Uudishimu

Find

6:05 Sirp H
Jaak Jaaniste 25. V 1944 – 3. VIII 2025 Jaak Jaaniste sündis 25. mail 1944. aastal Tallinnas, lõpetas Tartu Ülikooli 1970. aastal füüsika-keemiateaduskonna füüsikuna ning siirdus tööle Tartu Observatooriumi (ENSV TA AAI) Tõraveres, kus töötas inseneri, vaneminseneri, nooremteaduri ja vanemteaduri ametikohtadel. Tõraveres tegeles Jaaniste kosmoloogia oluliste küsimuste uurimisega. ...
6:05 Sirp H
Kelle kontrolli all on toit, selle kontrolli all on tulevik ja olevik Tsivilisatsioon algab sellega, et talupoegadelt võetakse kümnist. Veel sajandi eest sai söögipoolise igast jaekroonist, -naelast või -dollarist tubli poole maaharija. Praegu jõuab temani heal juhul 10–15 senti, ülitöödeldud toidu, nagu õlu või krõbuskid, puhul alla sendi. Järjekordne kodanlik-feodaalne tarastamise ja proletariaadistamise tsükkel, seekord Haberi-Boschi meetodil1. Selle probleemi saaks ju naksti lahendada toidu hinda tõstes? Jah, aga kes selle raha endale saaks? ...
6:05 Sirp H
Kui nad just surnud ei ole, siis elavad edasi Muinasjuttudest pärit väljend, et kui nad surnud ei ole, siis elavad edasi, sobib iseloomustama Haapsalu Suveteatri Seltsi uut lavastust „Viimane vaba suvi“. Näidendi autor on Andra Teede ja lavastaja Eero Spriit, lavastuse produtseerimise eest vastutas Aarne Valmis Vana Baskini teatrist. Näidend on kirjutatud Haapsalu raudteejaamale koostöös sealsamas tegutseva muuseumiga. Haapsalu raudteejaama suvine ootepaviljon on hea kontserdipaik, aga sobib hästi ka teatrile. ...
6:05 Sirp H
Miks seda mänedžeri veel vaja on? Äkki saan ise hakkama? Muusikavaldkonna rollide üle on arutletud aastaid nii Tallinn Music Week’il kui ka Eesti muusikaturu fookuspäeval ning on näha, et vaikselt saab selgemaks, mis laadi inimesed muusikatööstuses toimetavad või võiksid seda teha. Kuna Eesti muusikatööstus on alles väike ja arenemisjärgus, siis pole piirid alati selged ja üks inimene võib võtta endale mitu rolli. Kui rääkida artisti mänedžerist, lähevad tööjaotuse ootused tihti mitmesse ilmakaarde laiali. ...
6:05 Sirp H
Kas tulevikuarhitektuur on 3D-prinditud ürghütt? Tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraator, arhitekt ja insener Carlo Ratti (snd 1971) on Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (Massachusetts Institute of Technology ehk MIT) professor, kes juhib ühtlasi sealset linnauuringute ja planeerimise uurimislaborit. Võib öelda, et tegemist on XXI sajandi ühe juhtiva arhitektuuri mõtestaja, arendaja ja disaineriga, kelle leiab mitmetest praegu maailmas oluliste inimeste nimekirjadest. ...
6:05 Sirp H
Pealelend – Marie Valgre ja Kadri Lind – linnafestivali „Uit“ korraldajad ja kuraatorid Mis on „Uit“? Kadri Lind: „Uit“ on linna avastamise festival, mille eesmärk on meelitada tartlasi linna nurgatagustesse, salasoppidesse ja mõnikord ka täiesti argistesse kohtadesse, kuhu tihti ei satu või kus pole põhjust olnud pikemalt aega veeta. Pikaajalisi muutusi festivali piiratud päevade jooksul teha ei saa, kuid panustame sellele, et eri ruumikasutuse stsenaariumeid läbi mängides tekib linlastel elevus ümbritseva ruumi suhtes ning tärkab soov ise linna kujundamisse panustada. ...
6:05 Sirp H
Tervitan sind palavalt, kell 9 algav kool! Olen sel suvel palju mõelnud surmast. Elust. Mõnust. Loomest. Sellest, kuis suvi on ikka ohtlikult pikk nagu üks lõputu liminaalne periood, päevad kipuvad justkui kleepuma üksteise külge. Keset üleüldist fiesta’t ja vaikelu võib korraga avastada end mingis veidras nukra-troopika vaakumis, kusjuures päikesest või vihmast sõltumata. Kuigi tihti peetakse talve vaimselt raskeks ajaks, näib mulle suvi ses osas palju ohtlikum. ...
