Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
6:00
Sirp
H
Koloniaalajalugu, sotsialism ja müütiline olevik
Üks esimesi taasiseseisvumisele järgnenud suuri näitusi, mille eesmärk oli luua maailmale teatud pilt eesti kunstist, oli 1992. aastal Karlsruhe Euroopa kultuuripäevade raames toimunud „Müüt ja abstraktsioon“. ...
6:00
Sirp
H
Kas kodukontor viib parema linnaruumini?
Eestis pole minu teada veel uuritud, kas linnaruum kaug- ja hübriidtöötajate elustiili toetab ning sedagi, millised vajadused on jäänud täitmata. Kuna aga kaugtöötajate osakaal Harjumaal ja Tallinnas1 on niivõrd suur, võtsin nõuks kui mitte sellele küsimusele vastus leida, siis vähemalt avada arutelu. Intervjueerisin selle eesmärgiga Tallinna ning naabervalla kaugtöötajaid, puudutasin vestluse käigus nii nende isikliku elamispinna, koduümbruse kui ka teenuste ning liikumise aspekti. ...
6:00
Sirp
H
Linn tundlikule meelele
Linn on majad, inimesed ning teised liigid. Näiteks koerad, kassid, paplid, pärnad. Lisaks ka töökohad, poed, rongid, autod ja veel muudki. Linn on hetked. Olgu need tänavatel, majade sees, vahel, peal või hoopis mujal – kohtades, kus ei oska ettegi kujutada. Igal juhul on ka need osa linnast. Selle loo peategelane on tundlik meel. Teemakäsitlus ja tähelepanekud on kirja pandud mu enda kogemustest. Olen tundlikkust märganud ka sõprade puhul. See on fenomen, mis mind üha rohkem huvitab. ...
6:00
Sirp
H
Strateegialainetesse uppunud merelinn
Tallinn kui merelinn – on see geograafiline reaalsus või siiski vaid tulevikuvisioon, mille poole püüeldakse? Millised on olnud senised sammud linna merele avamisel? Kas merelinna identiteedi elustamiseks on vaja kulutada niigi nappe ressursse, et luua järjekordne merevisioon või merelinna kuvandi strateegia? Ehk on see kõik juba olemas, kuid lihtsalt realiseerimata? ...
6:00
Sirp
H
Ajaloo sisse minek
Värskepilgulise, praegusaja parimaist muusikateaduslikeist arusaamadest juhinduva ja varasemast sootuks teemarikkama Eesti muusikaloo ülevaate järele on suur puudus valitsenud aastakümneid. Lõpuks täitis kaante vahele jõudnud uurimuse esimene osa pool sellest lüngast ja asus kustutama omamoodi auvõlga, mida ainult meie endi parimad asjatundjad suudavadki tasuda. ...
6:00
Sirp
H
Salongist suurde saali
Juba neljandat korda leidis aset festival „Kammermuusika Fotografiskas“. Miks Fotografiska? Sest korraldajate sõnul pakub see tänapäevast, kuid hubast ruumi, mis toetab taotlust taasluua Schuberti-aegsete koduste koosviibimiste intiimne ja vahetu õhustik, kus muusika kõlas sõprade ja tuttavate seltsis. ...
6:00
Sirp
H
Inspireeriv mõisamuusika
Miski siin maailmas ei ole igavene ja iga asi lõpeb kord – need üldtuntud ütlused said 10. augustil tõeks suvise kontserdisarja „Eesti mõisad“ kohta. 1999. aastast on igal suvel – välja arvatud 2010, kui kontserdid tuli ära jätta majanduslanguse tõttu – selles sarjas tutvustatud 104 mõisa üle Eesti ning on jõutud anda kaks kontserti ka Soome mõisates. Viimane, 105. kontsert toimus Harjumaal Ravila mõisas. ...
6:00
Sirp
H
Baassissetulek tooks kaasa hirmuvaba turumajanduse
Esmalt tuleb Erik Tergi ja Johanna Vallistu1 kombel ära õiendada, et eesti keeles juurdunud „kodanikupalk“ on ääretult ebaõnnestunud termin tähistamaks universaalset baas- ehk põhisissetulekut (universal basic income, UBI). Ühelt poolt ei ole tegemist tasuga töö eest, mis palk on, teiselt poolt ei makstaks seda ainult kodanikele, vaid kõigile riigi püsielanikele. Sestap kasutan siinkohal terminit „universaalne baassissetulek ehk UBS“. ...
