Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
R06:11
Postimees
H
HÄSTI HOITUD SALADUS ⟩ Kus asub Eesti oma Hawaii?
Bikiinides tüdrukud tantsivad, bänd mängib. Korraga kargab keegi publiku hulgast spontaanselt trummidele. Kõik on õnnelikud. Kõik on sõbrad. Kas selline koht saab tõesti olla siinsamas Eestis?! «Mina arvan, et küll kõik head inimesed ise siia tee leiavad,» mainib baari hing tagasihoidlikult. Oleme sattunud millegi erakordselt eheda keskele.
R06:05
Õhtuleht
H
MÄLUMÄNG | Filmistaar Antonio Banderas
R06:05
Õhtuleht
H
JUHTKIRI | Riigiasutuste onupojapoliitika
Suve alguses esitas rahandusministeerium valitsusele avaliku teenistuse seaduse eelnõu, mis üritab justkui konkurentsivõimet parandada. Samas on selles aga kahtlust tekitavaid muudatusi – näiteks see, et kui varem oli avalikul konkursil riigiasutuste tippjuhtide töökohale kandideerimiseks tähtajaks 14 päeva, kuid nüüd soovitakse see lühendada vaid seitsmele päevale.
R06:05
Õhtuleht
H
Fakt teadust päevas: mida teeb ümarmudil Läänemeres?
Vastus: ümarmudil on üks invasiivsemaid kalaliike maailmas ning Läänemeri sai nende sihtkohaks juba 1990. aastal. Nüüdseks on nad ennast siin mõnusalt sisse seadnud ning me kõik õpime siin koos elama!
R06:02
Sirp
H
Kasv on alasti (jäämas)
Kasvunarratiivi alalhoidmise oluline osa on otsida kasvuks tarvilikke probleemivabu ressursse. Viimase saja aasta jooksul on kasvu tagant tõuganud fossiilkütused, mille ammutamine on eksponentsiaalselt kasvanud. Samal ajal pole nende hankimise ja tootmisega tehtud kahju kuigi nähtav ega mõjukas. Kasvu põhilist keskkonnakoormust on kandnud rikastuvate ühiskondade perifeeriad ja koloniaal- või pärast Teist maailmasõda iseseisvunud postkoloniaalsed riigid. ...
R06:02
Sirp
H
Ene Järvis 26. X 1947 – 24. VI 2025
24. juunil suri näitleja Ene Järvis, kelle loominguline tee kestis enam kui viis aastakümmet. Ene Järvis lõpetas 1966. aastal Põlva keskkooli ja 1970. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri neljanda lennu. Ta on töötanud Tallinna Linnateatris, Vana Baskini teatris ja vabakutselisena osalenud paljudes teatriprojektides. ...
R06:02
Sirp
H
Narvas on eestikeelse keelekeskkonna loonud venekeelsed elanikud
Seisan Narva vanalinna põhikooli välisukse ees ja vestlen vene emakeelega õpetajast sõbraga. Jutt käib eesti keeles. Seisame seal üsna kaua. Koolihoonest tuleb välja hulk õpilasi, samuti astub neid uksest sisse suur hulk. Uks on kitsas, meid märkamata mööda minna oleks võimatu. Kõik tunnevad mu sõpra ja tervitavad teda eranditult. Sõber tervitab neid samuti. Teretusrituaal käib eesti keeles. Sõber Pavel ütleb, et need õpilased on vene emakeelega lapsed. Eranditult. ...
R06:02
Sirp
H
Rindejoon on Rahu puiesteel
Millise magusa palaga saab kriitik maiustada: üks lugu, üks lavastaja, kaks truppi, kaks keelt ja meelt! Vene trupi kõrval, kes mängib oma kodulaval, saab mängukordi ka unikaalse kooslusega eesti näiteseltskond. Vene trupi esietendusel oli mitmeid eesti teatraale ning eestikeelset lavastust tuli vaatama palju vene emakeelega inimesi – integreerusime mühinal. Publik täitis Vene teatri maja lausa rõduääreni, puhvetis sai hea-parem otsa juba veerand tundi enne etenduse algust. ...
R06:02
Sirp
H
Suvel on hea peast koll olla
Liisa Kruusmägi käis Jaapanis ja inspireerus seal kohalikust rahvausundist. Nüüd on selle tõukel valminud mütoloogilise ainesega maalid ja keraamilised teosed, mis lähenevad oma materjalile lustakalt ja mänguliselt. Kunstniku näitus „Yokai teepidu“ on suvine, lõbus ja ebaõdus. Jaapani mütoloogias on väga sümpaatne selle teatav detsentraliseeritus ja voolavus: nõndanimetatud üleloomulikkus jaotub mingil määral elu igasse sfääri, kaasa arvatud kõige argisemasse olmesse. See lihtsalt on osa kõigest. ...