6:04 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Näitleja Kaili Närep
6:04 Õhtuleht H
Fakt teadust päevas: kas ravimite mõju on võimalik ennustada ilma kliinilist uuringut tegemata? Vastus: geneetilised variandid ravimite sihtmärkgeenides võimaldavad ennustada ravimite mõju juba enne ravimiuuringuid.
6:04 Õhtuleht H
Austraalias sündinud helilooja Olev Muska: minu põhiline kuulajaskond on Eestis „Olen väga uhke, et olen suutnud Austraalias kultuuritööd teha. Üks väike erand oli – juhtisin viis nädalat taksot ja see tundus nagu viis aastat. See amet ei vastanud üldse mu soovidele,” räägib helilooja ja multimeediakunstnik Olev Muska (71). Olgugi, et ta on sündinud ja kasvanud Austraalias, kuulatakse tema muusikat peamiselt Eestis.
6:04 ERR H
Elektrihind on augustis taas tõusuteel Augustikuus on elektri hinnad taas tõusmas, kuid ekspertid ei üllatu. Olukorda leevendavad ka Euroopa mullusest kiiremini täitunud gaasimahutid.
6:01 Sirp H
Miks soovitan „Harry Potterit“? Mõni aeg tagasi jäi mulle ühes raamaturiiulis silma „Harry Potteri“ sarja viimane seitsmes osa, mida omal ajal lugeda ei jõudnud. Lehitsesin teost ja leidsin, et vana võlg vajab õiendamist. Hankisin algkeelse variandi ja hakkasin peale. Mida kaugemale jõudsin, seda enam mõistsin, et selles meie sajandi ühes kaalukamas ilukirjandusteoses on suhteliselt vähe neid kvaliteete, mis võiksid iseloomustada ainulisi, piire ületavaid tekste, mis hakkavad kujundama kaanonit. ...
6:01 Sirp H
Enn Oja 3. II 1929 – 6. VIII 2025 Lahkunud on koorijuht, pedagoog ja publitsist Enn Oja. Ta sündis 1929. aastal Tartus õpetajate peres, keskkooli lõpetas Otepääl. 1947. aastal alustas ta koorijuhtimise õpinguid Tartu Muusikakoolis ja viis need lõpule 1954. aastal Tallinna Muusikakoolis. Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala lõpetas ta 1959. aastal Ants Kiilaspea ja Artur Vahteri õpilasena. ...
6:01 Sirp H
Ingrid Agur 19. I 1931 – 7. VIII 2025 Meie hulgast on lahkunud eesti lavakunsti suurkuju, 37 aastat Ugala teatris kunstnikuna töötanud Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliige Ingrid Agur. Ingrid Aguri lapsepõlv möödus Karksi lähedal, seejärel tulid pikad küüditatuaastad Siberis (1941–1947 ja 1949–1957). Kõigile raskustele vaatamata oli tal sihikindel soov õppida. Kaugel Siberi taigas lõpetas ta metsatöö kõrvalt seitsmeklassilise kooli ja avastas Tomski töölisnoorte keskkoolis õppides teatri. ...
6:01 Sirp H
Ülle Toming 16. II 1955 – 6. VIII 2025 Oleme kaotanud särava artisti, isiksuse ja pikaaegse õppejõu, kes on jätnud jälje kümnete lendude kunagiste tantsutudengite, praeguste tantsuprofessionaalide ellu. Ülle Toming lõpetas Tallinna Balletikooli balletiartistina (1973), Eesti Riikliku Filharmoonia estraadistuudio estraadilauljana (1975), Vilde-nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi tantsujuhina (1983) ja Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriajaloo magistriõppe (1999). Ta osales tantsija ja lauljana teatrilavastustes ja filmides. ...
6:01 Sirp H
Ivar Sinimets 7. X 1952 – 4. VIII 2025 Sügava kurbusega võtsime vastu teate ungari kirjanduse tõlkija, uurija ja vahendaja, keeleõpetaja ning suure ungari sõbra Ivar Sinimetsa lahkumisest. Võrumaa poisina Tartu ülikooli soome-ugri keeleteadust õppima asunud noormees jõudis 1970. aastate alguses Budapesti Loránd Eötvösi teadusülikooli ungari keele ja soome-ugri keelte erialale. Juba õpingute ajal paistis ta silma oma pühendumuse, täpsuse ja suure armastusega ungari keele ning kultuuri vastu. ...
