Uudishimu

Find

R07:14 Postimees H
ÄRA LIIALDA ⟩ Espresso joomisega võib kaasneda kaks ootamatut tervisehäda Hommikune virgutusjook võib tõsta kolesteroolitaset, koormata südant ning mõjutada muu hulgas ka une kvaliteeti.
R07:14 ERR H
OTSE kell 12: ülevaade arengutest Ukraina sõja rinnetel Reedel annab kaitseministeeriumi pressikonverentsil ülevaate olukorrast Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.
R07:11 ERR H
Omniva lõpetas kolmanda kvartali 1,7 miljoni eurose puhaskasumiga Eesti riigile kuuluva postiettevõtte Omniva majandustulemused tegid pöörde paremuse suunas. Eesti Posti kontserni puhaskasum kolmandas kvartalis oli 1,7 miljonit eurot võrreldes 3,7 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga 2024. aasta samal perioodil.
R07:05 Photopoint H
Halloweeni puhul on veebikaubamajas õudselt head hinnad! Halloweeni puhul on 31. oktoober - 2. november 2025 meie veebikaubamaja ostukorvis kõik kaubad kuni -20%.
R07:05 Postimees H
Eesti olümpialootus: kihlasõrmus minu hulljulgust ei vähenda Viimati osalesid Eesti kelgusportlased olümpial 27 aastat tagasi. Pika põua võib tulevasel talvel lõpetada Maarjamaa ainus skeletonisõitja Dārta Zunte.
R07:05 Postimees H
Hambaarst selgitab, miks ta kunagi ei joo gaseeritud vett Viimastel aastatel on mullivesi ehk karboniseeritud vesi muutunud paljude lemmikuks – seda peetakse tervislikumaks alternatiiviks magusatele karastusjookidele. Kuid kas see on tõesti täiesti ohutu ka meie hammastele?
R07:02 Sirp H
Millal robotid raamatutesse kolivad? Ühismeediast on saanud virtuaalne miiniväli. Tõsi, aeg-ajalt komistan tuttavatele reisipiltidele, õhkavatele kirjeldustele hiljutistest elamustest või ühiskonna kibedatele valupunktidele näpuga näitavatele arvamustele. Valdava enamuse moodustavad aga ebardlikud monstrum-reklaamtekstid, kitšilikud illustratsioonid või psühhedeelsed, reaalsuse ja illusiooni piiriga mängivad videoklipid, mille kõigi puhul on inimene jäänud selgelt tagaplaanile ning AI-le antud kätte jämedam ots. ...
R07:02 Sirp H
Geniaalne teadlane ja võrratu noorte teadlaste juht David Baltimore (1938–2025) suri 6. septembril oma kodus Massachusettsis Woods Hole’is. Ta oli üks XX sajandi suurimaid biolooge, jagades 1975. aastal 37aastaselt Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda pöördtranskriptaasi avastamise eest koos Renato Dulbecco ja Howard Teminiga. Nende avastus lükkas ümber France Cricki sõnastatud bioloogia keskse dogma, mille järgi geneetiline teave kandub DNAst RNAsse ja seejärel valku. ...
R07:02 Sirp H
Kerget nomenklatuurset sügislugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks – ulme eri Ulme(lised) ambitsioonid Kui ma selle teksti valmis kirjutan ja avaldan, siis kujutan ette, et mõne aja pärast leitakse mind kusagilt Supilinnast, näiteks Marja tänava mänguväljaku lähedalt võsast, ulmeauhind Stalkeri savitahvel läbi selja lööduna. Maailm on karm ja ulmemaailm seda enam, kuna kõiksugu ulmeväliste võhikute arvamus on selles skeenes üldjuhul juba ette möga. Aga ma siiski proovin. ...
R07:02 Sirp H
Taastuvenergiale üleminek vajab kogukondi Eestis on saanud tähelepanu (maa)elanike vastuseis tuulikute rajamisele. Kas tegemist on uhhuudega, kes interneti avarustes ei oska ära tunda libateaduslikke valesid? Või isekate tagahoovi kaitsjatega? Või tuleks senist vastupanu käsitleda hoopiski sümptomina, mis osutab rohekapitalismi suutmatusele (tasa)areneda kooskõlas looduse ja kohalike kogukondadega? ...
