Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
7:40
Õhtuleht
H
„HEA TÜDRUK“ PODCAST | Unistamine on tasuta – ja vahel on see ainus, mis päriselt lohutab
Mõnikord on vaja ainult killukest ilu, et mitte kaotada pead halli argipäeva keskel. Piisata võib näiteks ühest säravast aksessuaarist, et tunda end elusana või aitab üks maagiline jõuluaken mäletada, et halvad ajad mööduvad. Anu Saagim ja Piret Tali vestlevad uues „Hea tüdruku“ episoodis väikestest, kuid tähenduslikest kogemustest ja asjadest meie eludes, millel on veidralt suur jõud hoida meid pinnal.
7:33
Postimees
H
LISATUD VIDEO ⟩ See vidin võib korraldada elektrisüsteemides pöörase revolutsiooni
Kujutage ette toitemoodulit, mis on väike nagu taskukompuuter, aga suudab ohjata energiat, mis käivitab ka näiteks järgmise põlvkonna õhusõidukeid. USA teadlased on loonud nutika võimsusmooduli, mis lubab muundada elektrit kiiremini, tõhusamalt ja odavamalt kui ükski tema eelkäijatest – see kavaldab justkui üle nii mõnegi füüsikaseaduse. Kui energia maailm muutub üha keerukamaks, vajame ka nutikamaid lahendusi selle valitsemiseks. ...
7:33
Postimees
H
OLULINE TEADA ⟩ See jook rikub une ja põhjustab kuut eri vähitüüpi
Pühadeaeg on käes – aeg täis küünlavalgust, rammusat toitu ja sageli ka pokaal veini või tassike auravat glögi. Kuigi üks jook ei tundu palju, toimuvad sinu kehas samal ajal keerulised protsessid. Kui ärkad järgmisel hommikul väsinuna, kuigi magasid piisavalt, või tunned keset ööd seletamatut ärevust, peitub vastus tõenäoliselt just selles ühes klaasis alkoholis.
7:26
Õhtuleht
H
KÜSIMISE KUNST | Toivo Tootsen: kuidas saada ametnikult vastuseid, mitte ettekäändeid, miks ei saa
Küsimine on kunst. Tean omast käest, et näiteks ei maksa ametnikult iial küsida, kas on võimalik seda või teist asja teha – enamasti vastatakse, et pole võimalik, seadus ei luba või leitakse mõni muu põhjus, miks ei saa. Noh, et saaks selle asja enda kaelast ära. Aga kui küsida, kuidas oleks võimalik seda või teist asja teha, peab ta seletama, millised on edasiliikumise võimalused. Või vähemalt – millist seadust ja kuidas tuleks muuta, et soovitud tulemus saavutada.
7:09
Sirp
H
Raamaturiiul
Täiskasvanuelu esimese täitsa oma raamaturiiuli tuppa toomine või kokkupanek on üks väga eriline hetk. Olgu selleks uus IKEA riiul või hoopis raamatukogust maha kantud oma aja ära elanud riiul. See on hetk, kui pakud oma sõpradele raamatutele uue kodu. Oma raamatute riiulitele mahutamine on aga järjepidev väljakutse. Kuidas piirata raamatukogu kasvu? Milliseid põhimõtteid rakendada kodusesse kogusse püsiva koha pälvivatele raamatutele? Millised anda edasi ringlusse? ...
7:08
Sirp
H
Kus on uus muusika?
Selleks et vastata küsimusele „Kus on uus muusika?“, tuleks esmalt pärida, mis asi on uus muusika või mis teeb muusika uueks. Kuna sellele on aga ühest vastust peaaegu võimatu anda, võiks siinkohal ka lõpetada, öeldes, et uus muusika on küll olemas, ent ei tea päris täpselt, kus. Kõikjal ja eikuskil – võib-olla Huddersfieldis. Mõiste „uus muusika“ (sks Neue Musik) sisustas ja võttis kasutusele saksa muusikakriitik Paul Bekker juba 1919. ...
7:08
Sirp
H
Sel magusa lõhnaga roosil me ravibuketis on teravad okkad
Mike Jay on viljakas autor: ilmunud on üle kümne raamatu teaduse, meditsiini, hullumeelsuse jm teemadel. Sirvisin 2023. aastal ilmunud „Psühhonaute“ esimest korda 2024. aastal, sest lootsin sealt leida üht-teist neurasteenia kohta. „Neurasteenia“ on moderniseerumise oluline märksõna ja ka narkootikumide või psühhotroopsete ainete tarvitamine läänes saab alguse samal ajal. Sõltuvust tekitavates ainetes nähti võimalust neurasteeniale vastu astuda, kuigi need aitavad teatud määral sellele ka kaasa. ...
7:08
Sirp
H
Teadlase mitmekesised töö- ja elurajad
Kuivõrd töötamine teaduskorraldajana õpetab pidevalt midagi uut, mida teadlasena ei oleks niimoodi võib-olla teadvustanudki, siis pole ehk vale oma äratundmist ka teistega jagada. Liiatigi olen ise üks neist, kel hübriidne ja mittelineaarne elu- ja töörada. 2023. aasta lõpus läbis Euroopa teadlaste harta uuenduskuuri, mille käigus koondati varasemad harta 40 teemapunkti 20 alla ja jagati need omakorda nelja suurema samba vahel. ...
7:08
Sirp
H
Maarja Mõtus 6. VI 1987 – 3. XII 2025
Ootamatult lahkus Eesti Kunstiakadeemia disainiõppejõud, hea kolleeg ja sõber Maarja Mõtus. Maarja Mõtus õppis aastatel 2005–2010 kunstiakadeemias tootedisaini ning omandas 2013. aastal magistrikraadi EKA ning Tallinna tehnikaülikooli disaini ja tootearenduse ühisõppekaval. Juba tudengipõlves paistis ta silma avatud meele, hoo ja algatusvõimega. Raskusi kartmata võttis ta ette uusi, järjest keerukamaid disainiteemasid ja arendustöid. ...
7:08
Sirp
H
Tiit Härm 19. III 1946 – 7. XII 2025
Lahkunud on meie balletilava oma põlvkonna üks eredamaid ja unustamatumaid tähti, tantsija, ballettmeister ja koreograaf Tiit Härm. Aastatel 1966–1967 oli ta Estonia balletisolist, 1967–1971 külalissolist, 1971–1989 esitantsija ning 1991 ja 2001–2009 balleti kunstiline juht. Tiit Härmi pidasid paljud kaasaegsed mehelikkuse ideaalkujuks, tema järele õhkas suur osa õrnema soo esindajaid nii siin- kui ka sealpool rampi. ...
7:08
Sirp
H
Küljelt langev valgus on alati ilus
Pärnu festivalil näidati kümmekond aastat tagasi filmi Susumu Shingust, kes valmistab tuule ja vee toel liikuvaid skulptuure.* Võiks öelda, et vormib vett. Detsembris kinodesse jõudnud Eeva Mäe mängufilmi „Mo Papa“ (2025) ja selle eelkäija „Mo Mamma“ (2023) operaator ja produtsent Sten-Johan Lill teeb sama. Kui paljude filmide dialoogide puhul on päevselge, et vaatame filmi, siis Lille üles võetud tööd on psühholoogilisemad – me hiilime dialooge vaatama, nagu võiks kirjeldada ideaalset filmimist. ...
7:08
Sirp
H
Kas tõesti on kogu vene filosoofia mäda?
Valle-Sten Maiste võtab (Sirp 21. XI) hoogsalt sõna vene filosoofia teemadel, pannes vaata et kogu vene filosoofia en gros vastutama militaristliku „vene idee“ eest. Kas tõesti peame me kahetsema, et vene filosoofia suurkujusid (Solovjov, Losski, Berdjajev, Florenski jt) on (ja veel „hiilgavalt“!) tõlgitud eesti keelde. ...
7:08
Sirp
H
Aeg, mis teeb oma töö
Vaata kuhu tahad, Aasia nüüdiskultuur on kõikjal: K-pop võidutseb globaalsetes edetabelites, Netflixis on anime vaatajate hulk viimase viie aasta jooksul kolmekordistunud, läände eksporditud Korea kosmeetikabrändid tõotavad paljastada kauni naha saladuse, pehmest ja karvasest labubust on kujunenud noorte staatuse sümbol, odavpoodide pealetungist ei hakka parem rääkimagi. ...
7:08
Sirp
H
Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega?
Eesti keele õpetamise ja uurimisega hõivatud ning õppejõud on hämmelduses: riigikogus on vastu võetud seadusemuudatus, mille kohaselt võetakse edaspidi kaitseväkke aega teenima ainult need, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel. President lükkas eelmisel reedel muudatuse tagasi, kuna see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, meie arvates puudutab see otseselt ka muu emakeelega noorte eesti keele õppimist ja õpimotivatsiooni. ...
