Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
R07:05
Postimees
H
MARTIN MÖLDER ⟩ Kas rahvas on teisejärguline huvigrupp?
Eestis on poliitilisi küsimusi, mille puhul rahva valdava enamuse tahe ei ole realiseerunud, või on poliitilisi otsuseid langetatud otseselt enamuse tahtele vastandudes. Seetõttu on rahvas kõrgeima võimu kandjana sisutühi mõiste, kirjutab politoloog Martin Mölder.
R07:05
Postimees
H
ETTEVAATUST ⟩ See tegevus tualetis võib põhjustada ootamatu terviseprobleemi
Roojamisraskused on tavaline, kuid sageli varjatud tervisemure. Paljud eiravad keha märguannet või kujundavad välja harjumused, mis võivad pikemas plaanis kahjustada soolestiku tööd. Uurime, missugused harjumused võivad probleemi süvendada ja kuidas oma keha paremini toetada.
R07:05
Postimees
H
Eesti raketiks ristitud Jakob Kulbin külvas vaimustust. «Kas meie silme ees sündis uus staar?»
Laskesuusatamise tavadistants, kus iga eksitud lask toob võistlejale trahviminuti, ongi võistlus, kus üllatusi juhtub keskmiselt rohkem. Aga Jakob Kulbini kolmapäevane sõit Östersundis ületas tavapärase üllatuse mõõtmed. 20-aastase noormehe 12. koht liigitus erakordseks üllatuseks.
R07:01
Sirp
H
Stalinistliku terrori masinavärk lahkamislaual
Sergei Loznitsa on üks väljapaistvamaid Euroopa ja Ukraina režissööre, kes on tähelepanu ja auhindu pälvinud nii dokumentaal- kui ka mängufilmižanris. Valgevenes sündinud ja Kiievis üles kasvanud Loznitsa alustas teadlasena küberneetikainstituudis, kuid pöördus 1991. aastal Moskva VGIKi astudes filmikunsti poole. Temast on kujunenud isikupärane dokumentalist, kes on XX sajandi murdelisi sündmusi kajastanud üha mastaapsemates dokfilmides. ...
R07:01
Sirp
H
1970ndate Brasiilia ilu ja õudus
Need, kellele meeldib Brasiilia või seitsmekümnendate esteetika, on „Salaagenti“ vaadates õiges kohas. Ja need, kellele meeldivad ajastufilmid, kus iga viimne kui detail kaadris on läbi mõeldud, kaamera suriseb sujuvalt pikkade pannoodena üle linnade-maastike-inimhulkade-kuulutustulpade-peategelaste ja kõik on kogu aeg nii paigas, värvikas ja õige, on lausa või sees. Olemegi jõudnud 1970ndate Kirde-Brasiiliasse Pernambuco osariiki, tahad või ei. ...
R07:01
Sirp
H
Peidus ja esil Tallinna Linnateater
Tallinna Linnateatri äsja valminud uus maja ei kerkinud tühjale kohale. Auk oli ammu olemas – veel rublade eest kaevatud vundamendiauk, mis täitis vanalinnas terve kvartali sisehoovi. Uute aegade tulles täideti see esialgu unistustega. Siis suveteatriga, kus musketärid rahvast hullutasid. Sügise saabudes tehti valmis tulevase lava kelder ehk Põrgulava ja publikut aina vooris. Kõige kiuste loodeti ühel päeval august kerkivat uut teatrimaja. Seda maja ei tulnud kunagi. ...
R07:01
Sirp
H
Uhke retk klassikute pärandisse
Võib olla tänulik, et lõpuks on valminud paarisrakendina töötanud arhitektuuriklassikuid Eugen Habermanni (1884–1944) ning Herbert Johansoni (1884–1964) tutvustav suurteos. Miks just need arhitektid? Arhitektuuriteadlane Karin Hallas-Murula peab tihti ühisprojekte teinud duo loomet Eesti 1920.–30. aastate arhitektuuri kõige kaalukamaks osaks (lk 325). ...
R07:01
Sirp
H
Riigi ja arhitektuuri seostaja
Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula on valmis saanud põhjaliku raamatu „Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti modernismi klassikud“. Kujutluse kaunist ja heast XX sajandi alguse Eesti arhitektuurist on suuresti loonud just Habermanni ja Johansoni looming. Mida on klassikutel öelda tänapäevale, räägib lähemalt raamatu autor. Praegu saad uhkusega esitleda Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni koguteost, kuid igal suuremal uurimusel on eellugu. ...
