Uudishimu

Find

R06:02 Sirp H
Kuhu on teel Eesti väärtfilmikinod? Väärtfilmikinode hetkeseisu üle arutlevad kolm värskelt ametisse asunud juhti: Tallinnfilmi alla kuuluvat kino Artis vedav Joonas Tartu, kino Sõpruse programmijuht Johannes Lõhmus ja Tartu Elektriteatri programmijuht Rasmus Rääk. Kui te siin ühe laua taha istute, siis kas näete enda kõrval konkurente või ajate kõik üht asja? Tallinn ja Tartu siin vast ei võitle, aga Sõprus ja Artis asuvad ju peaaegu kõrvuti. Rasmus Rääk: Tartust ei ole jah konkurentsi märgata. ...
R06:02 Sirp H
Kiri lapsepõlvesõbrale, kelle nime ma tarkusepäeval ühe petitsiooni all nägin Tere üle hulga aja! Pidin järsku su peale mõtlema. Kuidas me spordilaagris koos jooksime ja metsa vahel lõõtsutades seisma jäime, sest võhm oli otsa saanud. Ja kuidas me korraga nägime meist natuke maad eespool suurt põtra. Suurte sarvedega. Ajasime silmad suureks ja vaatasime teineteisele otsa. Kas sina ei ole ka väsinud sellest, et meie aeg on nii ideoloogiline? Mul on tõesti vahel igatsus aja järele, mis oli kunagi pärast laulvat revolutsiooni. ...
R06:02 Sirp H
See on provokatsioon Meisterdasin endale hiljuti raamaturiiuli, mille kõige vasakpoolsema sektsiooni võtab kokku viitekirje „noored poliitiliselt laetud mitte-mehed“. Järgnev mõttearendus on pühendatud selle kategooria värskeimale lisandusele – Vaim Sarve raamatule „Radikaalne regilaul“. Teos on kokku pandud intervjuudest näitleja ja lavastaja Anne Türnpu ning folkloristide Andreas Kalkuni ja Janika Orasega. ...
R06:02 Sirp H
Vassili Pektejev (Sanjan Vatši) 23. I 1954 – 10. X 2025 Ootamatult on meie seast lahkunud mari rahvusliikumise pikaaegne liider, lavastaja, näitleja ja poeet, Šketani-nimelise Marimaa rahvusteatri peanäitejuht Vassili Pektejev. Pektejev sündis 1954. aastal Mari ANSVs Morko rajoonis Uilemi külas. Teatriga sai ta sina peale, olles 1971. aastast Šketani-nimelises teatris lavatööline. 1973. ...
R06:02 Sirp H
Helgi Vihma 5. VI 1931 – 12. X 2025 Lahkunud on keeleteadlane ja kultuuriloolane, Johannes Aaviku keeleuuenduse propageerija ja uurija mag. phil. Helgi Vihma. Helgi Vihma (1954. a-ni Stamberg) sündis 5. juunil 1931. aastal Tartus. Lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari, töötas ta aastail 1952–1960 Tartus õpetajana, õppides samal ajal eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, mille diplomitöö tegi 1957. aastal Muhu murraku teemal. Aspirantuurile TA Keele ja Kirjanduse Instituudi juures (1960–1964) järgnes samas 1981. ...
R06:02 Sirp H
Malle Taimre-Orglaan 2. VI 1937 – 9. X 2025 Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud tekstiilikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu liige Malle Taimre-Orglaan. Malle Taimre-Orglaan sündis 2. juunil 1937 Narvas. Aastatel 1959–1965 omandas ta kõrghariduse tekstiilikunsti erialal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1965–1970 töötas ta Tallinna tekstiilivabrikus Punane Koit ning 1970–1992 kunstnikuna eesti rahvakunstist inspireeritud käsitööesemeid tootnud rahvakunstimeistrite koondises Uku. ...
R06:02 Sirp H
Evi Mardna 6. I 1929 – 12. X 2025 Pärast pikka ja loomingut täis elu lahkus 96. eluaastal meie seast keraamik, Eesti Keraamikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige Evi Mardna. Keraamik Evi Mardna (aastani 1969 Luppe) sündis 1929. aasta 6. jaanuaril Tallinnas. 1943. kuni 1948. aastani käis ta Tallinna tütarlaste kaubanduskoolis (hilisem Tallinna arve- ja plaanindustehnikum) ning lõpetas selle raamatupidajana. ...
R06:02 Sirp H
Peame ümber mõtestama, mis on perekond Itaalia päritolu prantsuse filosoof Emanuele Coccia oli kevadel kirjandusfestivali „HeadRead“ külaline. Siinkohal tuleb bioloogiat sotsiaalsete teemadega siduva mõtlejaga juttu evolutsioonist, ökoloogiast, aga ta arutleb ka poliitika, rahvuse, perekonna jm teemadel. Millised on su muljed Eestist? Üsnagi põnev, aga ka üsnagi liigutav on kuulda teie riigi lugu – kõigist neist traagilistest suhetest Nõukogude Liiduga. ...