7:08
Sirp
H
Milleks on arvustusi üldse vaja?
Liiga sageli juhtub seda, et mõne kultuurifenomeni korraldaja üritab ise oma asjale arvustust tellida. Toimetajale antakse teada, et miski on tulekul, ning ühtlasi pakutakse, kes võiks selle kohta midagi arvata. Seda serveeritakse enamasti kui sõbralikku kaasamõtlemist, toimetaja töö lihtsustamist. ...
7:08
Sirp
H
Airis Erme 10. V 1973 – 16. XII 2025
4. detsembril toimus Irus Airis Erme neljanda luulekogu „Võta mu sõnad“ esitlus, 12 päeva hiljem teda enam ei olnud. Selle raamatu kolm alajaotust „Ilu“, „Draama“ ja „Absurd“ peegeldavad omal moel Airise olemust ja tema lugu: ta armastas ilu, tema elus oli vaikset draamat ja on absurdne, et teda enam ei ole. Aga „võta mu sõnad ja vabaks nad lase,“ ütleb ta selles luulekogus, nii püüame ka meie ta vabaks lasta. ...
7:08
Sirp
H
Metsaüksiklased ehk Üksindusest väljapääs on väljapääs loodusesse
Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni. ...
7:08
Sirp
H
Äärekivi on maailma piir
Näitekirjanik Andra Teede tahtis teada, kuidas elavad temast erinevad inimesed. Aastaid tagasi intervjueeris ta liikumispuudega inimesi ning kirjutas nende kohtumiste põhjal kaheksast monoloogist koosneva näidendi. Näidend ootas oma õiget aega ja leidis nüüd parima koha VAT-teatri mängukavas. Kus siis veel peaks kõnelema elulisi lugusid raskustega toime tulekust kui mitte teatris, kus kunstiline juhtki on liikumispuudega ning kus räägitakse palju noortest ja hakkamasaamisest. ...
7:08
Sirp
H
See teie Sooster
Soosteri koolkond … see on siis Tartu koolkond? Moskva koolkond? Ei – hoopis Viljandi koolkond! Ja tuhka sellest, et Ülo Sooster pole kunagi Viljandis elanud ega tõusnud ka sel sügisel surnust, et Viljandis tegusid tegema hakata. Ivar Põllu eestvedamisel on Viljandis nüüd 12 noort inimest, kellele Sooster pole üksnes kuju kunstiajaloos, vaid inspiratsiooniallikas ja mõjutaja, võib-olla isegi (mõtteline) dialoogipartner. ...
7:08
Sirp
H
Vaid koletis on võimeline mängima jumalat
Mehhiko-Ameerika režissööri Guillermo del Toro kaua oodatud Mary Shelley „Frankensteini“ (1818) adaptatsioon valmistab nii imetlust kui ka pettumust: visuaalselt nauditav, ideedest tulvil, segane, originaalteosest kõrvalekalduv. Ent filmi ei tohi käsitleda vaid kuulsa teose ekraniseeringuna, kuigi del Toro on teinud seda, mida tema eelkäijad, eelkõige kuulus James Whale, pole suutnud – lasta teadlasel ja tema loodud koletisel rääkida oma lugu nii, nagu on raamatus. ...
7:03
Õhtuleht
H
MÄLUMÄNG | Ajakirjanik Marii Karell
7:03
Äripäev
H
Börsipäkapikk jättis investorid jääle, teine jälgib kullipilguga finantstarkuse jagamist
Börsipäkapikud siblivad usinalt ringi terve aasta. Äripäev püüdis kinni kolm väga olulist, keda kohe teilegi meenutame.
6:43
Äripäev
H
Hirmust hulljulguseni: vead, millega investorid endale auku kaevavad
Investeerimisel tehtavad vead korduvad üllatavalt sageli – alates lootusest kiirele rikastumisele kuni riskide alahindamiseni. Kogenud rahatarkuse jagajad toovad välja eksimused, mida tasub vältida.
6:18
AlJazeera
H
Polish jets intercept Russian reconnaissance plane spotted near airspace
Poland's defence minister said Russian aircraft was 'escorted' from area and did not pose immediate security threat.
1
2
3
4
5
6
»
Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.
Android