Uudishimu

Find

7:03 Sirp H
Piiride seadmine piiritule sõprusele 1689. aastal kohtusid Nertšinski küla lähedal lagendikul Vene ja Qingi keisririigi saadikud, et esimest korda ametlikult kinnitada riigipiir.1 Venelased ihaldasid saada enda valdusesse suured alad Amuuri jõe kahel kaldal, kuid hiinlased panid oma sõjalise üleoleku maksma ning surusid venelased Baikali järve ja Arguni jõeni. Jesuiidi munkade abiga valmis ladinakeelne Nertšinski piirilepe, mis on päris esimene Hiinaga sõlmitud läänelik lepe ajaloos. ...
7:03 Sirp H
Kikepera juhtum Nii autoaknast vaadates kui kodukandis ringi käies paistab Eestimaal metsa, põldu, heinamaad. Kena roheline, talvel valge. Maastikku sisse suumides näeb asjatundja aga ka seda, mida seal ei ole. Mitmed elupaigad neile iseomase kirju liigikooslusega on pidanud taanduma. Näiteks on saja aastaga kadunud 99% puisniitudest, aga ka 90% madalsoodest. Kehvasti läheb ka teistel märjematel elupaikadel – soometsadel ja siirdesoodel. ...
7:03 Sirp H
Uus puittaimede tutvustus ehk 100 aastat puittaimede määrajaid ja kirjeldajaid Lehtede langemise eel ilmus huvilistele 15aastase töö tulemusena mahukas puittaimede raamat. Selle autor Rein Sander on tuntud botaaniku, luuletaja, aedniku, taimekollektsioonide rajaja ja aktiivse kirjutajana mitmel teemal. Ta on hästi kursis naabermaa Läti iluaiandusega ja tükati Leedu omaga. Isegi läti keele on ta endale parema suhtluse huvides selgeks teinud. ...
7:03 Sirp H
Kas on võimalik astuda kaks korda ühte ja samasse valgusse? 1890ndatel (täpsemalt 1892–1894) maalis Claude Monet Roueni katedraali. Õigupoolest ei maalinud ta niivõrd katedraali, kuivõrd valgust, mis katedraalile langes. Selle käigus jäi paratamatult muidugi pildile ka katedraal, aga fookus oli ikkagi sellel, mismoodi valgus libises mööda hoone pinda. Valgus oli Monet’le sama oluline kui objekt. ...
7:03 Sirp H
Õhulosside apoloogia Rotermanni soolalaos on avatud Pascal Bronneri omamütoloogia ülevaatenäitus „Into the Droame“, mis, kui halvasti läheb, võib jääda täiesti kättesaamatuks. Kui paberarhitektuur on sageli niigi esoteeriline, looritab Bronneri tööde isiklikkuse mõõde selle vaata et läbipaistmatuks mõistujutuks. Ja hea on, et looritab: salatarkustel ja varjatud sõnumitel on mõju, mis nõuab vaatajalt omajagu empaatiatööd, et pärale jõuda. Kujutage ette järgmist stseeni. ...
7:03 Sirp H
Mina olin siin … Alexei Gordin on Tallinnas ja Helsingis maalihariduse saanud, nüüdseks küllap juba keskmise põlvkonna Eesti kunstnik, kel on enam kui kümne aasta jooksul välja kujunenud selgelt isikupärane teemadering ja käekiri. Oma keskformaadis realistlikel maalidel, mis mõjuvad väikeste stseenidena argielust, põrgatab ta lumpenproletariaadi eluhinnanguid kaasaegse kunsti elitistlike tsunftireeglite ja tabudega, hoides kinni juba omamoodi trademark’iks kujunenud väljenduslaadist. ...
7:03 Sirp H
Pussyrasclaat! Seda juhtub väga harva, et Eestis näidatakse Jamaica filme või üldse Jamaicaga seotud filme, aga seekord on PÖFFil film, mille päritolumaaks Jamaica. Filmi „Rastajurist Diane Jobson“ autoriks on siiski hoopis Katalooniast pärit Amanda Sans Pantling. Ma olen siin mitmeti erapoolik: esiteks olen ma aastakümneid olnud reggae-DJ ja Jamaica kultuuri fänn, teiseks käisin ma 8. novembril filmi esilinastusel, kus olid kohal ka filmi tegijad Amanda Sans Pantling ja Tammy Hart. ...
7:03 Sirp H
Mehed, kes oskavad libahundisõnu Kahele Euroopa filmiauhinnale kandideeriva Läti täispika animafilmi „Jumala koer“1 autorid, vennad Raitis ja Lauris Ābele, räägivad Baltimaade pärimusest ja ustest, mille on avanud „Vooluga kaasa“2. Kas olete saanud juba palju kaebusi vaatajatelt, kes arvasid, et näevad filmi „Vooluga kaasa“ uut varianti? Lauris Ābele: Poleks oodanud, aga ei ole! Mõtlesime sellele algusest peale. ...