6:01 Sirp H
Aino Pervik 22. IV 1932 – 12. VIII 2025 Kurb on kuulda andeka, hooliva, targa looja lahkumisest. Samal ajal peame olema tänulikud, et meil on niisuguseid säravaid autoreid nagu Aino Pervik, kelle surm sügavalt puudutab. Ilmselgelt poleks eesti lastekirjandus Aino Pervikuta see, mis ta on. Kui tahta rääkida tüvitekstidest, siis just neid on Pervik loonud: nii mõnegi meie lastekirjanduse tüviteksti, mis ühendab põlvkondi ja on saanud sama endastmõistetavaks osaks Eesti kultuurist nagu Tallinna vanalinn või uuem rahvalaul. ...
6:01 Sirp H
Aino on ainus Küllap on Eestis vähe inimesi, kes ei ole üles kasvanud Aino Perviku raamatutega. Isegi kui peres ei olnud erilisi lugejaid, on mõnda teost tema loomingust ikka loetud. Ja seda on tehtud põlvkondade kaupa. On välja lõigatud pabernukke raamatust „Kaarist on kasu“, elatud kaasa Kunksmoori ja kapten Trummi nääklustele. Imetletud mereröövlitütar Arabella vaprust ja mindud lasteaeda, Paula raamat näpu vahel. ...
6:01 Sirp H
„Elu on liikumine“ „Eesti kirjanik“ on väike eesti nüüdiskirjanduse festival. See annab kokkutulnutele võimaluse noppida parajasti õhus olevaid teemasid ja teoseid ning neid lähemalt vaadelda. Viimasel aastal on järjepanu ilmunud põnevaid tekste, mille autoriteks on naised, sellest ka tänavune rõhuasetus naistele kirjanduses. Kas naiste hääl kõlab kirjanduses kuidagi teistmoodi? Kas naiste kirjutatud tekstidel on ka mingeid ühisjooni? ...
6:01 Sirp H
Hajun uneledes ajatusse Esimene Anu Kree raamat, mida lugesin, oli luulekogu „Palangukõnd“ (2024). Tegu on hingestatud, kujundirohke ja kauni koguga. See sisaldab palju loodusega seotud allegooriaid: „puulaulu ruumilised värsid“ helisesid lugedes kõrvus igal leheküljel, vasakult silmanurgast paistis, kuidas „jäävangist rabelev oja peseb remmelga juuri“, paremalt, kuidas „paljastub künkaga maastiku / tõsine naljakas õlg“ ja „maastik kaardub siluettideks“. ...
6:01 Sirp H
Anarhistlik arhitektuur Elame võimu kujundatud maailmas, kus on määratud, kuidas maad kasutada, maju ehitada ja ruumis elada. See võim seab esikohale efektiivsuse, kasumi ja kontrolli. Sageli elurikkuse, elanike autonoomia ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse arvelt. Mis siis, kui arhitektuur ei oleks midagi, mis määratakse ülalt alla, vaid midagi, mis tekib orgaaniliselt, lähtub teistest põhimõtetest, mis on küll kapitalismis uudsed, kuid mitte teostamatud? ...
6:01 Sirp H
Sisemiselt ilus kolahoov Augusti lõpuni on Eesti Rahva Muuseumi juures avatud siinmail ikka veel uudne kolahoov, kuhu on oodatud kõik kuue- kuni 16aastased lapsed ja noored. Täiskasvanud peavad jääma värava taha, et lapsed saaksid iseseisvalt tegutseda. Tartu kolahoovi eestvedajate Kristin Leisi ja Leene Korbiga rääkisime vabast mängust, inspireerivast kolast ja riskimängu eelistest. Kolahoov on nüüdseks juba mõned päevad avatud olnud. Kuidas läinud on? ...
6:01 Sirp H
Teadmatus on ikka ja alati õudsem Järgnevalt ei taha ma olla sisurikkuja. Kuni enam ei ole. Praha. Astun klaasist seintega Edison Filmhubi majja. Tellin baarist pilsneri. Maja on rahvast pungil, inimesed istuvad kino ees, sees ja ümber. Võtan paar sõõmu ja astun kinosaali, mis meenutab rohkem konverentsisaali kui kino. Saali mahub umbes 80 inimest. Pisike. Istun maha – tool on mugav, sametine, mõnus. Palju ruumi jalgadele ja möödujatele. Tšehhi neiu teeb seansile formaadilt veidralt tuttavliku tšehhikeelse sissejuhatuse. ...
6:01 Sirp H
Uusi vaateid meie varasele filmiloole Alustagem sellest, et siinsele ajakirjandusele tuginedes oleme esimeste filmivõtetena Eestimaal teadnud 30. aprillil 1908 Tallinna väisanud Rootsi kuninga jäädvustamist. Kuid kas see ikka on nii? Ilmaoludest hoolimata Tallinna kino Grand Imperial Vio reklaamis Revalsche Zeitungi 1908. aasta 28. aprilli (11. ...

1 19 20 21 22 23 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta