Uudishimu

Find

R06:01 Sirp H
Roomava teki all ei ole koll, vaid kunst Mõne kunstiteose kontseptsioon on nii tugev, et selle realiseerumine on teisejärguline. Kui ligi aasta tagasi kuulsin, et Maike Lond valmistab ette lavastust koos oma poja Lukas Janseni ja dramaturg Kim Noble’iga, paelus see mõttemäng mind õige mitmeks päevaks. ...
R06:01 Sirp H
Elu ületab oma ekstsentrilisusega sageli väljamõeldise Augusti lõpul külastas Eestit prantsuse kirjanik, režissöör ja näitleja Laetitia Colombani, et osaleda Rakvere teatri ja Prantsuse Instituudi kutsel oma näidendi „Kiivipäev“ esietendusel, millega Rakvere teater avas uue hooaja, ning kohtuda ka lugejatega Tallinnas Prantsuse Instituudis. Eestis teatakse Colombanit eelkõige filmi „Armastab … Ei armasta“ režissöörina ja romaani „Palmik“ autorina. ...
R06:01 Sirp H
Inimene masina ees. II Naksitrallide rõõm kasside üksikule saarele vigurdamisega saavutatud Endlösung’ist väärdus kiiresti meeleheiteks looduse tasakaalu rikkumise pärast. Meilgi – ühiskonnana – jätkub lihtsa vanatädina silmi vaid aias möllavatele muredele, millele naksitrallide furgooni taha kinnitatud tehishiirelt kiiret lahendust loodame. See kõrvaldaski probleemi – teise kohta. Juurprobleem – miks vanatädi üldse kasse kokku korjas ja mis vahenditega neid toitis? – jäi tähelepanuta. ...
R06:01 Sirp H
Murrangulised kullerpeptiidid Tartu ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu on üks rahvusvaheliselt mõjukaimaid Eesti teadlasi, kelle töö ühendab biomeditsiini, nanotehnoloogiat ja kliinilist innovatsiooni. Tema juhitud täppis- ja nanomeditsiini laboratooriumis arendatakse uusi ravilahendusi, mille eesmärk on ravida vähki ja tulevikus ka ajuhaigusi senisest tulemuslikumalt. ...
R06:01 Sirp H
Kas taluarhitektuur vajab kaitset? Peaaegu aasta tagasi ilmus Sirbis artikkel pealkirjaga „Pole maja, pole probleemi“*. Mida aeg edasi, seda aktuaalsem on teema, mida seal olen lahanud. ICOMOS Eesti koos Eesti vabaõhumuuseumi ja Muhu muuseumiga korraldasid augustis Muhumaal seminari „Kas taluarhitektuur vajab kaitset?“. Huvi ürituse vastu oli suur, mis tähendab, et teema on piisavalt aktuaalne. ...
R06:01 Sirp H
Suurusehullustus Eesti moodi. Visiooni on, otsustamisel tarkust napib Kõigepealt ehitame, siis vaatame, kas tegevusi ja publikut jagub. Kui ei jagu, kehitame õlgu ja asume lammutama, et siis uuesti ehitada. Võiks arvata, et selline suhtumine on unustuse hõlma vajunud koos nullindate silmapiiri taha kadumise ja kauboikapitalismi taandumisega. Tahaksin näha, et suure ruumilise ja veel suurema rahalise mõjuga otsuste tegemisel on jõutud strateegiale ja mõjuhindamisele tuginevate otsusteni. Paraku mitte. ...
R06:01 Sirp H
Õiglane elukeskkond Skepsis säästvate liikumis- ja transpordiviiside suhtes on ühiskonnas aina süvenenud. Ikka on kuulda arvamust, et piirangud autojuhtidele on läinud üle piiri, et kiiruse alandamine kümne kilomeetri võrra tunnis pitsitab liigselt vabadust, et parkimiskohtade kadumine võtab ära võimaluse autot omada, et jalgrattateede rajamine mõne sõiduraja arvelt likvideerib enamiku liikumisvõimaluse. ...
R06:01 Sirp H
Kuidas läheb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel? Homme on hõimupäev, ärgitades küsima, kuidas läheb Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel praegu, mil käib neljas Venemaa-Ukraina sõja-aasta. Kuidas kõlab sõnapaar „soome-ugri“ Venemaa Föderatsioonis? Aus vastus on, et aina vähem ja vähem. Ja kui, siis ikka nii, et jumalapärast ei arvataks, et selles on midagi Vene riigi vastast. Rõhutatakse, et soome-ugri rahvad, nende rahvuslik tegevus ja omavaheline koostöö on osa vene kultuurikoodist ja suunatud Venemaa rahvaste ühtsuse tugevdamisele. ...
