Uudishimu

Find

R06:01 Sirp H
Meedium ongi sõnum Estonian Percussion Group ehk Eesti Löökpillikvartett tegutseb 2020. aastast. Meediat sirvides sain aimu, et selle debüütkontserdil 2021. aastal haigutas saalis tühjus – erilist reklaami polnud tehtud. Pean tunnistama, et ka sel korral ei jõudnud selle kontserdi reklaam minuni, kui mitte arvestada ajalehe toimetaja eesmärgipärast pöördumist. Kohapeal selgus, et kontserdi sihtgruppi oli kõnetatud telesaate vahendusel, ning saal oli publikust tulvil. ...
R06:01 Sirp H
Ta särab ka vihmas „Accordionfest“ toimus viiendat korda. Olen festivali arengut saanud vahelduva eduga umbes neli aastat kõrvalt jälgida ja see teekond on olnud muljetavaldav. Algusest peale on korraldustiimi suund olnud esitada suurel määral uut, spetsiaalselt festivali jaoks tellitud muusikat ning see on teinud võimalikuks paljud põnevad muusikalised koostööd ja elamused, mis muidu oleksid võinud jääda teostumata. Tänavu kandis festival pealkirja „Sära!“ ning 3. ...
R06:01 Sirp H
Vassili Pektejev (Sanjan Vatši) 23. I 1954 – 10. X 2025 Ootamatult on meie seast lahkunud mari rahvusliikumise pikaaegne liider, lavastaja, näitleja ja poeet, Šketani-nimelise Marimaa rahvusteatri peanäitejuht Vassili Pektejev. Pektejev sündis 1954. aastal Mari ANSVs Morko rajoonis Uilemi külas. Teatriga sai ta sina peale, olles 1971. aastast Šketani-nimelises teatris lavatööline. 1973. ...
R06:01 Sirp H
Helgi Vihma 5. VI 1931 – 12. X 2025 Lahkunud on keeleteadlane ja kultuuriloolane, Johannes Aaviku keeleuuenduse propageerija ja uurija mag. phil. Helgi Vihma. Helgi Vihma (1954. a-ni Stamberg) sündis 5. juunil 1931. aastal Tartus. Lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari, töötas ta aastail 1952–1960 Tartus õpetajana, õppides samal ajal eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, mille diplomitöö tegi 1957. aastal Muhu murraku teemal. Aspirantuurile TA Keele ja Kirjanduse Instituudi juures (1960–1964) järgnes samas 1981. ...
R06:01 Sirp H
Malle Taimre-Orglaan 2. VI 1937 – 9. X 2025 Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud tekstiilikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu liige Malle Taimre-Orglaan. Malle Taimre-Orglaan sündis 2. juunil 1937 Narvas. Aastatel 1959–1965 omandas ta kõrghariduse tekstiilikunsti erialal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1965–1970 töötas ta Tallinna tekstiilivabrikus Punane Koit ning 1970–1992 kunstnikuna eesti rahvakunstist inspireeritud käsitööesemeid tootnud rahvakunstimeistrite koondises Uku. ...
R06:01 Sirp H
Evi Mardna 6. I 1929 – 12. X 2025 Pärast pikka ja loomingut täis elu lahkus 96. eluaastal meie seast keraamik, Eesti Keraamikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige Evi Mardna. Keraamik Evi Mardna (aastani 1969 Luppe) sündis 1929. aasta 6. jaanuaril Tallinnas. 1943. kuni 1948. aastani käis ta Tallinna tütarlaste kaubanduskoolis (hilisem Tallinna arve- ja plaanindustehnikum) ning lõpetas selle raamatupidajana. ...
R06:01 Sirp H
Asustamata aeg Sirutus Modernsed ühiskonnad sirutuvad tulevikku, nende olemine seisneb saamises. See tulevikku sirutumine või tuleviku asustamine ei pea tingimata tähendama progressipüüdlust. Sirutust võib motiveerida ka alalhoid ja püsimajäämine. Hans Jonase 1979. aastal ilmunud teos „Vastutuse printsiip“ käsitlebki tulevikuhorisondi ümbermõtestamist. ...
R06:01 Sirp H
Peame ümber mõtestama, mis on perekond Itaalia päritolu prantsuse filosoof Emanuele Coccia oli kevadel kirjandusfestivali „HeadRead“ külaline. Siinkohal tuleb bioloogiat sotsiaalsete teemadega siduva mõtlejaga juttu evolutsioonist, ökoloogiast, aga ta arutleb ka poliitika, rahvuse, perekonna jm teemadel. Millised on su muljed Eestist? Üsnagi põnev, aga ka üsnagi liigutav on kuulda teie riigi lugu – kõigist neist traagilistest suhetest Nõukogude Liiduga. ...