R06:02 Sirp H
Kelle nägu on „Festheart“? Filmifestivali „Festheart“ korraldajatele sai juba üheksandat aastat järjest esitada traditsioonilise küsimuse, miks pole ometigi väikelinnast Rakverest kosmopoliitsemasse Tallinna kolitud. Oleks ju pealinnas otsekohe mitu korda rohkem (LGBT+) publikut! Aga ei, festival ajab oma kväär-jonni edasi, võõrustades igal aastal sügise alguses rahvusvahelist filmifestivali kompaktselt just hubases Rakvere Teatrikinos. ...
R06:02 Sirp H
Roomava teki all ei ole koll, vaid kunst Mõne kunstiteose kontseptsioon on nii tugev, et selle realiseerumine on teisejärguline. Kui ligi aasta tagasi kuulsin, et Maike Lond valmistab ette lavastust koos oma poja Lukas Janseni ja dramaturg Kim Noble’iga, paelus see mõttemäng mind õige mitmeks päevaks. ...
R06:02 Sirp H
Suurusehullustus Eesti moodi. Visiooni on, otsustamisel tarkust napib Kõigepealt ehitame, siis vaatame, kas tegevusi ja publikut jagub. Kui ei jagu, kehitame õlgu ja asume lammutama, et siis uuesti ehitada. Võiks arvata, et selline suhtumine on unustuse hõlma vajunud koos nullindate silmapiiri taha kadumise ja kauboikapitalismi taandumisega. Tahaksin näha, et suure ruumilise ja veel suurema rahalise mõjuga otsuste tegemisel on jõutud strateegiale ja mõjuhindamisele tuginevate otsusteni. Paraku mitte. ...
R06:02 Sirp H
Tartu on maailmaluule naba Oktoobri alguses toimus Tartus Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni kuueteistkümnes ülemaailmne konverents pealkirjaga „Maailmaluule täna: loome, tõlge, retseptsioon“. Neil, kes tahavad toimunust saada korraliku teadusliku ülevaate, soovitame järgmine kord ise kohale tulla. Kui ollakse nõus kahe luuleentusiasti ekstsentrilis-subjektiivse mõtete vooluga, siis sobib seda artiklit lugeda küll. Mis on see luuleuurija konverents? See on: kui räägid elust ja millestki muust. ...
R06:02 Sirp H
Raamatud teevad maailma paremaks Kaua aega sisendasin endale, et raamatuid ei ole vaja osta, et vajaliku saab raamatukogust kätte, et raamatud on järjekordsed n-ö asjad, mida ei peaks liiga palju olema. Sest liiga palju asju ei ole hea omada. Asju saab palju, need kasvavad üle pea ja see hakkab tervist mõjutama. Seega on parem elada võimalikult asjavabalt. Aga ühel hetkel sain aru, et raamatutega on vist teistmoodi, kui muude objektidega – raamat on nagu midagi enamat. ...
R06:02 Sirp H
Maret Maide 30. IX 1942 – 15. X 2025 15. oktoobril lahkus meie seast 83aastasena kirjastaja Maret Maide, kes lõi 1991. aastal kirjastuse Varrak. Maret Maide sündis 1942. aastal Tallinnas ja lõpetas Viru-Jaagupi keskkooli 1961. aastal. Kõrghariduse omandas ta 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani keelte ja kirjanduse erialal. Maret sai kirjastamiskogemused kirjastusest Valgus, algul korrektorina, hiljem peatoimetuses toimetajana. ...
R06:02 Sirp H
Luule ilu ja metafoor Esimese võtme Jorge Luis Borgese raamatukese (ja niisiis tõenäoliselt ka sellele aluseks oleva loengusarja) mõistmiseks annab juba pealkiri. „This craft of verse“ ehk „see värsikunst“ on fraas ühe W. B. Yeatsi luuletuse algusest – ja pealkirjana on sel potentsiaal viidata ühtaegu ja umbmääraselt nii teose ülesehitusele, kõneks tulevate allikate ringile kui ka asjaolule, et luuletaja kirjutab luulest. ...
R06:02 Sirp H
Trời ơi! Ehk jummel küll, kui hirmsas ja armsas ilmas me elame Kirjanik Kim Thúy Ly Thanh on sündinud 110 aastat pärast Prantsuse koloniaalvalitsuse algust praeguse Vietnami aladel. Kui Lõuna-Vietnami pealinn Saigon poole sajandi eest langes, oli ta kaheksa-aastane. ...
