Uudishimu

Find

R06:02 Sirp H
Pealelend – Hilkka Hiiop, EKA rektor Silmapiiril juba terendava uue õppeaasta alguse puhul selgitab Eesti kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, mis on ülikoolis varasemaga võrreldes muutunud. Kuidas tänavune vastuvõtt Eesti kunstiakadeemias oli? Milliseid üldistusi annab teha? Vastuvõtt ületas ootused: konkurents oli tänavu suurem kui eelmistel aastatel, eriti oli tõusutendentsi märgata vabades kunstides. Tõusvas joones on vastuvõtt juba neljandat aastat. ...
R06:02 Sirp H
Haprus ja igavik Ukraina kunsti festivali raames saab Juhan Kuusi dokfotokeskuses näha Ukraina kaasaja kunsti maastikul legendi mõõtkavasse pürgiva Pavlo Mazai teoseid. Tallinnasse jõudnud näitusetervik kannab pealkirja „Esseed“ ja on kokku pandud erinevatest fotoseeriatest. Esmase valiku töödest tegid autor ja tema ukraina kuraator Tetjana Dorošenko, lõplik näitusepilt kujunes Tallinnas kohapeal, ruumide ja kujunduse (Toomas Järvet ja Kristel Laur) koostoimes. ...
R06:02 Sirp H
Savist sild sattumuslikkusesse Ma ei tea, kui paljud on kuulnud midagi Kohila sümpoosionist, igatahes ei kuulunud ma veel eelmisel aastal nende hulka. Sel aastal jõudis see rahvusvaheline keraamikute residentuur/showcase aga juba oma esimese suure juubelini – seekordne üritus oli järjekorras juba kahekümne viies. Kui esimesed kakskümmend aastat toimetati suhteliselt omaette, siis viimasel viiel korral on muututud interdistsiplinaarsemaks, sidudes savi muude kunstisiseste ja -väliste valdkondadega. ...
R06:02 Sirp H
Kellele siis ei löödaks hingekella? Linnagaleriis mängivad kunstnikud Sandra Ernits ja Tõnis Jürgens kuraator Siim Preimani taktikepi rütmis mingit laulumängu, mille ainsad nii-öelda tõelised instrumendid, hulk kellukesi, häält ei tee. Tomatitaimed, katusekonstruktsioonid, IKEA või Jyski aiapaviljon, mitut masti projektorid, konnakudukorsetid, botaanilised antennid – orkestri teised liikmed on samuti tummad. ...
R06:02 Sirp H
Karikatuurse realismi vulgaarne autor Adilhan Jeržanov on Kasahhi uue laine filmikunsti, mis mitte kunagi oma potentsiaali ei realiseerinud, kauge järeltulija. Kasahhi uus laine sündis filmirežissöör Sergei Solovjovi projektina. Solovjov õpetas perestroika algusaegadel Moskvas riiklikus kinematograafia instituudis ja suutis juhtkonda veenda selles, et nõukogude filmikunst teeks läbi taassünni, kui võetaks omaks suure-laia Nõukogudemaa mitmekultuurilisust peegeldav sisu. ...
R06:02 Sirp H
Soome filmisuve varjundid Ma ei tea, mis teema Eesti kinolevi ja Soome filmiga on, aga viimasel ajal kipub minema kuidagi niiviisi, et suurema osa aastast istume teadmatuses, mis põhjanaabrite juures toimub (kui ehk kaastootmisprojektid välja arvata), aga sügisel tehakse lüüsid lahti ja kõik tuleb kuidagi hunnikus ning möödaminnes. Mullu suvel tulid näiteks Soomes välja Teemu Nikki „Surm on elavate probleem“ ja Tiina Lymi melodraama „Tormisaare Maija“1, tänavu on aga valik veel rikkalikum. ...
R06:02 Sirp H
Nüüd ei julge keegi mõelda Mis toimub soome-ugri põlisrahvastega praegu Venemaal ja kuidas nendega suhelda? See on tähelepanuväärne küsimus soome-ugri uurimistööd tegevale teadlasele. Välitöid me nende rahvaste juures enam ei korralda, aga mingid suhtlemise ja teadmiste vahetamise viisid on veel olemas. Kauge maa tagant on lävimine keerukas ja millestki arusaamine veel raskem. Sellises olukorras on abiks ka kõik võimalikud vahendid, olgugi nende kaudu kogutavad teadmised killustatud ja kogemus piiratud. ...
R06:02 Sirp H
Kui grant kõneleks ehk Vestlused teaduse telgitagustes Tartu ülikooli raamatukogus on avatud näitus „Exciting Minds: Estonian Research Excellence Showcase – ERC Grants Across the Years“. Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse eestvedamisel valminud näitusel tutvustatakse Eesti päritolu või Eestis tegutsevaid Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) grandisaajaid ja nende tipptasemel teadustööd. Näitusel on 28 teadlase uurimistööd. Tartu. On juulikuu. Ilm on ebaeestimaiselt leitsakuline. ...
R06:02 Sirp H
Robert Wilsoni rikkaliku pärandi vähem tuntud tahud Robert Wilsoni (1941–2025) rikkaliku pärandi mõistmiseks on tähtis näha kaugemale laval toimuvast, vaadata lava taha, ette ja kõrvale. Arvukate teatrilavastuste kõrval annab selleks väärt võimaluse tähelepanu pööramine tema asutatud Watermilli keskusele, etenduskunstide laboratooriumile, mida kunstnik pidas oma tõeliseks koduks ning kus ta ka nädala eest, 31. juulil, siit ilmast lahkus. ...
R06:02 Sirp H
Kes tahab ellu jääda, peab kaasa röhkima Otsus valida suvelavastuseks „Richard III“ tekitas esimese hooga nii põnevust kui ka kahtlusi. Miks peaks keegi keset eestimaist suve tahtma kaasa elada sellisele mõnevõrra raskesti seeditavale ampsule nagu Shakespeare’i ajalootragöödia? Siiski, tegemist pole hariliku suvelavastusega, kus publik peab ilma trotsima ja verejanuliste satikatega võitlema. ...
R06:02 Sirp H
Ihulik teekond armastuseni Rakvere teatri „Vaala“ vaadates ei saa paratamatult vältida võrdlust Darren Aronofsky filmiversiooniga Brendan Fraseriga peaosas (2022). Aga see polegi halb. Ei ole ju nii, et kui mingi lugu on korra juba „ära tehtud“, siis on kas üks või teine. Pigem need täiendavad teineteist ja võimaldavad tajuda, kuidas kõlavad Samuel D. Hunteri 2012. aasta näidendi teemad ühes ja teises meediumis, ühes ja teises kultuuriruumis. ...
R06:02 Sirp H
Kui nad just surnud ei ole, siis elavad edasi Muinasjuttudest pärit väljend, et kui nad surnud ei ole, siis elavad edasi, sobib iseloomustama Haapsalu Suveteatri Seltsi uut lavastust „Viimane vaba suvi“. Näidendi autor on Andra Teede ja lavastaja Eero Spriit, lavastuse produtseerimise eest vastutas Aarne Valmis Vana Baskini teatrist. Näidend on kirjutatud Haapsalu raudteejaamale koostöös sealsamas tegutseva muuseumiga. Haapsalu raudteejaama suvine ootepaviljon on hea kontserdipaik, aga sobib hästi ka teatrile. ...
R06:02 Sirp H
Keda kõike lugude linnadžunglis uidates kohata võib! Kevadel Bologna lasteraamatumessil eksponeeritud eesti lasteraamatuillustratsioonide näitus „Lugude linn“ jõudis juulis kodumaale. Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel sündinud näitust saab veel peaaegu augusti lõpuni vaatama minna Eesti Rahva Muuseumisse. Eesti lasteraamatukunsti hetkeseisu kireva läbilõike puhul ei ole kuraator Bianka Soe järginud rangelt kaanonit ega muid hierarhiaid: uuemad ja vähem tuntud tegijad on saanud samavõrd tähelepanu kui vanameistrid. ...
R06:02 Sirp H
Mida üldse tähendab meie ühine ajalugu lätlastega? Tänavu on eesti raamatu aasta. Nagu korduvalt on rõhutatud, ei ole see mitte ainult meie eesti raamatu aasta, vaid ka lätlaste oma, sest 1525. aastal ühest Lüübeki kõrtsist leitud vaatides olid „missad liivimaa, läti ja eesti rahvakeeles“. Sealt kõrtsist saabki meie ühine piduaasta alguse ja selle mõneti juhusliku sündmuse sümboolse tähenduse üle tuleb ainult rõõmustada. ...
R06:02 Sirp H
Kuidas tähistatakse raamatuaastat Lätis? Aastal 2025 on Lätis ja Eestis põhjust tähistada ühist aastapäeva: esimese läti ja eesti keeles trükitud raamatu ilmumisest on saanud 500 aastat. Nii lätlaste kui ka eestlaste kirja- ja trükisõna ning raamatukultuur on pannud aluse tugeva keelevaimu, eneseteadvuse ja riikluse kujunemisele. Läti rahvusraamatukogu on koostanud mahuka programmi „Läti raamat 500“ ning viib seda ellu juba alates aastast 2021. ...
R06:02 Sirp H
Pisikesed mosaiigikillud, need folgi võidud Viljandi folgi aegu päike justkui ei looju. Päike hakkab madalamalt käima alles pärast seda, kui laululava on vastu kajanud hingeldustest ja viimasel päeval festivali tabanud raju tõttu on lompides tallatud. Sest viimasel päeval sajab. Alati. Et ma end väljaspool klassikalise muusika skeenet vees latikana ei tunne, pean paslikuks alustada festivali lisaprogrammi lisaprogrammist – folgi kui nähtuse natuuri kujundavast. ...
