Uudishimu

Find

9:14 Sirp H
Nekroloogi asemel Ma tean, et peaksin seda teksti siin kirjutama Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu, Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Kunstnike Liidu ja veel ei teagi kelle – kõigi tähtsate institutsioonide nimel. Igatahes kuidagi ametlikult ja viisakalt. Aga ma ei taha nii kirjutada, ma kirjutan ainult Sulle, isiklikult. ...
9:14 Sirp H
Kui kohtuvad kunst ja teadus Üks tunnustatud füüsikaprofessor ütles aastaid tagasi temast valminud portreesaates, et kunst talle elu suurtele küsimustele vastuseid ei paku, teadus aga küll. Õnneks pole reaalsuses tegemist vastanditega. Teadus tegeleb kunstiga, kunst tegeleb teadusega ja nagu näitab Juss Heinsalu ja Kim Morgani ühisnäitus „Kübemelisuse anatoomia“, on võimalik neid kaht ka omavahel edukalt sünteesida. Õigupoolest polegi Hobusepea galeriisse loodu tituleeritud näituseks, vaid hoopis hübriidseks labor-stuudioks. ...
9:14 Sirp H
Unustusse hajuvate seepiafiguuride anonüümne maailm Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Gerda Hansen mängib oma esimesel isikunäitusel mitme meediumiga, sest kokku saavad maal, siiditrükk, polaroidi-esteetika ja kaudsel moel ka tehisintellekti loodud visuaalid. Hansen lõpetas tänavu Eesti kunstiakadeemia magistrikraadiga ning suvepuhkust ta endale ei lubanud. Galeriis Artrovert on väljas tosinkond maali, mis kõik on valminud pärast õpingute lõppu. ...
9:14 Sirp H
Murdumishetk Palganeemel Lilli-Krõõt Repnau näitus viib meid tagasi 1990. aastatesse – praegu kummalisena tunduvasse aega, mille kohta akadeemilised ajaloolased veel päris ammendavalt kirjutanud pole, sest selleks on liiga vara. Kunstniku loomingulises hetkes on meenutus hilisest lapsepõlveajast. Ofortide ja ühe fotopolümeeri väljapaneku seovad tervikuks luuletused, mis on illustreeritud vihikuna juurde lisatud. ...
9:14 Sirp H
„Station Narva“ avab linna ja muusika Narvas toimus juba kaheksandat korda festival „Station Narva“, kuid mina kogesin seda esimest korda. Ootasin rahvamassi ja tihedat tunglemist, kuid olukord oli teistsugune: ruumi jagus kõigile, polnud ei trügimist ega tühjust. Mõõdukus ja sisemine tasakaal – see oli minu esimene tähelepanek. Festival ei kasuta Narvat ainult taustana, vaid rakendab linna ruume aktiivselt. Programm oli asetatud linnusesse ja selle sisehoovidesse, jõeäärsesse klubisse Ro-Ro ja mitmele linna platsile. ...
9:14 Sirp H
Intelligentne, tantsitamisfunktsioonist vaba muusika Kõigepealt lähen aastasse 2005. Istun Sakala keskuse punaste samettoolidega saalis, kus esineb London Sinfonietta. Välismaa orkester on juba iseenesest sündmus, aga see, mis laval paistab, on omas ajas märgiline. Orkester ei esita mitte klassikalist muusikat, vaid kava on koostatud plaadifirma Warp artistide loomingust. Vähemalt nii on mulle meelde jäänud. ...
9:14 Sirp H
Positiivne lagunemine „Mullast oled sina võetud ja mullaks pead sina saama.“ Kuid milliseks mullaks sa saad? Ja mis saab sellest mullast edasi? Kas ja mis sellest mullast võrsub? Kas sellest saab risu inimkogemuse igikasvavas prügimaardlas, kõnts täitmata unistuste fekaalipaagis, unustusse vajunud anonüümne läppunud ja lehkav elust lahkunud tomp kesk ihuliste olendite lihuniku lõikelauda? Kas lagunemisel on üldse potentsiaali olla midagi enamat kui häving? ...
9:14 Sirp H
Kuidas un_stusi un_stada? Kobaras koos olles jääb Südalinna teatri ees publikusuminas peaaegu märkamatuks, kuidas Jaani kiriku kellade helinaga sünkroonis ilmub Palace’i hotelli ette kimäär. Õrn hübriid loomast ja inimesest vaarub ettevaatlikult publiku poole. Drag- ja performance’i-kunstniku Mikk Lahesalu kehastatud tegelane nuusutab inimesed üle ja kiidab nad heaks otsekui väravavalvur, kes lubab publiku üle liminaalse läve – läbi ringlava ukse. ...
9:14 Sirp H
Sisekliimat mõõtes. Kaks dokumentaallavastust Ukrainast ja Narvast Lõppenud suvi oli Eesti dokumentaalteatrile märgiline: pikalt kultuurilisse perifeeriasse kuulunud piirilinnas Narvas töötasid korraga samas majas kahe praeguses ajas erakordselt olulise lavastuse kallal Eesti teatri tipptegijad. Merle Karusoo kuulas Ukraina sõjaveteranide lugusid ja tõi välja esitluse „Kes ma olen? Ma ei jätnud Ukrainat“ ning Mari-Liis Lill lavastas Piret Jaaksi dokumentaalnäidendi „Sisekliima“. ...
9:14 Sirp H
Nõrgapoolne teostus annab võimaluse kontseptsiooni nautida Musta Kasti „Stseenid!…“ ei ole kindlasti teostuslikult perfektne lavastus. Mis seal salata, tabasin end etendust vaadates korduvalt mõttelt „mis toimub?“ või et „no teises vaatuses peab ju ometi mingi pööre tulema“. Ometi on see viimasel ajal nähtuist üks kontseptuaalselt huvitavamaid lavastusi. Harva suudan nautida kontseptsiooni, kui teostus seda justkui lõpuni välja ei kanna. Ent see avalause etteheide „Stseenidele!…“ ei seisnegi nagu selles. ...
9:14 Sirp H
Osa meist ei võta meiena isegi keskaegseid tallinlasi Linnaajaloo jätkväljaande „Vana Tallinn“ järjekordsel köitel on veidi tavapäratult ka läbiv teema, mis seob kuue autori artikleid: seisuslik kord linna elus selle tekkest kuni seisuseühiskonna lõpuaegadeni. Ametlikku alapealkirja sel siiski pole, teema öeldakse välja kogumiku tagakaanel. Võib muidugi vaielda, kas selline nendegi kirjutiste näitel pisut kunstlikuvõitu kõigi ühes suunas painutamine mitte just ülearu sagedasti ilmuva seeriakogumiku puhul on ikka mõistlik või vajalik. ...
9:14 Sirp H
Mõisa mitu palet „Meie talupoegadest esivanemate elu läbis punase joonena võitlus mõisnike ja kivide vastu. Mõlemad kalgid ja järeleandmatud. Mõisnikest on vabanetud ju ammugi, aga kivid on jäänud meie põllumehele nuhtluseks siiamaani. Eriti tänapäeva mehhaniseeritud põlluharimisele sünnitavad kivid suurt kahju.“1 Nii kirjutas 1986. aastal geoloog, õppejõud ja looduskaitsja Herbert Viiding (1929–1988), õpetades märkama ja kirjeldama suurejooneliste loodusmälestistena rändrahne. ...
9:14 Sirp H
Meie reliikvia on raamat „Raamat on … Raamat on … Raamat on … Kurat teab, mis ta on!“ öelnud Oskar Luts Juhan Simmi mälestuse järgi ühel raamatuteemalisel üritusel ja sellega kõne piirdunud. Seda tegelikult seepärast, et Luts ei näinud kõnepuldis lugeda valmis kirjutatud teksti ja pidulikel puhkudel ei olnud ta üldse mingi kõnemees. Kui näituse „Eesti raamat 500. Reliikviad“ kuraator, vanema kirjasõna uurija, ajaloolane Aivar Põldvee näituse avamisel 24. aprillil Niguliste muuseumis kõnet pidas, viitas ta Lutsule. ...
9:14 Sirp H
Yeong-hye „vägivallatu“ vastupanu I Olen lõpuks leidnud autori, kes käsitleb oma loomingus tundlikkust kaastundlikult kogu selle keerukuses. Lõuna-Korea kirjanik Han Kang märkab nii tundlikkuse tugevaid kui ka nõrku külgi ning võtab kriitiliselt arvesse konteksti, milles tundlikkus peab end kehtestama. Tundlikkuse teemat käsitleb Han nii romaanis „Taimetoitlane“, mis ilmus kevadel eesti keeles, kui ka teostes „Human Acts“ („Inimlikud teod“) ja „Greek Lessons“ („Kreeka keele tunnid“), mida olen lugenud inglise keeles. ...
9:14 Sirp H
Linna linnukooslus – kuidas see meid puudutab? Kuigi rahvastiku kasv on hakanud aeglustuma, jätkab linnaelanike osakaal ennustuste järgi suurenemist, ja eriti madala sissetulekuga riikides.1 Sellises linnakeskses ümbruses võivad inimesed, kellel pole võimalik urbaniseerunud keskkonnast väljas käia, kaotada sideme loodusega.2 Sestap muutuvad üha tähtsamaks koosluste- ja liigirikkad pargid ning rohelisem linnaruum, mis leevendab seda kaugenemisprotsessi. ...
9:14 Sirp H
Miks ja kuidas me tapame loomi? Tapmine ei ole otseselt meie olemasoluks vajalik, kuid on ökoloogiline reaalsus. Muutmata toitumist või materiaalseid väärtusi, kannatavad nii metsloomad kui ka inimkond, sest viimasel kahesajal aastal toimunud hüppeline tarbimise kasv saa ei kesta lõputult. Ma ei püüa tapmist õigustada, vaid selgitan selle põhjusi ja tagajärgi, et arutelud oleksid teaduspõhised ning aitaksid kaasa loomade heaolu ja elurikkuse säilitamisele. ...
9:14 Sirp H
Veel üks „Kas Narva on järgmine?“ Professor Carlo Masala raamatu „Kui Venemaa võidab“ saksakeelse originaali läbilugemine võttis vaid paar tundi ning tekitas spontaanse küsimuse, millest küll selline rahvusvaheline ažiotaaž ühe näiliselt üsna lihtsakoelise, kuigi ladusa ja hästi loetava teksti ümber. Raamatu esmatrükk ilmus Saksamaal 2025. aasta märtsis. Kirjastuse andmeil oli see juba mais tõlgitud või tõlkimisel inglise, hollandi, soome, prantsuse, rootsi, leedu, itaalia ja jaapani keelde. ...
9:14 Sirp H
Kas tõesti on ainult hetk, milles viibime praegu? Kohalike valimiste eel on taas hea võimalus saada ülevaade, millisest linnast eri maailmavaate esindajad unistavad. On selge, et volikogudesse kandideerijad püüavad üksteisest võimalikult palju eristuda, kuid see viib pahatihti juba saavutatud kokkulepete ignoreerimiseni. Linna pikaajalisele stabiilsele arengule see head ei tõota. Paljud kandidaadid on ka sel aastal otsustanud eirata kõiki linna arengut puudutavaid kokkuleppeid. ...
9:13 ERR Sport H
Las Vegase naiskond lõpetas WNBA põhihooaja rekordilise viskekontserdiga Eesti aja järgi öösel vastu reedet sai lõpu WNBA ehk naiste NBA põhihooaeg. Las Vegas Aces lõpetas hooaja võimsa võiduga, aga läänekonverentsis teenis enim võite Minnesota Lynx ja idakonverentsis Atlanta Dream.
9:11 AlJazeera H
NATO states on alert as Russia and Belarus launch Zapad military drills Poland shuts crossings and raises alert levels as Russia, Belarus launch military exercises near NATO borders.
9:11 AlJazeera H
UN warns online scam centres hitting Southeast Asia moving to East Timor Warning from the United Nations Office on Drugs and Crime follows a law enforcement raid on suspected scam centre.
9:10 Sirp H
August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid Selgunud on kaheksanda August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna kandidaadid. Auhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe aasta jooksul. Contra, tõlge latgali keelestLigia Purinaša, „natsionalism“„Nuuq perämädseq perismaalasõq. ...
9:10 Sirp H
Vahet pole, kuidas seda kasutada, pikkus loeb Ei juhtu just sageli, et lavastaja teist filmi oodatakse nagu suurmeistri värsket läkitust. Sedagi ei juhtu sageli, et lavastaja esimeseks filmiks on „Eelmised elud“1. Celine Songi debüütteos on üsna ühehäälselt paigutatud selle sajandi parimate filmide sekka. Tasemevõrdlus eelkäijaga on järeltulijale paratamatu ega saa tähendada „Materialistidele“ muud kui varju, millest on võimatu üle hüpata. Jätkem kõrvutused seega puhtalt sisuliseks. ...
9:10 Sirp H
Hingeotsingud väljamõeldud saarel Pirjo Honkasalo on üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid soome filmitegijaid. Ta oli Soomes esimene naine, kes alustas tööd mängufilmioperaatorina ja esimene soome naisrežissöör, kellel kujunes järjepidev rahvusvaheline karjäär. Koos Pekka Lehtoga lavastas ta 1970.–1980. aastatel mitmeid mängufilme, nende seas Cannes’i põhivõistlusprogrammi jõudnud „Tulipea“1, mis jõudis tollal ka Eesti kinolevisse. Kõige suurema jälje on ta maailma kinoajalukku jätnud aga dokumentalistina. ...

1 11 12 13 14 15 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.