R06:02
Sirp
H
Tehisarule on prille vaja, Eesti prille
Aasta algusest saati on palju juttu tehtud suurtest keelemudelitest. Muretsetakse, kas need mõistavad hästi eesti keelt ja on ka võimelised seda kõnelema. Kardetakse, et kui tehisintellekti rakendav külmkapp või muud asjandused keelt vigaselt või vaeselt kasutavad, siis eesti keel lõpuks kängub. Seepärast neid mudeleid uuritakse, testitakse ning ka treenitakse edasi. ...
R06:02
Sirp
H
Kas elu kaubanduskeskustes on tänavaelu surm?
Tallinn paistab silma linnana, kus kaubanduskeskuste ruutmeetreid on ühe elaniku kohta Euroopas kõige enam. Suurem osa neist on rajatud linna äärde, kesklinnast kaugele. Seetõttu on linna süda jooksmas inimestest tühjaks, linna veeres asuvad kaubanduskeskused ja nende parklad on aga alatasa inimesi ja autosid triiki täis. Miks eelistab tallinlane veeta oma vaba aega pigem akendeta kaubanduskeskuses kui ajaloolises vanalinnas? Põhjused on seotud nii mugavuse kui ka rahaliste võimalustega. ...
R06:02
Sirp
H
Ööliblikas, su tund on imeline
Tänavu pole ma seadnud sihiks vaadata võimalikult palju suvelavastusi, pigem vastupidi. Mõnigi suvine teatriretk lähtub juhusest, kalendrist ja (autoga) teekaaslastest, paraku jääb nägemata ka üht-teist olulist. Aga üks mu veendunud valik oli Priit Põldma lavastus „Süütu“, mida teater Nuutrum mängis juunikuus Tapa raudteejaamas. Miskipärast ei osutunud „Süütu“ nii publikumenukaks, kui oleks eeldanud, iseäranis lavateekonna alguses leidus saalis vabu kohti. ...
R06:02
Sirp
H
Vinüül on moes! Aga ei peaks olema
Küllap oled kuulnud, et vinüülplaadid on in? Kui sa ei ole üks neist, kelle seas see on in, siis oled ilmselt vinüülivaimustusest kuuldes kergelt kulmu kergitanud, teemasse mitte nii väga süvenenud ja oma asjadega edasi tegelenud. Minusugusele helientusiastile on see aga äärmiselt huvitav nähtus. ...
R06:02
Sirp
H
Valikut peab olema
Ma ei saa oma lugemisharjumustele või -elamustele tagasi mõeldes alustada sellega, et olen olnud suur lugeja nii kaua kui mäletan. Mina ei olnud selline laps, kes üksi vaikselt kuhugi toanurka tundideks raamatusse ära kaduda võis, kellel enne kooliminekut oli kogu „Seiklusjutte maalt ja merelt“ läbi loetud või algklasside lõpuks terve „Suuri sõnameistreid“ sari. Küll aga ümbritsesid mind alati kodus raamatud, loeti pisteliselt, ja see, et kodus peavad raamatud olemas olema, oli selge. ...
R06:02
Sirp
H
Jaak Jaaniste 25. V 1944 – 3. VIII 2025
Jaak Jaaniste sündis 25. mail 1944. aastal Tallinnas, lõpetas Tartu Ülikooli 1970. aastal füüsika-keemiateaduskonna füüsikuna ning siirdus tööle Tartu Observatooriumi (ENSV TA AAI) Tõraveres, kus töötas inseneri, vaneminseneri, nooremteaduri ja vanemteaduri ametikohtadel. Tõraveres tegeles Jaaniste kosmoloogia oluliste küsimuste uurimisega. ...
R06:02
Sirp
H
Tanel Kerikmäe 15. VIII 1969 – 1. VIII 2025
Tallinna Tehnikaülikool teatab sügava kurbusega, et 1. augustil 2025 lahkus ootamatult meie seast professor Tanel Kerikmäe, õiguse instituudi direktor ning Euroopa õiguspoliitika ja tehnoloogiaõiguse professor. Professor Kerikmäe sündis 15. augustil 1969 Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1992. aastal, omandas Helsingi Ülikoolis magistri- (1994) ja litsensiaadikraadi (1997) õigusteaduses ning 2009. aastal kaitses Tallinna Ülikoolis doktorikraadi riigiteadustes. Alates 2002. ...
R06:02
Sirp
H
Ira Lember 21. V 1926 – 1. VIII 2025
Oma sajanda eluaasta algul lõppes eesti kirjanikkonna seni vanima liikme Ira Lemberi elutee. ...
R06:02
Sirp
H
Ära kunagi valeta kogemata, ainult meelega
Peter Pomerantsevi „Kuidas võita infosõda?“ on õpetlik ja hariv, huvitav kooslus ajalookirjandusest, teadusuuringutest, natsipropagandaga võidelnud briti ajakirjaniku Sefton Delmeri memuaaridest, autori arvamustest ja mõtetest. Avastad end korraga mitmekihilises maailmas, kus ootamatult kohtuvad ajastud, vaenupooled, ilu- ja teaduskirjandus. Raamatu autor on teinud tänuväärse töö, koondades ühte teosesse ülevaate propaganda edukuse põhjustest erinevates riikides. ...
R06:02
Sirp
H
Kelle kontrolli all on toit, selle kontrolli all on tulevik ja olevik
Tsivilisatsioon algab sellega, et talupoegadelt võetakse kümnist. Veel sajandi eest sai söögipoolise igast jaekroonist, -naelast või -dollarist tubli poole maaharija. Praegu jõuab temani heal juhul 10–15 senti, ülitöödeldud toidu, nagu õlu või krõbuskid, puhul alla sendi. Järjekordne kodanlik-feodaalne tarastamise ja proletariaadistamise tsükkel, seekord Haberi-Boschi meetodil1. Selle probleemi saaks ju naksti lahendada toidu hinda tõstes? Jah, aga kes selle raha endale saaks? ...
R06:02
Sirp
H
Sisyphose naer läbi pisarate
Sellise pealkirja ja kaanepildiga raamatust ei oska tingimata oodata kohatist brutaalset otsekohesust ja lõikavat ausust. Neid, kes on ehk tuttavad Põhja-Inglismaa taluniku ja kirjaniku James Rebanksi (snd 1974) eelmise raamatuga „Karjase elu. ...
R06:02
Sirp
H
Pealelend – Hilkka Hiiop, EKA rektor
Silmapiiril juba terendava uue õppeaasta alguse puhul selgitab Eesti kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, mis on ülikoolis varasemaga võrreldes muutunud. Kuidas tänavune vastuvõtt Eesti kunstiakadeemias oli? Milliseid üldistusi annab teha? Vastuvõtt ületas ootused: konkurents oli tänavu suurem kui eelmistel aastatel, eriti oli tõusutendentsi märgata vabades kunstides. Tõusvas joones on vastuvõtt juba neljandat aastat. ...
R06:02
Sirp
H
Haprus ja igavik
Ukraina kunsti festivali raames saab Juhan Kuusi dokfotokeskuses näha Ukraina kaasaja kunsti maastikul legendi mõõtkavasse pürgiva Pavlo Mazai teoseid. Tallinnasse jõudnud näitusetervik kannab pealkirja „Esseed“ ja on kokku pandud erinevatest fotoseeriatest. Esmase valiku töödest tegid autor ja tema ukraina kuraator Tetjana Dorošenko, lõplik näitusepilt kujunes Tallinnas kohapeal, ruumide ja kujunduse (Toomas Järvet ja Kristel Laur) koostoimes. ...
R06:02
Sirp
H
Savist sild sattumuslikkusesse
Ma ei tea, kui paljud on kuulnud midagi Kohila sümpoosionist, igatahes ei kuulunud ma veel eelmisel aastal nende hulka. Sel aastal jõudis see rahvusvaheline keraamikute residentuur/showcase aga juba oma esimese suure juubelini – seekordne üritus oli järjekorras juba kahekümne viies. Kui esimesed kakskümmend aastat toimetati suhteliselt omaette, siis viimasel viiel korral on muututud interdistsiplinaarsemaks, sidudes savi muude kunstisiseste ja -väliste valdkondadega. ...
R06:02
Sirp
H
Kellele siis ei löödaks hingekella?
Linnagaleriis mängivad kunstnikud Sandra Ernits ja Tõnis Jürgens kuraator Siim Preimani taktikepi rütmis mingit laulumängu, mille ainsad nii-öelda tõelised instrumendid, hulk kellukesi, häält ei tee. Tomatitaimed, katusekonstruktsioonid, IKEA või Jyski aiapaviljon, mitut masti projektorid, konnakudukorsetid, botaanilised antennid – orkestri teised liikmed on samuti tummad. ...
1
34
35
36
37
38
»
Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.
Android