R06:02 Sirp H
Miks seda mänedžeri veel vaja on? Äkki saan ise hakkama? Muusikavaldkonna rollide üle on arutletud aastaid nii Tallinn Music Week’il kui ka Eesti muusikaturu fookuspäeval ning on näha, et vaikselt saab selgemaks, mis laadi inimesed muusikatööstuses toimetavad või võiksid seda teha. Kuna Eesti muusikatööstus on alles väike ja arenemisjärgus, siis pole piirid alati selged ja üks inimene võib võtta endale mitu rolli. Kui rääkida artisti mänedžerist, lähevad tööjaotuse ootused tihti mitmesse ilmakaarde laiali. ...
R06:02 Sirp H
Ajutisest ruumist kohaneva linnani Stroomi rannahoone (arhitektid Patric Liik, Mihkel Urmet ja Renee Puusepp) on hea näide, et avaliku ruumi kvaliteedi hoidmine ja teenuste säilitamine on linnaehituslik prioriteet. Stroomi uus rannahoone ei ole pelgalt ajutine suvepaviljon, vaid tavapärasest erineva linnaruumi kavandamise prototüüp. ...
R06:02 Sirp H
Kas tulevikuarhitektuur on 3D-prinditud ürghütt? Tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraator, arhitekt ja insener Carlo Ratti (snd 1971) on Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (Massachusetts Institute of Technology ehk MIT) professor, kes juhib ühtlasi sealset linnauuringute ja planeerimise uurimislaborit. Võib öelda, et tegemist on XXI sajandi ühe juhtiva arhitektuuri mõtestaja, arendaja ja disaineriga, kelle leiab mitmetest praegu maailmas oluliste inimeste nimekirjadest. ...
R06:02 Sirp H
Pealelend – Marie Valgre ja Kadri Lind – linnafestivali „Uit“ korraldajad ja kuraatorid Mis on „Uit“? Kadri Lind: „Uit“ on linna avastamise festival, mille eesmärk on meelitada tartlasi linna nurgatagustesse, salasoppidesse ja mõnikord ka täiesti argistesse kohtadesse, kuhu tihti ei satu või kus pole põhjust olnud pikemalt aega veeta. Pikaajalisi muutusi festivali piiratud päevade jooksul teha ei saa, kuid panustame sellele, et eri ruumikasutuse stsenaariumeid läbi mängides tekib linlastel elevus ümbritseva ruumi suhtes ning tärkab soov ise linna kujundamisse panustada. ...
R06:02 Sirp H
Teisikud, juturobotid ja muud loomad Viimasel ajal olen sattunud ühismeedias lugema juhtumitest, et inimesele on tehtud robotkõne ja üritatud teda petta. Masin proovib teeselda, et ta on selle inimese tuttav või lähedane, kes on hädas ja vajab abi. Näiteks on sattunud õnnetusse või midagi selletaolist. Pettusega kokku puutunud inimesed hoiatavad tavaliselt, et nad poleks arvanud, et nendega midagi sellist võiks juhtuda. ...
R06:02 Sirp H
Tervitan sind palavalt, kell 9 algav kool! Olen sel suvel palju mõelnud surmast. Elust. Mõnust. Loomest. Sellest, kuis suvi on ikka ohtlikult pikk nagu üks lõputu liminaalne periood, päevad kipuvad justkui kleepuma üksteise külge. Keset üleüldist fiesta’t ja vaikelu võib korraga avastada end mingis veidras nukra-troopika vaakumis, kusjuures päikesest või vihmast sõltumata. Kuigi tihti peetakse talve vaimselt raskeks ajaks, näib mulle suvi ses osas palju ohtlikum. ...
R06:02 Sirp H
Viisakus viib pihile See suhtesari on lõputu. Tuld on tuha all kõvasti, majad põlevad, süütajadki teada, ent need näivad puutumatud olevat. Kultuuritöötajad muutuvad kustutustöödel aina leidlikumaks, kuid lõpuks mõne jõud ka raugeb. Sarja senises viimases osas kirjutas end stsenaariumist välja riigi sihtasutuse Eesti Kontsert tegevjuht Kertu Orro, tuues põhjenduseks „tühjuse selja taga“, väärtuskonflikti kultuuriministeeriumiga. ...
R06:02 Sirp H
Mõtete hoidlad Ma töötan raamatukogus. Raamatud on seal maa all ja maa peal, on sõbrad ja vaenlased, need on nagu mingi ktooniline – maa-alune ja iidne – jõud, mis alati on nähtav vaid osaliselt, aga mille ulatus, mille arv, mille lehtede hulk, tähtede ääretus, sisendab kosmilist õudu nagu pilvitul ööl tähistaevasse vaatamine, kui pea hakkab ringi käima ja sa tajud kõige muu väiksust selle mõõtmatuse kõrval. ...

1 35 36 37 38 39 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.