7:03 Sirp H
Otse kaamera tagant filmikooli juhtima Tänavu kevadel kukkus Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktori konkurss läbi ja aastase lepinguga võeti ajutiselt tööle senine dokumentaalfilmide programmi juhataja Riho Västrik. Uue ameti kõrvalt on Västrik sel aastal välja tulnud lausa kahe uue filmiga: kevadel „Päikese kodanik“ ning aasta lõpus kaua töös olnud „Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast“. ...
7:03 Sirp H
Kas me ikka teame, kus on JO? Hiljuti tähistasime nii Eesti muusikahariduse suurkuju Heino Kaljuste 100. sünniaastapäeva kui ka Eesti Muusikaõpetajate Liidu 35. tegutsemisaasta täitumist. Tähtpäevadega seoses on asjakohane mõtiskleda Heino Kaljuste kui haridusuuendaja tähenduse üle praeguses muusikahariduses. ...
7:03 Sirp H
Kuidas kõlab tulevik? Eesti sümfooniaorkestrite traditsioonil täitus mõni päev tagasi 125 aastat. Sellele pandi alus, kui Aleksander Lätte juhatusel moodustati Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. Eelmise sajandi lõpus loodud Eesti Sümfooniaorkestrite Liit (ESOL) on seda traditsiooni väärikalt edasi kandnud, toetades igati noori pillimängijaid ja luues võimalusi elukestvaks pillimänguks. Selle hea näide on hiljuti moodustatud vilistlaste orkester. ...
7:03 Sirp H
Sulnid helirännakud saksofonidega Ei tea, kas leidub teisigi, kellele rännak Arvo Pärdi keskusse pakub erakordset närvikõdi. Vastupidi keskuse loojate soovile saabun mina sinna saatuse keerdkäikude tõttu mõnikord hoopis keskmisest ärevamana. Keskuse kavandajatele võis mõte mitmesajameetrisest läbi metsa kulgevast rahunemisrajast parklast majani näida üllas, kuid kontserdile kiirustaja pingetaluvus pannakse sündmuse algusaja lähenedes sellega päris kõvasti proovile. ...
7:03 Sirp H
Kas „Sound Plasma“ matused või varjusurm enne uuestisündi? Alles see oli, kui hõiskasin: „Paistab, et uue muusika järjepidevaks esitamiseks ja kuulamiseks on Tallinnas nüüdseks loodud (vist? loodetavasti) piisavalt tihe võrgustik. Aastaid peamiselt ühe-kahe ansambli ja seotud ringkonna huvi ning entusiasmi pinnalt võrsunud kontserdid ja sarjad ning kalendris teatud perioodiga seostuvad festivalid ei mahuta enam kasvavat huvi ega kontakte konteinerina endasse. ...
7:03 Sirp H
Võisteldes kvaliteedi poole Tallinna Linnaplaneerimise Amet avas 14. novembril Tammsaare pargis Tallinna arhitektuurivõistluste võidutööde näituse pealkirjaga „Miks korraldada arhitektuurivõistlust“. Võistluste vajalikkusest ja ka nendega seotud kitsaskohtadest räägivad lähemalt ameti juhataja asetäitja Oliver Alver ja Tallinna peaarhitekti büroo ruumivisioonide vanemarhitekt Mae Köömnemägi. Milline on Tallinna arhitektuuripoliitika? ...
7:03 Sirp H
Elevant toas. Maastikuarhitektuuri väljakutsed kobarkriisis Elukeskkonda puudutavad teemad on kogu maailmas järjest rohkem esiplaanile tõusmas. Elurikkuse järsk vähenemine, kuumasaared linnades ning ekstreemsed ilmastikutingimused, üleujutused, valingvihmad ja maastikupõlengud on saanud lähtekohaks, millele toetub mis tahes maastikuarhitektuurialane arutelu, ettekanne või projekt. See, et inimkond on komplekskriisis, ei ole enam kellelegi üllatus – kriisist on saanud normaalolukord. ...
7:03 Sirp H
„Buddha maailma on lihtne siseneda, Saatana maailma on raske sisse pääseda“ „Jumala maailm, saatana maailm, vaimude, valu, hirmu maailmad,“ mõtiskleb Ričardas Gavelis romaanis „Vilniuse pokker“ (lk 13). Buddha maailma on lihtne siseneda, seevastu kui Saatana maailma raske, arutleb autor. „Aga on ju olemas tavaline maailm, lihtsalt maailm, kuhu saab alati tagasi tulla ja millest ei pääse“ (samas). Nagu ka Nendest. Nemad ei lakka olemast, kuni püsib Nende usk oma lõpmatusse võimu. Pole võimalik maailm ilma Nendeta. ...
