Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
7:00
Sirp
H
Üks eestikeelne intervjuu Eesti kultuurist
Lõppenud aasta 2. detsembril anti Kinoliidu iga-aastane kolleegipreemia „Kuldne Kiisk“ üle operaatorile Elen Lotmanile sõnadega: „Teda iseloomustab erakordne töövõime ja julgus ning temas eksisteerivad haruldasel moel kõrvuti sügavutiminemise kunst nii teoorias kui ka praktikas. Alates 2013. aastast on ta ihu ja hingega vastutanud omamaise filmihariduse käekäigu eest. ...
7:00
Sirp
H
Savi see publik
Kas sa seda anekdooti tead: kolm naist astuvad baari … Ilmselt mitte, sest tavaliselt astuvad baari eestlane, venelane ja sakslane, mõne ameti esindaja (sagedasti vaimulik) või siis mõni araks tembeldatud loom nagu jänes või hiir, kes end julgeks joob. Sageli aga lihtsalt kaks või kolm meest, sest baar on nende koht, kus heal juhul tilbendab leti ääres üksik arutu blondiin. ...
7:00
Sirp
H
Oodates laeva
E ...
7:00
Sirp
H
Üleoleku kunst
Kärmelt langeb hämarus siin maailma piiril, Reini kaldal. Üks torssis poiss on visanud oma sandaalid jõkke ning vaatab neid allavoolu hulpimas. Poissi otsima saadetud leegionär sumab vette, toob sandaalid ja asetab need aupaklikus kauguses poisi ette. See poiss on keiser Germanicuse poeg, Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus, keda tillukeste sõdurisandaalide ehk caligae järgi Caligulaks hüütakse. Poiss vihkab seda nime. ...
7:00
Sirp
H
Majad üksinda kodus
Talvetaevas on taas vajunud me peale ja vaevu valgustab ahtaks surutud vaatevälja. Pimedusega harjunud silmad ei taha aga seda natukestki vaadata. Ootavad päeva lõppu, ootavad uudistesaate lõppu. Kevadpäike tuleb ükskord nii ehk naa, seega parem juba kohe päevavalguslamp sisse lülitada ning olukorrale otsa vaadata: rahvas ja riik, mille eluõiguse aluseks on oma kultuur ja kultuuripärand, ei hoia neid väärtusi vääriliselt. ...
7:00
Sirp
H
Lilleniit vs. esindusmuru
Lilleniit on väga ilus elurikkust suurendav haljastusvõte, mida ka meil tasapisi juurutatakse. Kultuuriliselt osutab see tööstusrevolutsiooni eelsele idüllile, sellest rõkkavad ärkamisaegsed koorilaulud, lilleniit võib ka meenutada lapsepõlve vanaema juures või maakodu suvesid. Eelmine kevad Baieris ringi sõites pani mind vaimustama, kui toredasti on kõikjal kahe sõidusuuna vahelisele haljasribale valitud kooslusega õitsev lillemeri. ...
7:00
Sirp
H
Tallinlaste aiamaad ja aianduskooperatiivid aastatel 1945–1965
Suvituskultuur Nõukogude Eestis polnud eralõbu, vaid allus rangele riiklikule planeerimisele. Vaba aega tuli veeta viljakalt: taastada jõuvarud, ent panustada ka toidulaua katmisesse aiasaadusi kasvatades, et leevendada üldist kitsikust. 1960. aastate keskpaigast hakati massiliselt aiandus- ja suvilakooperatiive looma, rajati laialdased puhkealad, mis muutsid eriti linnalähedase kultuurmaastiku ilmet ja kujundasid tuhandete perede elulaadi. ...
7:00
Sirp
H
Harigem oma aeda
Eesti aedasid, aga ka mõne maja päikesepoolseid seinu kaunistab elulõng. Neist vähenõudlikest, jämeda puitunud varrega ligi kolme meetri kõrguseni ulatuvatest liaanidest on 1972. aastal Tartu ülikooli botaanikuna lõpetanud ning taimesüstemaatikast ligi sada nelikümmend teadus- ja aimekirjanduslikku artiklit avaldanud Rein Sander kirjutanud raamatutes „101 eesti puud ja põõsast“ (2011) ning „Koduaia ilupuud ja põõsad“ (2014). ...