R06:01 Sirp H
Tartu on maailmaluule naba Oktoobri alguses toimus Tartus Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni kuueteistkümnes ülemaailmne konverents pealkirjaga „Maailmaluule täna: loome, tõlge, retseptsioon“. Neil, kes tahavad toimunust saada korraliku teadusliku ülevaate, soovitame järgmine kord ise kohale tulla. Kui ollakse nõus kahe luuleentusiasti ekstsentrilis-subjektiivse mõtete vooluga, siis sobib seda artiklit lugeda küll. Mis on see luuleuurija konverents? See on: kui räägid elust ja millestki muust. ...
R06:01 Sirp H
Frankfurdis esitletakse uut ajakirja EstLit Eesti kirjandusel on pärast aastapikkust pausi taas oma ingliskeelne ajakiri: Estonian Literature ehk EstLit. Kevadel ilmus ajakirja esimene veebinumber ning nüüd tuli välja pabernumber. Ajakirja esitletakse sel nädalal Frankfurdi raamatumessil ning 11. novembril Tallinna Kirjanike Majas. Uurisin väljaande peatoimetajalt Kristjan Haljakult, millega tegu. Kas ja mil määral on EstLit tegevuse lõpetanud Estonian Literary Magazine’i ehk ELMi järglane? ...
R06:01 Sirp H
Nobeli kirjandusauhinnast ja László Krasznahorkaist Aastatuhandevahetusel, kui globaliseerumine edenes täie hooga, ilmus prantsuse sotsioloogi Pascale Casanova raamat „Kirjasõna maailmavabariik“ (1999). Raamatu põhiteesid võtab kokku tema essee „Kirjandus kui maailm“ (Vikerkaar 2005, nr 10-11). Casanova kirjeldab ülemaailmse kirjandusruumi kujunemist. Ühe tõendina selle olemasolu kohta nimetab ta Nobeli kirjandusauhinda ja „peaaegu üksmeelset usku selle universaalsesse tähendusse“. ...
R06:01 Sirp H
Aegluse deemon Keset tuulist sügispäeva Adamson-Ericu muuseumi sattuda on meeldiv ja rahulik. Tegelikult polegi muud võimalust kui liikuda tasakaalukalt ja aeglaselt. Ehkki jah, näitus pealkirjaga „Aegluse poliitika“ – kui seda siinkohal lubamatult kiiresti üldistada – käivitub omajagu alarmistlikust eeldusest. Meie maailm, ütlevad eksponaadid, tõmbleb liiga kiiresti ja see ei ole tervislik, ka mitte produktiivne, ei meie eneste ega ümbritseva keskkonna seisukohast. ...
R06:01 Sirp H
Ülestähendusi surve alt Filosoof ja sotsioloog Henri Lefebvre on kirjeldanud abstraktset ruumi ja eristavat ruumi. Abstraktset ruumi iseloomustab homogeensus, allumine ühtsele reeglistikule ning seega erinevuste ja iseärasuste kõrvaldamine. Eristav ruum seevastu pühitseb mitmekesisust ja erisust, väärtustab entroopiat ja kõrvalekaldeid (abstraktsest) normist. Kui abstraktne ruum peegeldab endas valitsevat võimu ja ideoloogiat, siis eristavas ruumis peegelduvad loovus ja individuaalsus. ...
R06:01 Sirp H
Mateeria võlu ja valu Jass Kaselaane näitus „Karjane. Haud. Tiibadega inimene“ pakuks esimese hooga inimkonna ajaloo justkui väga selgesti tõlgendatava, metafoorse käsitluse: EKKMi esimesel korrusel kõrguvad vihjamisi antiiki meenutavad kujud, teisel korrusel vaatab vastu sõjakas olevik ning kolmandal korrusel saab näitusekülastaja näha tehnoloogilisi lindolendeid, kes me veel pole, kuid kelleks võime tulevikus saada. ...
R06:01 Sirp H
Neoliberalismi viimne karje 18. märtsil säutsus Kristen Michal entusiastlikult ühes ühismeedia needuses: „Loome efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja! Ettevõtjatest koosnev majandusteemadele keskenduv nõukoda hakkab tegelema valitsuse nõustamisega regulatsioonide vähendamisel!“ Avalikkuse reaktsioon on olnud loid, kuigi kogu selle ettevõtmise sobitumine demokraatliku riigi olemusega on äärmiselt küsitav. Alustades sellest, miks meil seda vaja on ja mis alustel see nõukoda töötab. ...