R07:02 Sirp H
Tinglikust inimesest i Hannah Arendtil oli ebaõnn veeta oma küps iga ajastus ja ühiskonnas, kus mõtlejal tuli kanda sotsiaalteadlase rüüd. Oma magnum opus’es „The Human Condition“ taganeb ta mõtlemisruumi hankimiseks poliitökonoomiasse, kuid on päevselge, et Marxi, Smithi jt peamiseks rolliks on lasta särada Platonil ja Aristotelesel. Heideggeri õpilasena oli Arendt alati vajaliselt teel päris-hakku. ...
R07:02 Sirp H
Ehk ongi massiinimene olla uhke ja hea? Triinu Pakk tõlkis äsja eesti keelde Hannah Arendti ühe peateose „Inimese olukord“. Mõeldes Arendti jätkuvast olulisusest, sõnab Pakk: „Kui massiinimese „tootmine“ Arendtil kulmineerub tehastes masinatega, mis oma rütmi neid käitavatele töölistele peale suruvad, siis nüüd on teemaks AI ja see on juba vahetult vaimne masinaga kohastumine.“ Oled oma tõlgetele tihti kirjutanud ka võimsad järelsõnad. Miks sinu äsja eestindatud Hannah Arendti „Inimese olukord“ saatesõnata jäi? ...
R07:02 Sirp H
Mitte praegu, issi läheb Ukrainasse Erik Tikan, kellele „Sinikollane“ on teine täispikk film, on varemgi sõjale keskendunud. Tema eelmine, samuti koostöös Levilaga tehtud film „Estcoy-8“ (2022) on eestlastest, kelle elu jäi Afganistani ning kelle peret tabas taas iseseisva Eesti üks valusamaid sõjakaotusi. Estcoy-16sse kuulunud Tikan on teemas sees – sõjale valusalt, ent ehedalt lähedal. Eeldused ja tingimused ühe korraliku sõjadoki loomiseks on täidetud, jääb üle otsida inimene, kelle kaudu lugu lahti rullida. ...
R07:02 Sirp H
Sokkidest, sallidest ja saladustest Suur osa tänapäeva filmikunstist üritab publiku armastust võita pideva stiimulite vooga. Ainuüksi tähelepanu hoidmine on muutunud kuldaväärt valuutaks ning iga aeglasem hetk ähvardab ohtu seada publiku kaasatuse. Sellises keskkonnas mõjuvad aeglased, oma tempot usaldavad filmid haruldase vastuhäälena. Norra režissöör Dag Johan Haugerud kaasa jooksmisest hooli. ...
R07:02 Sirp H
„Mängida peab ikka oskama“ Kuuekümnendate kuldne oreool valgustas ka Tallinnfilmile kuuluvat nukufilmi paviljoni Randvere teel. Eesti animatsioonijumalus Multipus1 jälgis oma objektiivisilmaga pingsalt, mis sünnib animatsioonilaual iseõppijatest režissööride ja nukujuhtide käe all. Seal tegutses Heino Pars, kelle juhtimisel ärkasid ellu eksperimentaalsed hullumeelsed imed. ...
R07:02 Sirp H
Durak ja tšik-tširik ehk Lapsepõlv Kommunaalias Võib vist öelda klassikuid parafraseerides, et kõik me armastame Riiat, aga igaüks isemoodi. Minule sai see linn lähedaseks siis, kui üks mu tuttav ajaloolane tegi seal arhiivides doktoritööd ja võttis Riiast naise – käisin sõbral paar aastat külas vist küll pea iga kuu. ...
R07:02 Sirp H
Paavo Matsini muusika Uus Paavo Matsini raamat, juba ta teine luuleoopus Karl Ernst von Baeri radadel, on teadagi pöörane nagu Matsini raamatud ikka. Matsin ei muutu ja see on ehk nii puudus kui ka eelis. Keegi teine ei saa, ei suuda kokku kuhjata niisugust arhailiste reaaliate, leksika pillerkaari. Ometi on raske vältida kordamist. Sellest hoidumiseks varieerib Matsin keskkondi, teemasid. ...
