli? Kas vene dominantkeelsete õpilastega võib koolis suhelda ka vene keeles? Kas lastele, kelle kodus ei räägita eesti keelt, peaks koolis õpetama ka kodukeelt? Sellesarnaste küsimuste ring laieneb ka kõrgharidusse: kuidas rahvusvahelises ülikoolis hoida eestikeelset õpet? Kas oleks tõhusam ja lihtsam minna üle inglise keelele? ...

1 6 7 8 9 10 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.