R06:01 Sirp H
Kelle nägu on „Festheart“? Filmifestivali „Festheart“ korraldajatele sai juba üheksandat aastat järjest esitada traditsioonilise küsimuse, miks pole ometigi väikelinnast Rakverest kosmopoliitsemasse Tallinna kolitud. Oleks ju pealinnas otsekohe mitu korda rohkem (LGBT+) publikut! Aga ei, festival ajab oma kväär-jonni edasi, võõrustades igal aastal sügise alguses rahvusvahelist filmifestivali kompaktselt just hubases Rakvere Teatrikinos. ...
R06:01 Sirp H
Kus viga näed laita, seal laida aga edasi Külastasin mõned kuud tagasi Poolas filmifestivali „New Horizons“, mille raames sattusin režissööri Radu Jude ja tema perekonnaga sööma veganlihapalle ühe järvemajakese väliterrassil. Kuna peagi oli Locarnos esilinastumas tema kolmetunnine mängufilm „Dracula“ (2025), siis küsisin Judelt puht isiklikust huvist: „Mis on teie lemmik vampiirifilm?“, mille peale vaatas režissöör mulle stoilisel pilgul umbes kümme sekundit silma ja ütles: „Ma ei tea. Ma vihkan vampiirifilme. ...
R06:01 Sirp H
Nähtavuse hind Mõne päeva eest sain teada, et mu film osutus valituks Pimedate Ööde filmifestivali lühifilmidele keskendatud alamprogrammi „PÖFF Shorts“. See teade tuli festivali ametliku e-kirjaga, kus tehti teatavaks ka uus reegel: alates sellest aastast peavad festivalil filmiga osalejad tegema ära ka festivali akrediteeringu, millega kaasneb 25eurone administratiivtasu, makstav festivali netilehel. ...
R06:01 Sirp H
Klounaadist ja inimlikkusest Eesti dokumentaalfilmil on õitseaeg: tõsielulisi linateoseid muudkui voolab vaataja ette. Kõik nad on armsad, soojad, isiklikud, esteetiliselt läbi mõeldud, meisterlikult teostatud. Justnagu oma lapsed, keda kõiki tahaks korraga sülle võtta. Või olen liiga vanaks jäänud, et osata head filmi vähem heast eristada. ...
R06:01 Sirp H
Pantvangis publik Pärast „Kuningas Ubu“ esietendust tundsin end pisut nõutuna. Lavastuse teostus on võimas: Semper ja Ojasoo ei jäta mitte midagi juhuse hooleks, kontseptsioon on terav, sõltumata sellest, kas vaatajana tegijate sõnumit toetan või mitte. Samuti ei tehta noortele näitlejatele hinnaalandust: mitte miski pole laval juhuslik või lihtsalt kuidagi ära vormistatud. ...
R06:01 Sirp H
Roomava teki all ei ole koll, vaid kunst Mõne kunstiteose kontseptsioon on nii tugev, et selle realiseerumine on teisejärguline. Kui ligi aasta tagasi kuulsin, et Maike Lond valmistab ette lavastust koos oma poja Lukas Janseni ja dramaturg Kim Noble’iga, paelus see mõttemäng mind õige mitmeks päevaks. ...
R06:01 Sirp H
Elu ületab oma ekstsentrilisusega sageli väljamõeldise Augusti lõpul külastas Eestit prantsuse kirjanik, režissöör ja näitleja Laetitia Colombani, et osaleda Rakvere teatri ja Prantsuse Instituudi kutsel oma näidendi „Kiivipäev“ esietendusel, millega Rakvere teater avas uue hooaja, ning kohtuda ka lugejatega Tallinnas Prantsuse Instituudis. Eestis teatakse Colombanit eelkõige filmi „Armastab … Ei armasta“ režissöörina ja romaani „Palmik“ autorina. ...
R06:01 Sirp H
Inimene masina ees. II Naksitrallide rõõm kasside üksikule saarele vigurdamisega saavutatud Endlösung’ist väärdus kiiresti meeleheiteks looduse tasakaalu rikkumise pärast. Meilgi – ühiskonnana – jätkub lihtsa vanatädina silmi vaid aias möllavatele muredele, millele naksitrallide furgooni taha kinnitatud tehishiirelt kiiret lahendust loodame. See kõrvaldaski probleemi – teise kohta. Juurprobleem – miks vanatädi üldse kasse kokku korjas ja mis vahenditega neid toitis? – jäi tähelepanuta. ...
R06:01 Sirp H
Murrangulised kullerpeptiidid Tartu ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu on üks rahvusvaheliselt mõjukaimaid Eesti teadlasi, kelle töö ühendab biomeditsiini, nanotehnoloogiat ja kliinilist innovatsiooni. Tema juhitud täppis- ja nanomeditsiini laboratooriumis arendatakse uusi ravilahendusi, mille eesmärk on ravida vähki ja tulevikus ka ajuhaigusi senisest tulemuslikumalt. ...