R06:01 Sirp H
Liiklus- ja päris fašismist Lugesin minagi hiljuti Erkki Bahovski palju huvitavat tagasisidet saanud arvamuslugu „Liiklusaktivistide tavaline fašism“1, kus ta süüdistab kogu autostumise vähendamise poliitikat vanainimeste dehumansieerimises ning liikumispuudega inimeste ahistamises. Nagu paljusid teisigi, pani ka mind see vihapurse kulmu kergitama, kuigi mõistan tema kui liikumispuudega ja kohutavate tagajärgedega õnnetusse sattunud inimese viha põhjusi. ...
R06:01 Sirp H
Kuhu raha, sinna hääl On loomulik ja mõistetav, et valimisi korraldavad neutraalsed ametnikud ja ka valimistel kandideerijad kutsuvad valimisõiguslikke inimesi üles valimistel tingimata osalema, oma häält andma, võimalust ja õigust ära kasutama, mitte jääma ükskõikseks. Suur hääletajate arv ja osakaal näitab Eestit küpse kodanikuühiskonna ja demokraatiat väärtustava riigina nii iseendale kui muule maailmale. ...
R06:01 Sirp H
Mälestuste panipaik Raamatud on mulle peamiselt töövahendid, mistõttu sisaldavad mu raamaturiiulid enamasti, aga muidugi mitte ainult, erialast kirjandust. Kuna olen aja jooksul ka ise olnud vähem või rohkem mitme raamatu sünni juures kas toimetaja või kaasautorina, siis kannavad need ka ohtralt mälestusi. Mälestusi nii raamatute loojatest kui ka loomisest, pikkadest vestlustest autorite või toimetajatega. Teiseks on seal hulk sõpradest ja kolleegidest autorite pühendusega raamatuid. ...
R06:01 Sirp H
Lugemisest, kirjutamisest ja õpetamisest Raamatuaasta puhul peaks vist ette võtma juba ilmunud raamatud. Ometi tahan rääkida tekstidest, mida lugeda on olnud mulle sama avardav ja loov kogemus nagu trükis ilmunud raamatuidki. Alustuseks: ma ei oleks iial uskunud, et minust saab õpetaja. Aga sai, olgugi et kõrghariduse tasandil, Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Ja kuna olen ise kirjutamisega elatist teeninud tubli kakskümmend aastat, ongi tasapisi lisandunud mu kursuste hulka neid, mille eesmärk on õpetada tudeng kirjutama. ...
R06:01 Sirp H
Väärtustame seda, mida ei saa sõnadega väljendada Eesti Nüüdismuusika Keskuse kutsel käis siin Soome juhtiva nüüdismuusika festivali „Musica nova“ kunstiline juht Tuuli Lindeberg. Soome publik ja muusikakolleegid hindavad Tuuli Lindebergi nii varase kui ka nüüdismuusika esitajana. Ooperilauljana eelistab ta rääkida endast kui muusikust, kelle instrument on tema hääl. Sõltumatute nüüdis- ja varajase muusika produktsioonide kõrval õpetab Lindeberg Sibeliuse akadeemias. Ta on esinenud mitu korda Tallinnas, viimati 14. ...
R06:01 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Laulja Mikk Saar
R06:01 Õhtuleht H
Emaks saanud Kertu Jukkum: tundsin, et olen väsinud lõputust vabadusest ning valmis pereeluks „Tundsin, et olen nüüd väsinud lendamisest ja lõputust vabadusest ning valmis rohkem pühenduma, valmis pereeluks ja selleks, et ei saa enam üheotsapiletiga pöörastesse paikadesse rännata,“ räägib telenägu, raadiohääl ja spordientusiast Kertu Jukkum (40), kes sai kaks kuud tagasi esiklapse emaks, Õhtulehe podcast'is „Beebipalavik“.
R05:55 Postimees H
Tehnohäkker keeras isejuhtivatele taksodele korraliku käru Kas isejuhtivaid taksosid saab kasutada moel, mis nende teenuseid pakkuva ettevõtte umbe ajab. Tuleb välja, et saabki – vähemalt mõneks ajaks. San Franciscos aga üks tehnoloogiavembumees just seda tegigi. Millega see juhtum aga lõppes?
R05:36 Õhtuleht H
Sotsiaalmeediast leitud nipp kahjustas kraanikaussi jäädavalt Soomlanna Iida Kapanen, kes armastab jälgida erinevaid kodupuhastusnippe, otsustas üht sotsiaalmeediast leitud nippi valamu puhastamiseks ka ise järele proovida.

1 30 31 32 33 34 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.