Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
3:32
GSM Arena
H
OpenAI chooses Amazon Web Services to run ChatGPT on, will pay $38 billion for the privilege
Today, OpenAI has announced a strategic partnership with Amazon Web Services (AWS), which will allow the maker of ChatGPT to run its advanced AI workloads on AWS infrastructure. The deal is effective immediately.AWS is providing OpenAI with Amazon EC2 UltraServers, which feature hundreds of thousands of Nvidia GPUs and the ability to scale to tens of millions of CPUs for advanced generative AI workloads. ...
2:53
AlJazeera
H
Peru cuts ties with Mexico over asylum for ex-prime minister
Move comes after Betssy Chavez, who is on trial on coup charges, fled to the Mexican Embassy in Peru.
2:07
Sirp
H
Raamatud teevad maailma paremaks
Kaua aega sisendasin endale, et raamatuid ei ole vaja osta, et vajaliku saab raamatukogust kätte, et raamatud on järjekordsed n-ö asjad, mida ei peaks liiga palju olema. Sest liiga palju asju ei ole hea omada. Asju saab palju, need kasvavad üle pea ja see hakkab tervist mõjutama. Seega on parem elada võimalikult asjavabalt. Aga ühel hetkel sain aru, et raamatutega on vist teistmoodi, kui muude objektidega – raamat on nagu midagi enamat. ...
2:07
Sirp
H
Luule ilu ja metafoor
Esimese võtme Jorge Luis Borgese raamatukese (ja niisiis tõenäoliselt ka sellele aluseks oleva loengusarja) mõistmiseks annab juba pealkiri. „This craft of verse“ ehk „see värsikunst“ on fraas ühe W. B. Yeatsi luuletuse algusest – ja pealkirjana on sel potentsiaal viidata ühtaegu ja umbmääraselt nii teose ülesehitusele, kõneks tulevate allikate ringile kui ka asjaolule, et luuletaja kirjutab luulest. ...
2:07
Sirp
H
Kirjutamine kui tõlkimine
„Psüühiline elu sünnib ja uueneb seal, kus on püüd luua sillakesi keelte ja seletamatu tundlikkuse vahel.“ Bulgaaria päritolu Prantsusmaa keeleteadlasele ja kirjanikule Julia Kristevale on teise keele kasutamine, keeltevaheliste erinevuste ja sarnasuste uurimine ning tõlkimine üks oluline tingimus, et olla elus. ...
2:07
Sirp
H
Ei jõua vilju kokku korjata
EKA galeriisse oli esmakordselt mahutatud kaks näitust, mis mõlemad kandsid endas korilustungi. Esimesele korrusele olid Sandra Mirka ja Alejandra Alarcón toonud aruande oma söögitaimede korilusretkedest Eestis ja Soomes ning pealkirjastanud selle „Maadligi koos: juurdlev algus“. Teisel korrusel mängisid Ingrid Helena Pajo ja Eugenio Marini kogumismängu pealkirjaga „Päev, mil joon paindus spiraaliks“ ning esitlesid lapsemeelse vaimustusega näitusekülastajale savist, kivist ja tekstiilist nänni. ...
2:07
Sirp
H
Laskumine õõvaorgu
Tundke end nagu kodus! Tartu Aparaaditehase Kastani tänava ääres asuvas galeriis Kett on Krõõt Kukkur välja pannud näituse „Elutuba“. Sinna on koondatud kõiksugused teosed tema viimaste aastate loomingust, peamiselt ajavahemikust 2022–2025, aga ka neli lapsepõlvejoonistust, mis on paigutatud näituse n-ö lastenurga seinale. ...
2:07
Sirp
H
Kõige ilusam keskmine sõrm patriarhaadi pihta
Ma ei ole viimasel ajal vist midagi nii badass’i kui Maria Kapajeva palja ülakeha ja äralõigatud rindadega pilt Eesti kunstimaastikul näinudki! Või mis Eesti, üldse! See eneseteadlik pilk, meikimata nägu ning uhkus, millega kunstnik status quo’le oma tõenäoliselt teistele häirivalt mõjuvat keha hoiab ja vaatamiseks eksponeerib. Justkui sedastades: jah, ka selline võib naine olla! Ja tõepoolest – võibki. ...