7:00
Sirp
H
Legendide sinine udu
Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. Või nagu rändaja põlgab sirget tolmust maanteed ja sellele eelistab rohtunud metsarada, nii on minulegi ürikute tolmust armsam legendide sinine udu. ...
7:00
Sirp
H
Kes hoiab raamatukogu?
Raamatukogud on justkui iseenesestmõistetavad. Need on alati olemas, usaldusväärsed ning valmis aitama. Jääb mulje, nagu ei vajaks need erilist tähelepanu ega kaitset. Raamatukogud ei toimi siiski inimesteta, kes neid iga päev töös hoiavad. Raamatukoguhoidjate väärtustamise ja järelkasvuga on meil kriitiline probleem, mis seab ohtu raamatukogude tuleviku. ...
7:00
Sirp
H
Raamatukogud targema ja sidusama ühiskonna teenistuses
Balti riikide geopoliitiline ja majanduslik olukord sunnib raamatukogusid üha enam mõtestama oma rolli demokraatia, sotsiaalse sidususe ja julgeoleku toetaja ning hoidjana. Ühiskonna vajadustele vastamiseks peavad raamatukogud kiiresti muutuvas maailmas oma teenuseid ja tegevust ajakohastama. ...
7:00
Sirp
H
Kas kõik on ikka kõige paremas korras?
Kui teha detsembrikuus kuulatud kontsertide põhjal kokkuvõte Eesti elanike kultuurihuvi ja majandusliku olukorra kohta, võiks öelda, et kõik on kõige paremas korras. Hoolimata piletite järjest tõusvast hinnast (oleme Lääne-Euroopale kenasti järele jõudnud) olid saalid enamasti puupüsti täis ning ka klassikalises muusikas on tekkinud tähed, kelle peale joostakse tormi. Aasta viimane kuu on publikuhuvi poolest üldse eriline, sest kes ei tahaks osa saada vähemalt ühest jõulukontserdist. ...
7:00
Sirp
H
Kas tehisaru viib muusikatööstuse kollapsini?
Tehisaru on praegu ääretult kiiresti arenev, paljusid seniseid arusaamu ja harjumusi ümber kujundav teema, millest mööda vaadata ei saa. Paraku hakkab generatiivne tehisaru põhjalikult mõjutama ka loomeinimeste, sealhulgas muusika autorite tööpõldu ja sissetulekut – kui ta seda seni veel ei ole jõudnud teha. Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep räägib tehisaru vastuoludest autoriõiguse ja inimloominguga ning muust olulisest, millega tasub olla vähemalt mingil määral kursis. ...
7:00
Sirp
H
Majanduse ja palgatöö lõpp
Eesti rahvas on kimbatuses. Olevik ei ole justkui õige ja tulevik paistab täiesti ettearvamatu. Meil ei ole kunagi nii hästi läinud kui praegu, aga ometi on vähesed õnnelikud. Kusagilt ei paista tarka, kes need vastuoksused lahendaks. Alljärgnev valgusvihk ei ole kahjuks minu välja mõeldud, vaid suuresti referaat ühest väga teravmeelsest raamatust. Londonis elav Emad Mostaque on kirjutanud „viimasest majandusest“ raamatu „The Last Economy“, mis on tasuta laaditav veebilehelt ii.inc. ...
7:00
Sirp
H
Kriisides aitab meid ideederikkus
Eelmise aasta 2.-3. oktoobril toimus Eestis esimene tasaarengut ja kasvujärgsust käsitlev konverents „Elu kasvujärgses Eestis“.1 Sündmus tõi kokku eri eluvaldkondadest inimesed, keda ühendab mõistmine, et senine jätkusuutmatu looduse arvelt elamise ja laienemise kurss ei saa lõputult kesta. Aga mis tuleb pärast kasvu? ...
7:00
Sirp
H
Miks kõik peab tulema nii suure valu ja vaevaga?
Aasta vahetumise aegu esitatakse endale eksistentsiaalseid küsimusi. Mis on elu mõte? Kas seapraad hapukapsaga hakkab juba valmis saama? Või muud sellesarnast. Üks, mida mõned ajakirjandusväljaanded teatrikriitikutelt ja teistelt seda valdkonda hoolega jälgivatelt isikutelt sulnil pühadeajal teada tahtsid, puudutas sündmusi, mis läinud teatriaasta üldpildist olid esile kerkinud ja millel võiks olla märgatav mõju ka edaspidisele. Siin minugi väike valik. ...