7:03 Sirp H
Noore autori olmeportree 1980ndate teise poole ja 1990ndate käsitlemine pole eesti kirjandusele võõras, nagu ka mitte perekonnakroonikad. Viimastest kerkib meelde Juta Kivimäe „Nõmme novellid“, mille väliselt lõtv ülesehitus on võimaldanud autoril luua reljeefse ja sisuka suguvõsaportree eri ajastute taustal. Midagi samasugust teeb ka Brigitta Davidjants oma kogumikus „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“. Väikesele mahule vaatamata on „Plahvatus ..“ sama sisukas nagu mõned pikemad perekonnasaagad. ...
7:03 Sirp H
Ma Teile kirjutan … Käisin augustikuus Hiiumaal taas külas oma armsal sõbrataril, kes paneb alati kaasa parimat nii oma südamepõhjast kui ka viljapuuaiast ja peenramaalt. Seekord sain temalt Tallinna kaasa Silvia Mälksoo ja Silvia Rannamaa raamatu „Kirjad kasuemale“, millesse süvenesin erilise põnevuse ja põksuva südamega. Noore diplomeeritud pedagoogina suunati mind tööle Abja-Paluoja lastemuusikakooli, mistõttu möödus kolm aastat minu elust samas alevis, kus toimub pool raamatus kirjeldatud tegevustikust. ...
7:03 Sirp H
Kuidas lavastada kirjandust? Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“ lugeja ei lähene raamatule sama puhta lehena kui Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii. Autori nimi – ja sellega kaasnev pagas – tungib paratamatult publiku ja teose vahele. Mälestus Nora Maria Londoni möödunud aasta skandaalist on alles värske ning ehkki see võib teosele osaks saanud tähelepanule kaasagi aidata, paneb see lugedes paratamatult küsima, millised kaalutlused on mõjutanud autori loomingulisi valikuid. ...
7:03 Sirp H
Pealelend – Ilona Tragel, Tartu ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor, konverentsi korraldaja 20. ja 21. novembril peetakse Tartus esimesed Eesti keeleteaduse päevad (https://keeleteadus.ee/ee/keeleteadusepaevad/). Sellega pannakse alus uuele teadusürituste traditsioonile, mis vahetab välja muutuva keele päeva. Miks otsustati rõhuasetust muuta, võtta keele asemel vaatluse alla keeleteadus? Muutuva keele päeva on korraldatud alates 2005. aastast. 20 aasta jooksul on 215 uurijat pidanud 343 ettekannet. ...
7:03 Sirp H
Rännuteedelt raamatusse Esimeste Eesti keeleteaduse päevade puhul on põhjust tänutundega meenutada* Lauri Kettust (10. IX 1885 Joroises – 26. II 1963 Läänemerel), keelematerjali suurkogujat, kes kasutas kogutut keeleteaduse eri valdkondades ja keelekorralduses ning tegi seda Eestis, Soomes ja mujalgi. Omaaegse Tartu ja Helsingi ülikooli professori mitmekülgsus ja erakordne viljakus on tähelepanuväärne. ...
7:03 Sirp H
Olematu olevaks loomine Lavastusi oli seekordse festivali „Naks“ programmis tagasihoidlikult kaks: Taavi Eelmaa ja Emer Värgi „Olematud loomad“ (Von Krahli teater) ning Leikhusi teatri (Norra) „The Crowd“ („Rahvahulk“). Leikhusi teater tegi noortele ka helide töötoa ning samuti loeti festivalil ette prantsuse näidend „Lind“ (autor Anna Nozière, tõlkinud Indrek Koff), mille lavaversiooni on kevadel oodata teatris Piip ja Tuut. ...
7:03 Sirp H
Detailivaene tühikäigul tuksumine Temufi saal on nagu loodud kammerlike lavastuste sünniks. Teatri ruumide kodune atmosfäär, meeldiv õhkkond, kompaktne ruumilahendus, kus baar ja väike saal moodustavad kena terviku. Etenduse alguses tõmmatakse saali ja baari eraldamiseks vaid kardinad ette. Kõik on käe-jala juures ja viitab, et iga külaline on siin oodatud. Ka pärast etendust on publikul võimalus jääda mõtteid vahetama baari, kuhu heal juhul võivad lisanduda ka etendusel mänginud näitlejad. ...
7:03 Sirp H
Ruum, kus segadus ja selgus ilmnevad kõrvuti Giacomo Veronesi on Itaaliast pärit teatripedagoog ja lavastaja, kes töötab juba kuuendat aastat Eesti muusika- ja teatriakadeemias (EMTA). Tänavu kaitses ta seal loovuurimusliku doktoritöö, mille keskmes on näitlejatreeningu uuendamine. Veronesi on toonud siinsesse teatrisse kehadramaturgi mõiste: praegu näeb Eesti Draamateatris lavastust „Kuningas Ubu“, tema koostööd lavastajate Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasooga. Lavastajana on Veronesi Eestis teinud „PiiriEUfooria“ (Vaba Lava, 2023). ...

1 7 8 9 10 11 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.