2:07
Sirp
H
Intellektuaalne mõte, südametarkus ning käsi teevad koostööd
„Kunst ja mõistmine on üllad annid. Püüdle ka ise nende poole. Eelkõige „söö neid“ nooruses, kui kõike on nii kerge õppida.“ Vasakul pildil hukule või igavesele pääsemisele püüdlevat inimest sümboliseeriv väike jänes sööb sõna „Kunst“ esimest, K-tähte, et endas jumaliku kunsti ja mõistmise abil kasvamiseks vajalikku sisemist korda luua. Nii toetub Martin Lutheri reformatsioonijärgne uus aeg õpetusele sõna kaudu püha omandamisest. ...
2:07
Sirp
H
Peeter Tulviste – mees, kes mõtestas Eestit
2024. aasta sügisel otsustasid Peeter Tulviste kolleegid ja õpilased tähistada tema 80. sünniaastapäeva konverentsi, näituse ja mälestuste raamatuga. Viimase idee algatas ettevõtjast õpilane Tõnis Arro, kaasates hulga autoreid eri elualadelt. Raamat „Mees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste mälestustes“ jutustab Tulviste elust alates koolipoisipõlvest kuni rektori ja riigimeheni, meenutades tema intelligentsust, õiglust, sooja südant ja huumorit. ...
2:07
Sirp
H
Inimesed, rohkem-kui-inimesed ja usundiuurijad tihedalt põimunud maailmades
Religiooniuurimise Rahvusvahelise Assotsiatsiooni XXIII maailmakongress oli oma umbes 1300 osalejaga valdkonna viimase aja üks keskseid sündmusi – seda enam et tegemist oli ühingu esimese maailmakongressiga pärast kümneaastast pausi, kuna 2020. aasta kongress jäi COVID-19 tõttu ära. Eesti on selles võrgustikus esindatud Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi kaudu ja seekord osales meilt 12 teadlast. ...
2:07
Sirp
H
Kompromissitu ja heas mõttes veider
Seekord toimub „Üle heli“ festival tervenisti Tallinna vanalinnas, Pika ja Pühavaimu tänava vahele jäävas kitsa tordilõigu kujulises kvartalis. Jõuan avaõhtuneljapäeval Kanuti gildi saali fuajeesse pisut liiga vara ja kuulan, kuidas heliproovi tehakse. ...
2:07
Sirp
H
„Credo“ kolmes võtmes
Möödunud nädalal oli Tallinnas harukordne võimalus kuulata kolm korda teost, mida esitatakse harva: eri ettekannetes kõlas Arvo Pärdi „Credo“. ...
2:07
Sirp
H
Arvo Pärdi mõttemaastikud
17. ja 18. oktoobril peeti Arvo Pärdi keskuses rahvusvaheline teaduskonverents „Arvo Pärt. Mõttemaastikud“. Esimene samalaadne, COVIDi tõttu küll aasta võrra edasi lükkunud üritus 2021. aastal oli „Arvo Pärt – tekstid ja kontekstid“. Seekordne märksõna oli „interdistsiplinaarsus“, mis pole Pärdi loomingu uurimisel enneolematu, sest sellega käivad sageli kaasas religiooniuuringud. Uudne oli Pärdi muusika sidumine semiootikaga. Tähelepanu pöörati tema 1960. ...
2:07
Sirp
H
Olümpiamängude kujundatud linn
Eesti arhitektuurimuuseumis 25. septembril peetud seminar „Olümpialinnade loomine: arhitektuur, planeerimine ja disain“ oli näituse „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“ programmi osa. Seminaril analüüsiti, millist mõju avaldavad suursündmused kogu linnale. John R. Gold Bartletti arhitektuurikoolist ja Margaret M. Gold Londoni Metropolitani ülikoolist on teadlased, kes on juba aastaid uurinud olümpialinnadega seotud ilminguid kogu maailmas. ...
2:07
Sirp
H
Euroopa tõusev täht
Kopli rahvamaja valmis 1937. aastal arhitekt Elmar Lohu kavandi alusel. Teise maailmasõja järel hõivas hoone Nõukogude armee ja see nimetati madruste klubiks. Pärast taasiseseisvumist tegutses hoones mõnda aega erakõrgkool I Studium. Praegu on hoone aastakümneid seisnud poolhüljatuna ning ootab renoveerimist. 2019. aastal asus seal tegutsema kogukonnakeskus, rajas hoovi ühisaia ja majja populaarse parandustöökoja. Euroopa tasemel kõrge tunnustuse tõi aga ettevõtmine, millel oli kolm eesmärki. ...
2:07
Sirp
H
„Kalamaja bluus“ ulatab pehme käe
Z-generatsiooni kasvandikuna on minu lapse- ja teismeea mälestused eesti sarjadest ja seriaalidest hajusad, aga suvalise sisu vaatamist ei maksa alahinnata, eriti õrnas eas. Meeles on, et vanaema ja vanaisa juures pidi hästi tasa olema, kui „Aktuaalne kaamera“ käima hakkas. Siis tulid „Pehmed ja karvased“, mille puhul ma hästi aru ei saanud, miks need ei olnud lastele mõeldud. ...