7:00
Sirp
H
Petrodollar ja meeleheide
Üks asi on igatahes selge. USA rünnakul Venezuela vastu ei ole midagi tegemist narkootikumidega ega ammugi mitte demokraatiaga. Päev pärast seda, kui Eesti kohaliku poliitika juhmimad jõud, politoloogid ja muidu lobistid jõudsid kriisata nagu kassid jooksuajal, et „Maduro võim oli ebaseaduslik“ ja selline sangarlik tegu „pole USA välispoliitikas midagi uut“, teatas Trump, et toetab Venezuelas võimu üle võtnud asepresidenti Delcy Rodríguezt. ...
7:00
Sirp
H
Tühja jutu poolaasta
Kahetsusväärse üksmeelega tõdesid alanud aasta poliitikasündmuste ennustajad pikkades jutusaadetes, et tänavused suured asjad kodumaal on kõigepealt presidendi valimine, mille arutamine vältab varasügiseni, ning sealt edasi läheb juba valimiskakluseks, mille käigus opositsioon maalib sünkmustaks praeguste võimulolijate kogu tegevuse, mida tahes ka arvandmed ei näitaks. See, et erakonnad ja nende suhtekorraldajad ainumääravad ühiskondlikud aruteluteemad, tundub ennustajatele justkui paratamatu. ...
7:00
Sirp
H
Sirbi laureaadid 2025
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sadade 2025. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on: Isabel Mari Jezierska, Tõnis Kahu, Andrei Liimets ja Tanel Mällo. Isabel Mari Jezierskat huvitavad teemad, mis seonduvad paremradikaalsuse, kõrghariduse ja sotsiaalse õiglusega, ennekõike vaesusega. ...
7:00
Sirp
H
Lõppegu äng, alaku mäng!
„Et veidikegi ängi vaigistada, võtsin taskust suupilli“ – nii juhatab Sõnaveebi EKI ühendsõnastiku näitelause väljapääsu kõigile neile, kes läinud kehvapoolsel aastal vaevlesid kas globaalsel või perekondlikul põhjusel mõne ängi käes. Oli see siis sõjaäng (sõda ei lõpe eales) või aasta eest uudissõnana arvele võetud kliimaäng (otsustajad ei kuula kliimateadlikke noori ega langeta kliimamuutust pidurdavaid otsuseid) või ängistav vangistus vägivaldses kodus. ...
6:51
ERR
H
43 töötajaga Ida-Virumaa eksportöör lõpetab tegevuse
Alutaguse vallas tegutsev Ida-Virumaa üks pikema ajalooga perefirma VR-Koda on andnud 43 töötajale koondamisteated ning kavatseb veebruaris lõpetada tegevuse, mis on kestnud 33 aastat, kirjutab ajaleht Põhjarannik. Tegevuse lõpetamise põhjuseks on kulude kasv.
6:38
AlJazeera
H
Trump says meeting Iran’s ‘Crown Prince’ Pahlavi would not be appropriate
US president signals he is not ready to back the Israel-aligned opposition figure to lead Iran in case of regime change.
6:35
Õhtuleht
H
HIRMUS! Peatusest väljunud linnaliinibussi ratta alla libises napsitanud mees
Eile pärastlõunal juhtus Tallinnas liiklusõnnetus linnaliinibussiga, mille tagajärjel toimetati haiglasse üks kannatanu.
6:35
ERR
H
Raudsepp: ametkonnad ei suuda nagunii kõiki investeerimisprojekte ellu viia
Tallinna linnapea Peeter Raudsepa sõnul tuleb pealinnal osadest plaanitud investeeringutest tuleb loobuda ka seetõttu, et kommunaalamet ei suuda kõiki projekte ellu viia. Euroraha olemasolu jalgrattateede projektides ei saa olla põhjenduseks, miks kindlasti neid ehitama peab, ütles linnapea ERR-ile antud usutluses.
1
16
17
18
19
20
»
Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.
Android