R07:01
Sirp
H
Ühendkooli muresid ei lahenda juhivahetus
Tohutu meediakära tulemusena otsustas Timo Steiner 21. detsembrist Muba juhi kohalt lahkuda. Tema vaatenurgast igati õige otsus – helilooja saab ometi taas pühenduda oma kutsumusele. Aga kas, kuidas ja millal on sellest abi Mubas keeva probleemikatla jahutamisel, ei ole sugugi teada. Steinerist sai Tallinna muusikakeskkooli (TMKK) direktor 2005. aastal. Ta tegi ära suure töö ja nägi palju pingelisi olukordi (vt intervjuu 15. ...
R07:01
Sirp
H
Tehke lastele!
Ei ole ümbruse suhtes tundlikumat ühiskonnagruppi kui värsked lapsevanemad! Nende kaheksa kuu jooksul, kui olen oma pojakest Tartu tänavail magama jalutanud, on mu kehamällu jäänud iga kõrge äärekivi, ebaratsionaalselt lühikese tsükliga valgusfoor, puuduv pingike, kus korraks jalga puhata, olematu prügikast, kuhu visata kohvitops, ning liiga kitsas kõnnitee, kuhu käruta ja käruga jalakäijad kõrvuti liiklema ei mahu. ...
R07:01
Sirp
H
Ja väljak tulgu!
On lootust, et õige pea saab Tallinna linnavalitsus komplekteeritud ning asub tööle. Vastused, milles see töö ka seisneb, on kirja pandud koalitsioonilepingusse, mille kokkupanekus ei osalenud sugugi kõik, kes seda täitma peavad hakkama. Alustades tulevasest linnapeast Peeter Raudsepast, kes aga on jõudnud juba meedias selgitada, et leping ei olegi mingi lõplik dokument, vaid alles „ootab sisustamist linnavalitsuse poolt“. ...
R07:01
Sirp
H
Raamaturiiul
Täiskasvanuelu esimese täitsa oma raamaturiiuli tuppa toomine või kokkupanek on üks väga eriline hetk. Olgu selleks uus IKEA riiul või hoopis raamatukogust maha kantud oma aja ära elanud riiul. See on hetk, kui pakud oma sõpradele raamatutele uue kodu. Oma raamatute riiulitele mahutamine on aga järjepidev väljakutse. Kuidas piirata raamatukogu kasvu? Milliseid põhimõtteid rakendada kodusesse kogusse püsiva koha pälvivatele raamatutele? Millised anda edasi ringlusse? ...
R07:01
Sirp
H
Vabatahtlik isolatsioon rahvarohkel teatriekspeditsioonil
Ühega läheb keskmiselt kaks aastat. Aja paneb käima idee tekkimine, õigemini, otsustamine, kas seda teha või mitte. Idee tekkimise või tekitamise ja tööle hakkamise vahel võib olla paar päeva kuni paar kuud. Või mis töö – rännak, valdavalt seikluslikki, kahtlemata piitsutus (ja mitte ainult enda), vabatahtlikult võetud kohustus millegi ja kellegi ees ning muudki. ...
R07:01
Sirp
H
Säravad sähvatused ja pühendused
2025. aasta november jääb meelde säravate sähvatustega. Üpris tihti imestasin suure publikumenu üle! Veelgi enam üllatasid mind värske pilguga koostatud kontseptuaalsed kavad ning väärtuslik, puudutav ja meeldejääv esituslaad. Hämmastusega tõdesin, et südamlikke hetki jagus igasse õhtusse nädalapäevast olenemata. Üks äärmiselt sisukas kammermuusika kontsert leidis aset Eesti muusika nädalal, nimelt Heino Elleri autorikontsert. ...
R07:01
Sirp
H
Peep Lassmann 19. III 1948 – 27. XI 2025
27. novembril lahkus meie seast Peep Lassmann: erakordne pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja kauaaegne rektor, Estonia Seltsi ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu kunagine juhatuse esimees ja lahkumiseni auliige, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liidu endine esimees ja Eesti Ornitoloogiaühingu endine nõukogu esimees. Peep Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja 1971. ...
R07:01
Sirp
H
Vilud ilmad
Duo Ruudu ja Eesti Rahvusmeeskoori kontserdile oli kogunenud täismaja: paistab, et kodumaal oldi ootel, et taas näha viimasel ajal edukalt mööda maailma ringi tuuritanud Duo Ruutu, seda enam et loota oli suurepärast sümbioosi rahvusmeeskooriga. Kõlasid palad eeskätt Duo Ruudu tänavu ilmunud teiselt täispikalt albumilt „Ilmateade“ ning rahvusmeeskoori esituses albumiga ülihästi sobiv nüüdisheliloojate looming. Põnevil ja sumisev täissaal jäi vaikseks hetk enne rahvusmeeskoori lavale astumist. ...