R06:01 Sirp H
Kas taluarhitektuur vajab kaitset? Peaaegu aasta tagasi ilmus Sirbis artikkel pealkirjaga „Pole maja, pole probleemi“*. Mida aeg edasi, seda aktuaalsem on teema, mida seal olen lahanud. ICOMOS Eesti koos Eesti vabaõhumuuseumi ja Muhu muuseumiga korraldasid augustis Muhumaal seminari „Kas taluarhitektuur vajab kaitset?“. Huvi ürituse vastu oli suur, mis tähendab, et teema on piisavalt aktuaalne. ...
R06:01 Sirp H
Suurusehullustus Eesti moodi. Visiooni on, otsustamisel tarkust napib Kõigepealt ehitame, siis vaatame, kas tegevusi ja publikut jagub. Kui ei jagu, kehitame õlgu ja asume lammutama, et siis uuesti ehitada. Võiks arvata, et selline suhtumine on unustuse hõlma vajunud koos nullindate silmapiiri taha kadumise ja kauboikapitalismi taandumisega. Tahaksin näha, et suure ruumilise ja veel suurema rahalise mõjuga otsuste tegemisel on jõutud strateegiale ja mõjuhindamisele tuginevate otsusteni. Paraku mitte. ...
R06:01 Sirp H
Õiglane elukeskkond Skepsis säästvate liikumis- ja transpordiviiside suhtes on ühiskonnas aina süvenenud. Ikka on kuulda arvamust, et piirangud autojuhtidele on läinud üle piiri, et kiiruse alandamine kümne kilomeetri võrra tunnis pitsitab liigselt vabadust, et parkimiskohtade kadumine võtab ära võimaluse autot omada, et jalgrattateede rajamine mõne sõiduraja arvelt likvideerib enamiku liikumisvõimaluse. ...
R06:01 Sirp H
Kuidas läheb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel? Homme on hõimupäev, ärgitades küsima, kuidas läheb Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel praegu, mil käib neljas Venemaa-Ukraina sõja-aasta. Kuidas kõlab sõnapaar „soome-ugri“ Venemaa Föderatsioonis? Aus vastus on, et aina vähem ja vähem. Ja kui, siis ikka nii, et jumalapärast ei arvataks, et selles on midagi Vene riigi vastast. Rõhutatakse, et soome-ugri rahvad, nende rahvuslik tegevus ja omavaheline koostöö on osa vene kultuurikoodist ja suunatud Venemaa rahvaste ühtsuse tugevdamisele. ...
R06:01 Sirp H
Tartu on maailmaluule naba Oktoobri alguses toimus Tartus Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni kuueteistkümnes ülemaailmne konverents pealkirjaga „Maailmaluule täna: loome, tõlge, retseptsioon“. Neil, kes tahavad toimunust saada korraliku teadusliku ülevaate, soovitame järgmine kord ise kohale tulla. Kui ollakse nõus kahe luuleentusiasti ekstsentrilis-subjektiivse mõtete vooluga, siis sobib seda artiklit lugeda küll. Mis on see luuleuurija konverents? See on: kui räägid elust ja millestki muust. ...
R06:01 Sirp H
Frankfurdis esitletakse uut ajakirja EstLit Eesti kirjandusel on pärast aastapikkust pausi taas oma ingliskeelne ajakiri: Estonian Literature ehk EstLit. Kevadel ilmus ajakirja esimene veebinumber ning nüüd tuli välja pabernumber. Ajakirja esitletakse sel nädalal Frankfurdi raamatumessil ning 11. novembril Tallinna Kirjanike Majas. Uurisin väljaande peatoimetajalt Kristjan Haljakult, millega tegu. Kas ja mil määral on EstLit tegevuse lõpetanud Estonian Literary Magazine’i ehk ELMi järglane? ...
R06:01 Sirp H
Nobeli kirjandusauhinnast ja László Krasznahorkaist Aastatuhandevahetusel, kui globaliseerumine edenes täie hooga, ilmus prantsuse sotsioloogi Pascale Casanova raamat „Kirjasõna maailmavabariik“ (1999). Raamatu põhiteesid võtab kokku tema essee „Kirjandus kui maailm“ (Vikerkaar 2005, nr 10-11). Casanova kirjeldab ülemaailmse kirjandusruumi kujunemist. Ühe tõendina selle olemasolu kohta nimetab ta Nobeli kirjandusauhinda ja „peaaegu üksmeelset usku selle universaalsesse tähendusse“. ...

1 74 75 76 77 78 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.