R06:02 Sirp H
Kirjutamine kui tõlkimine „Psüühiline elu sünnib ja uueneb seal, kus on püüd luua sillakesi keelte ja seletamatu tundlikkuse vahel.“ Bulgaaria päritolu Prantsusmaa keeleteadlasele ja kirjanikule Julia Kristevale on teise keele kasutamine, keeltevaheliste erinevuste ja sarnasuste uurimine ning tõlkimine üks oluline tingimus, et olla elus. ...
R06:01 Sirp H
Ei jõua vilju kokku korjata EKA galeriisse oli esmakordselt mahutatud kaks näitust, mis mõlemad kandsid endas korilustungi. Esimesele korrusele olid Sandra Mirka ja Alejandra Alarcón toonud aruande oma söögitaimede korilusretkedest Eestis ja Soomes ning pealkirjastanud selle „Maadligi koos: juurdlev algus“. Teisel korrusel mängisid Ingrid Helena Pajo ja Eugenio Marini kogumismängu pealkirjaga „Päev, mil joon paindus spiraaliks“ ning esitlesid lapsemeelse vaimustusega näitusekülastajale savist, kivist ja tekstiilist nänni. ...
R06:01 Sirp H
Laskumine õõvaorgu Tundke end nagu kodus! Tartu Aparaaditehase Kastani tänava ääres asuvas galeriis Kett on Krõõt Kukkur välja pannud näituse „Elutuba“. Sinna on koondatud kõiksugused teosed tema viimaste aastate loomingust, peamiselt ajavahemikust 2022–2025, aga ka neli lapsepõlvejoonistust, mis on paigutatud näituse n-ö lastenurga seinale. ...
R06:01 Sirp H
Kõige ilusam keskmine sõrm patriarhaadi pihta Ma ei ole viimasel ajal vist midagi nii badass’i kui Maria Kapajeva palja ülakeha ja äralõigatud rindadega pilt Eesti kunstimaastikul näinudki! Või mis Eesti, üldse! See eneseteadlik pilk, meikimata nägu ning uhkus, millega kunstnik status quo’le oma tõenäoliselt teistele häirivalt mõjuvat keha hoiab ja vaatamiseks eksponeerib. Justkui sedastades: jah, ka selline võib naine olla! Ja tõepoolest – võibki. ...
R06:01 Sirp H
Kuidas purunevad mudelid, mis on lubanud uusi aegu Hiljutised Boliivia üldvalimised lõpetasid kaks aastakümmet kestnud vasakpoolse ülemvõimu ja jätsid riigi teelahkmele: kriisis majandus ja killustunud ühiskond ootavad uut kurssi. Aga selle kursi leidmine tähendab navigeerimist vastukäivate huvide ja valupunktide vahel, kus iga otsus võib vallandada uue kriisi. ...
R06:01 Sirp H
Intellektuaalne mõte, südametarkus ning käsi teevad koostööd „Kunst ja mõistmine on üllad annid. Püüdle ka ise nende poole. Eelkõige „söö neid“ nooruses, kui kõike on nii kerge õppida.“ Vasakul pildil hukule või igavesele pääsemisele püüdlevat inimest sümboliseeriv väike jänes sööb sõna „Kunst“ esimest, K-tähte, et endas jumaliku kunsti ja mõistmise abil kasvamiseks vajalikku sisemist korda luua. Nii toetub Martin Lutheri reformatsioonijärgne uus aeg õpetusele sõna kaudu püha omandamisest. ...
R06:01 Sirp H
Peeter Tulviste – mees, kes mõtestas Eestit 2024. aasta sügisel otsustasid Peeter Tulviste kolleegid ja õpilased tähistada tema 80. sünniaastapäeva konverentsi, näituse ja mälestuste raamatuga. Viimase idee algatas ettevõtjast õpilane Tõnis Arro, kaasates hulga autoreid eri elualadelt. Raamat „Mees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste mälestustes“ jutustab Tulviste elust alates koolipoisipõlvest kuni rektori ja riigimeheni, meenutades tema intelligentsust, õiglust, sooja südant ja huumorit. ...
R06:01 Sirp H
Inimesed, rohkem-kui-inimesed ja usundiuurijad tihedalt põimunud maailmades Religiooniuurimise Rahvusvahelise Assotsiatsiooni XXIII maailmakongress oli oma umbes 1300 osalejaga valdkonna viimase aja üks keskseid sündmusi – seda enam et tegemist oli ühingu esimese maailmakongressiga pärast kümneaastast pausi, kuna 2020. aasta kongress jäi COVID-19 tõttu ära. Eesti on selles võrgustikus esindatud Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi kaudu ja seekord osales meilt 12 teadlast. ...

1 116 117 118 119 120 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.