6:00
Sirp
H
Geopoliitiline vaade Euraasiale
Geoff Raby on mitmekülgne Austraalia diplomaat, politoloog ja äritegelane, kelle huvi keskmes on olnud peamiselt Hiina Rahvavabariik. Ta töötas aastatel 1986–1991 Austraalia Hiina Rahvavabariigi saatkonna majandusosakonna juhatajana ning oli 2007. kuni 2011. aastani Austraalia suursaadik Hiinas. Mitmel perioodil on ta olnud Austraalia välisministeeriumi ametnik, viimastel aastatel kuulunud ka mitmete Hiinaga äri tegevate ettevõtete nõukogusse. ...
6:00
Sirp
H
Väärtusjärgne ajastu Ladina-Ameerikas
1995. aastal, mil Mehhiko valitsus seisis pärast peeso järsku langust silmitsi finantskrahhiga, teatas USA president Bill Clinton: „Meil on tugev huvi Mehhiko jõukuse ja stabiilsuse vastu.“ Ameerika Ühendriigid panid koos IMFi ja teiste partneritega Mehhiko aitamiseks kokku 20 miljardi dollari suuruse abipaketi, millega ühtlasi sooviti vältida ebastabiilsuse levikut kogu Ladina-Ameerikas. ...
6:00
Sirp
H
Lõppematu sillaehitus loovuse ja töö vahel
Ja kas sellel, mis ta teeb, on nimi või pannakse talle nimi või võetakse talt nimi ära – ja kas sel tööl lõppu on, kas seda lõppu üldse olemas on. Madis Kõiv, Hando Runnel, „Küüni täitmine“ Avalik arvamus loovtööst kõigub enamasti seda romantiliselt müstifitseeriva õhkamise ja netikommentaatori robustse soovituse „mingu päris tööle“ vahel. Seejuures ületavad üha sagedamini uudiskünnist persoonilood loovprofessionaalide läbipõlemisest või hapruseni kulunud vaimsest tervisest. ...
6:00
Sirp
H
Odysseus Setomaal
„Odüsseia“ on teadagi üks neist Euroopa ja lääne kultuuri tüvitekstidest, millega alustatakse kultuurilugusid. Trooja sõda käsitlevad muistendid põimis kaheks eeposeks ehk „Iliaseks“ ja „Odüsseiaks“ kokku vanakreeka laulik Homeros umbes VIII sajandil e.m.a. Samast põhimõttest lähtudes kirjutas Kreutzwald XIX sajandi keskel kokku eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“. ...
6:00
Sirp
H
Kas sada magusat sõna on väärt pudelit vett ehk Kuidas inimlikustamine mõjutab tehisintellekti sõnumi tajumist
Tehisintellektist (TI) räägitakse kui suurest võimalusest, aga ka sellest, millised on selle rakendamise järelmid. Näiteks sisaldavad tehisintellekti abil koostatud materjalid tunduvalt rohkem sõnu kui ilma TI-ta koostatud materjalid. Procter & Gamble’i eksperimentaalsest uuringust selgus, et nii individuaalselt kui ka grupis tooteinnovatsiooniga seotud ülesannet täites oli osalejate koostatud materjalis sõnade arv TI kasutamise korral kaks korda suurem kui ilma TI-ta. ...
6:00
Sirp
H
Ainult andmetest ei piisa – kas Eesti ajakirjanikul on oskust neid mõista?
Eesti ajakirjanikud hindavad kõrgelt oma üldoskusi ja tunnetavad vajadust arendada tehnilisi pädevusi nagu andmetöötlus, visuaalide loomine ja koodikirjutamine. Tegu on ülemaailmse tendentsiga: andmestunud maailmas on ajakirjanik see „teadmuse vahendaja“, kes aitab avalikkusel mõista keerulisi andmestikke. Kirjanikust programmeerijani Veel liiguvad Eesti ajakirjandusmaastikul mõned saurused. Ajakirjanikud, kes teenivad oma palga välja ennekõike sõnameisterlikkusega. ...
6:00
Sirp
H
Muutumise kunstid
Lühianimatsioon „Olemise kulg“ (Undi teod, Eesti-Bulgaaria 2024, 11 min), režissöör Helen Unt, stsenaristid Helen Unt, Anti Naulainen ja Outi Inkeri Rossi, operaator Urmas Jõemees, helilooja Petar Dundakov, produtsendid Edina Csüllög ja Vesela Dancheva. Helen Undi lühianimafilmi „Olemise kulg“ mitteametliku eel-esilinastuse järel Kütioru sauna teise korruse saalis eelmise aasta 12. ...