R07:01
Sirp
H
Valgust pimedatesse novembriõhtutesse
Pimedaid novembriõhtuid võib valgustada mitut moodi. Kõige lihtsam on seda teha väliselt – riputada kõikjale vilkuvaid-sädelevaid-võbelevaid tulukesi või süüdata hunnitus koguses küünlaid –, aga veel mõjuvam on seda teha sisemiselt. Mulle on korduvalt pakkunud sellist sisemist rõõmu ja valgust nüüd juba kaheksandat aastat peetud festival „Tallinn feat. Reval“. ...
R07:01
Sirp
H
Kus on uus muusika?
Selleks et vastata küsimusele „Kus on uus muusika?“, tuleks esmalt pärida, mis asi on uus muusika või mis teeb muusika uueks. Kuna sellele on aga ühest vastust peaaegu võimatu anda, võiks siinkohal ka lõpetada, öeldes, et uus muusika on küll olemas, ent ei tea päris täpselt, kus. Kõikjal ja eikuskil – võib-olla Huddersfieldis. Mõiste „uus muusika“ (sks Neue Musik) sisustas ja võttis kasutusele saksa muusikakriitik Paul Bekker juba 1919. ...
R07:01
Sirp
H
Kujutlusvõimeta näitleja võimatusest
On juba viledaks kulunud tõde, et elame ühes teistmoodi kultuurimaailmas: sellises, kus dialooge eriti ei peeta ning selle asemel ummistavad eetri turundussõnumid. Mõningad jooned on siin paralleelsed maailma üleüldise tonaalsusega, mis näeb ette hüsteerilise positiivsuse diktaati, mõned valikud oleme ka ise teinud (seda ka mina). ...
R07:01
Sirp
H
Tuhat pilti, üks vaikus
Tänavusel Aasia sõnatu teatri festivalil „1000 kurge“ sai näha väga erisuguse kunstilise käekirja ja formaadiga töid, millest osas oli panustatud tehnoloogia ja liikumise suhtele, teistes aga süvenetud puhtasse, meditatiivsesse kohalollu. Viis hiigelsuurt kalligraafilist lehte. Projektsioonid mõjuvad kohati graafiliste kujunditena, mõnikord juba täiesti iseseisvalt skaneeritud valgusefektidena. ...
R07:01
Sirp
H
Sel magusa lõhnaga roosil me ravibuketis on teravad okkad
Mike Jay on viljakas autor: ilmunud on üle kümne raamatu teaduse, meditsiini, hullumeelsuse jm teemadel. Sirvisin 2023. aastal ilmunud „Psühhonaute“ esimest korda 2024. aastal, sest lootsin sealt leida üht-teist neurasteenia kohta. „Neurasteenia“ on moderniseerumise oluline märksõna ja ka narkootikumide või psühhotroopsete ainete tarvitamine läänes saab alguse samal ajal. Sõltuvust tekitavates ainetes nähti võimalust neurasteeniale vastu astuda, kuigi need aitavad teatud määral sellele ka kaasa. ...
R07:01
Sirp
H
Retseptid riigieelarve ravimiseks
Eesti riigieelarve aastaks 2026 on 4,5%-lise puudujäägiga. Eesti on küll praegu veel suhteliselt madala võlakoormaga riik, aga kestev suure defitsiidiga majandamine viib teadagi kuhu. Me ei saa loota, et eelarve paraneb iseenesest või et vanad lahendused vajavad vaid peenhäälestust. Meil on vaja rahulikku ja ausat arutelu, kuidas maksustruktuur ja avalikud kulutused muuta õiglasemaks, tõhusamaks ja tulevikukindlamaks. ...
R07:01
Sirp
H
Looduslik ja tehislik: keemia, kultuur ja uue looduse loomine
Igasse supermarketisse astudes tervitab meid kummalisel kombel loodus. Riiulitel seisavad „ökoloogilised“ šampoonid, „mahedad“ toiduained, „looduslik“ mineraalvesi ja bioplastidest pakendid. Eraldi müüakse mahetooteid, mis on kasvavatud ja valmistatud ilma sünteetilisi kemikaale kasutamata. Reklaam lubab meile, et pudelis, torus või tabletis peitub midagi, mis pärineb otse loodusest või siis vähemalt meenutab seda. Kuid mida tähendab „looduslik“? ...
R07:01
Sirp
H
Millal sünnib teadlane?
Kas olete kunagi mõelnud, millal saab ühest inimesest teadlane? Millisel hetkel saab üks tubli neiu või noormees kinnitada, et ta on nüüd teadlane? Kas oma esimese artikliga teadusajakirjas? Kas siis, kui ta valitakse teaduriks? Doktorikraadi saamisel? Esimese saja publikatsiooniga Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS)? Või ehk olemegi alati püüdlemas teadlaseks saamise poole, ilma et tegelikult kunagi pärale jõuaks? Kunagine Tartu ülikooli rektor Peeter Tulviste, kelle 80. ...
1
150
151
152
153
154
»
Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.
Android