2:07
Sirp
H
Keelelised kohtumised
Filmi avakaadris joonistub vaatajale võrdlemisi klaar pilt, suhe, kus üks pool on suunaja ja teine järgija. Iris (Isabelle Huppert) on autodidaktist prantsuse keele õpetaja, kes on teadmata asjaoludel jõudnud Lõuna-Koreasse. Küsimused kust ja miks jäävad vastuseta, seda nii vaatajale kui ka peategelast ümbritsevatele inimestele. Krapsakas ja elav õpilane I-song (Kim Seung-yun) vestleb Irisega, nende vahel lebab laua peal sümboolselt kaks raamatut, millest üks on Albert Camus’ „Võõras“. ...
2:07
Sirp
H
Jafar Panahi elukestev võitlus Iraani režiimi vastu
„Lihtsalt üks õnnetus“ algab hilisõhtusel valgustamata maanteel. Teatrist naasev perekond sõidab kogemata otsa pimeduses uitavale koerale ning peab tegema peatuse lähimas garaažis. Seni peategelasena tundunud pereisa jalaproteesi kriuksuv heli tõmbab aga kohaliku mehaaniku tähelepanu ning algab omamoodi kassi-hiire mäng, mis juhatab ühelt suvaliselt maanteelõigult teekonnale Iraani valusasse lähiminevikku ning tänapäeva. ...
2:07
Sirp
H
Küll ta suhkru ja moosiga läheb
Suve hakul Endla teatris esietendunud „Juulikuu lume“ kohta on ilmunud hulganisti arvustusi, Eesti kohta suisa tähelepanuväärne hulk. Retseptsioon on vastuoluline: kiidetakse, laidetakse, jäädakse kõhklevale seisukohale. Ometi ei ole ükski kriitik pikemalt peatunud lavastuse pealkirjal ega lõpustseenil: lumi langeb, kitarr tiniseb, näitlejad laulavad ühel meelel ja heldinud ilmel Terminaatori aegumatut megahitti. ...
2:07
Sirp
H
Jäädvustus kui millegi ajalukku kirjutamine
„Teatrielu“ ilmumine hämmastas taas rõõmsalt: et selline formaat on meil olemas! Kultuurikommunikatsioonis ringleb palju lühivormilist, kiiret, muljelist, ka turunduse ja meelelahutuse varjundiga materjali. On sellelgi oma roll täita. Kui kujuteldava skaala teise otsa moodustaksid aeganõudvad akadeemilised suurvormid, siis keskmaal pole just liiga palju kohti pika, kompetentse, süveneva arvustuse ja ülevaateartikli avaldamiseks. ...
2:07
Sirp
H
Vadi mudimised
Urmas Vadi on nüüdseks ligi 40 näidendi autor. Lõviosa neist on jõudnud ka lavale: nii mõnigi autori enda lavastuses, nii mõndagi on saatnud publikumenu ja auhinnakomisjonide tähelepanu. Suur osa neist on olemas ka trükitud kujul, valdavalt küll üksi või kahekaupa, ainus mahukam kogumik „Kohtumine tundmatuga“ ilmus 2008. Nüüd siis viimaks uus kogumik „Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!“. ...
2:07
Sirp
H
Teatripettumus ei hüüa tulles
Mõjub ärritavalt, kui aeg-ajalt kasutab mõni ajakirjanik, olgu või tahtmatult, ära oma ametit ning elab ajaleheveergudel kommentaari-kolumni vormis välja töövälises elus aset leidnud olmelistest sündmustest tingitud pahameelt. Kvaliteetse ajakirjanduse üks põhilisi alustalasid võiks olla tasakaalustatus, arukas arutelu selle üle, mis põhjustel üks või teine osapool midagi teeb. ...
2:07
Sirp
H
Ilmajäetust võimendab hoolimatu ruum
Eelmine nädal pakkus nosimiseks ohtralt ruumimõtteid. Toimus suisa kolm ruumilisi otsuseid käsitlevat kogunemist. Toompeal komandandimajas toimus haridusrändega seotud arenguseire seminar, kus esitleti mitut uuringut. Pole just üllatav, et kergem on koolivalikut teha, kui oled jõukam, elad hästi korraldatud bussiühendusega varustatud linnalises piirkonnas. ...
1
4
5
6
7
8
»
Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.
Android