6:00
Sirp
H
Argielu on ebaseksikas
Kultuuriminister Heidy Purga esitles 13. augustil Facebookis töövõitu: „valitsuskabineti istungil kinnitati kultuur ja loomemajandus riiklikult tähtsate ekspordisuundade hulka ning esimest korda on Eestis ka kultuur ja loomemajandus osa riigi ekspordistrateegiast!“ Olen muusikaekspordi kui spetsiifilise valdkonna vastu kõrgendatud huvi tundnud umbes 20 aastat ja küsisin juba 2006. aastal, kas ka Eestis võidaks sellega kunagi tegeleda. ...
6:00
Sirp
H
Piinlik(kuse) poliitika
Vähesed kirjanikud osakavad elu absurdselt piinlikke seiku paremini kirjeldada kui Urmas Vadi. Vahel teda lugedes, ja sel suvel on seda tõesti palju juhtunud, tekib tunne, et nagu ei tahakski väga edasi lugeda. Mõne episoodi tekitatud piinlikkus on lihtsalt nii rickygervaislikult lämmatav, et lugemisest tuleb paus võtta, muidu kaldub halvav emotsioon üle kõigisse ihuliikmeisse ja neelab su täielikult alla. ...
6:00
Sirp
H
Soodsad tuuled
Andreas Lehmanni ja Piia Posti äsja avaldatud teadustöö1 järgi võib Jaagup Kreem end lähikümnenditel oimetuks laulda ja imestada, kuid füüsika vastu ei saa. Tõenäosus, et taevaluukidest jaanuariski lund pudeneb, muutub Eestis võrdseks juulikuisega. Saju aastane koguhulk tõenäoliselt kasvab, kuid alla tuleb kõike muud kui lund. Võib ka tõdeda, et nii need rivaalitsevad õhurõhkkonnad tapsidki Eesti suusaspordi, mis edaspidi on võimalik vaid õlgedest või joogikõrtest meisterdatud radadel. ...
6:00
ERR
H
Ukraina purustas droonirünnakuga naftajuhtme Družba pumpla
Ukraina väed korraldasid ööl vastu reedet uue rünnaku Venemaalt läände suunduva naftajuhtme Družba pumbajaamale. Tegemist on juba kolmanda rünnakuga naftajuhtmele viimase kümne päeva jooksul ning see viis torusüsteemi, mille kaudu saavad Vene naftat Ungari ja Slovakkia, lõplikult rivist välja.
5:57
ERR
H
Eestit külastab Soome peaminister Petteri Orpo
Reedel, 22. augustil saabub Eestisse ametlikule visiidile Soome peaminister Petteri Orpo. Visiidi käigus kohtub Soome valitsusjuht Eesti peaministri Kristen Michali ja välisminister Margus Tsahknaga ning annab kell 17.05 koos Michaliga pressikonverentsi, mida saab ERR.ee vahendusel vaadata.
5:40
AlJazeera
H
At least 18 killed in Colombia in drone attack on helicopter, car bombing
Colombian President Gustavo Petro says armed dissidents, drug trafficking cartels should be considered 'terrorists'.
5:36
ERR
H
Rootsi valis tuumaenergia laiendamiseks moodulreaktorid
Rootsi teatas neljapäeval, et valis poole sajandi esimese tuumaenergia laiendamise tarbeks välja väikesed moodulreaktorid (SMR).
5:33
Õhtuleht
H
Mehis Viru kohtuasi: kaitsja ei jaga kommentaare kohtuasja lõpuni
Sportlase tahtevastasesse seksuaalvahekorda sundimises süüdistatava kergejõustikutreeneri Mehis Viru kohtuasjas ei anna kaitsja kommentaare kohtuasja lõpuni, mistõttu pole teada, mis taotlusi on esitatud.
5:33
Õhtuleht
H
GALERII | REIS TRANSNISTRIA AJAKAPSLISSE: „Koos on ikka lõbusam kongis istuda.“
Kui ma ühes Chișinău arvukatest veinibaaridest kohaliku IT-spetsialisti Dmitriga juttu tegin, küsis ta mult üsna otse: „Kumba tüüpi turist sa oled – kas see, kes tuleb Moldovasse ainult Transnistria nägemiseks, või huvitab sind ka Moldova kultuur?“
1
13
14
15
16
17
»
Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta
Android