R07:02 Sirp H
Värske Rõhu viies peatoimetaja annab ajakirjale veelgi hoogu juurde Homme, 1. novembril alustab ajakirja Värske Rõhk peatoimetajana tööd Saara Liis Jõerand. „Töö selle nimel, et värske elav kirjandus – ning võimalus selles osaleda – jõuaks kõigi eesti noorteni, kes seda sisimas ootavad või vajavad, ei saa kunagi otsa,“ tõdeb Jõerand ning lisab, et selleks on vaja järjekindlust. Küllap ta juba teab, sest töötas kolm aastat väljaande tegevtoimetajana. ...
R07:02 Sirp H
Maasikad õitsevad järgmise katastroofini Aliis Aalmanni kohta ei saa öelda, et ta on niisugune kirjanik, kes tuli-nägi-võitis! Kuigi eesti kirjanduses on tal laureaaditiitleid küll jalaga segada: Betti Alveri debüüdiauhind, Gustav Suitsu luule- ja Tuglase novelliauhind ning 2025. aastal võitis ta ka Linnujämmi luulekonkursi. Ometigi ei ole ta jalaga-ukse-maha-lööja ja ilutulestiku tüüpi looja. Pigem vaikne, kuid intensiivne lõke, mille peal mõni metsa poole naine parasjagu uut nõiajooki segab. ...
R07:02 Sirp H
Kuidas liigutakse feministliku linna poole? „Iga linn peegeldab selle rajanud ühiskonna sotsiaalseid suhteid. Linnad on patriarhaat kivis, klaasis, tellises ja betoonis.“ Selle Jane Darke’i tsitaadiga juhatas Kanada päritolu linnauurija ja kirjanik Leslie Kern sisse 16. oktoobril Eesti kunstiakadeemias peetud avatud loengu „Feministliku linna poole“ („Towards a Feminist City“). ...
R07:02 Sirp H
Võim ja foorid. Jalakäija kogemus Pole vist linna, kus ei püüeldaks selle poole, et keskkond oleks roheline, jalakäija- ja jalgratturisõbralik, kus hoolitakse elanikest. Ka Tallinnas tahetakse selline mulje jätta.1 On korrastatud parke ja laste mänguväljakuid, rajatud taskuparke autode parkimiskohtade asemele, toodud tänavatele lööktöö korras hulk pinke ning vahel võetud ka linlaste ideid kuulda, mille tulemusena on saanud mõned bussipeatused murukatuse. ...
R07:02 Sirp H
Kümme numbrit külmemas toonis Oktoobri lõpus ilmus Eesti kaasaegset kunsti tutvustava ingliskeelse väljaande A Shade Colder kümnes number. Toimetajad Keiu Krikmann ja Kaarin Kivirähk rõhutavad, et neile on oluline, et väljaanne oleks mitmehäälne ning suudaks endas ühendada asjatundlikkuse mängulisusega. Kaasaegse kunsti maastik on selliseid poeetilisi vahepealsusi täis, mistõttu pole ka ime, et A Shade Colder on küll täies mahus veebis olemas, ent paberil ilmuvad vaid trükise paaritu arvuga numbrid. ...
R07:02 Sirp H
Hapra olemise kõikehaarav laine Kõrgust võib karta ka vees olles: vaikselt veepinnal ulpides võib järsku haarata mõte põhja kaugusest, hirm keha all oleva sügavuse ees. Kui ainult suudaks selle tundmuse endast eemale tõrjuda, vaikselt lainete liikumises edasi hõljuda, süvenemata ookeani lõputusse haardesse, millesse ollakse end andnud. Sarnase jõuga, millega tõmbab meid endasse ookeanilaine, võib tabada ka emaks saamise/olemise kogemus. Sellest on lähtunud Merike Estna Tartu Kunstimajas eksponeeritud näituse „Ookean“ tööd. ...
R07:02 Sirp H
Pealelend – Sten Ojavee, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja kohusetäitja Järgmise aasta Veneetsia biennaalil esindab Eestit oma näitusega Merike Estna. Kuigi ettevalmistus on täies hoos, korraldajad projekti kohta üksikasju veel jagada ei saa. Kuidas areneb Eesti paviljoni ettevalmistamine 2026. aasta Veneetsia biennaaliks? Arengud on positiivsed ja muutuvad üha kiiremaks. Kuigi näitus avatakse alles 2026. aasta mais, peavad riikide paviljonid olema järgmise aasta alguseks oma plaanidega suuremas osas valmis – ruumid ja ideed peavad olema kristalliseerunud. ...

1 70 71 72 73 74 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.