Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
2:37
GSM Arena
H
Weekly poll results: Apple Watches surprisingly popular, Google and Samsung need to step up their game
While smartphones have converged on pretty much the same formula, there is a wide variety of smart watch/band/ring/etc. devices out there. And the results from last week’s poll are quite interesting.Most of our readers who use a smart wearable have an Apple Watch. We are pretty sure that most of our readers have Android phones, but apparently, they don’t use smart wearables all that much.That aside, Wear OS is surprisingly low – almost half the popularity of Apple’s watchOS watches. ...
2:04
Sirp
H
Suplus Johni ja Yoko arhiivides
„Üks ühele. John & Yoko“ on süvitsi minev pilguheit John Lennoni ja Yoko Ono ellu pooleteise aasta jooksul (1971–1973), mil nad elasid oma esimeses New Yorgi korteris Greenwich Village’i linnaosas. Vaataja tõmmatakse Nixoni-aegse pulbitseva Ameerika keskmesse, mil tänavatel toimusid vägivaldsed protestid Vietnami sõja vastu ja inimesi vangistati aastateks üheainsa pläru omamise eest. ...
2:04
Sirp
H
Seabrook Farms’i õppetunnid
Eesti-hollandi päritolu filmitegija Helga Merits jätkab „Seabrook Farms’i paradoksiga“ oma teoseid punase niidina läbivat jutustust põgenike saatusest Teise maailmasõja keerises ning suurte katkestuste mõjust inimeludele. Filmi nimitegelaseks on sõjajärgne USA suurfarm, mille keskkonda meenutavad sõja, tagakiusamise, rassismi ja väljasaatmise eest põgenenud tööliste lapsed. ...
2:04
Sirp
H
Nõukogude naine filmikaameraga
Koos muude kultuuris aset leidnud protsessidega sai 1960. aastatel hoo sisse ka eesti filmikunst. 1963. aastal nimetati Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio ümber Filmistuudioks Tallinnfilm, NSV Liitu asus juhtima Nikita Hruštšov ja poliitilised tingimused, nn sulaaeg, soodustasid kultuuri arengut. Filmindusse tuli tollal värskete lennukate ideedega tegijaid. ...
2:04
Sirp
H
Nüüd võib elada, kartmata
Urmas Lennuki uus näitemäng sai alguse päevikutest, mis jõudsid temani pärast eelmist Pikavere vallamajas tehtud metsavennalavastust „Ai, velled …“. Päevikutes kirja pandud elulood osutusid autorile sedavõrd sisukaks, et näidendi põhjal lavastust luues toetub ta kahele eesti kultuuri tähtteosele, mõlemal tohutu tähendusväli. Näidendi pealkiri viitab Karl Ristikivi luuletusele „Minagi olin Arkaadia teel“ ja lavastuse muusikalises kujunduses kordub Heino Elleri „Kodumaine viis“. ...
2:04
Sirp
H
Vihma käest räästa alla tiritud tegevusliidrid
Näitlemine on teatris elementaarne, aga Von Krahli teatri noor trupp tahab ka tegutseda. Või tuli lavastuse „Monoliit Estonia“ mõte hoopis lavastaja Liisa Saaremäelil, kes leidis endale Krahlist noored ja julged käsilased ning saatis nad tänavatele probleeme lahendama. Ei tea. Igal juhul on suure saladuskatte all toimetatud tegevusliidritena juba pool aastat. Käputäit salvestatud materjali esitletakse ka lavastuses. ...
2:04
Sirp
H
Viljandi pakub muudki peale folgi
Teatrimaailmas on Viljandi kultuuriakadeemia pidanud pikka aega leppima kohaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna ehk lavaka varjus. Muutust ühiskondlik foon otseselt ei soosi: kultuurivaldkonnas napib raha niigi ja palju räägitakse nii esietenduste peadpööritavast hulgast kui ka näitlejate ületootmisest. ...
2:04
Sirp
H
Näo või seljaga tulevikku
Kus on Tartus org? Ei öelda ju „läksin orgu“, öeldakse „läksin jõe äärde“, „läksin mäest alla“. Toomeorg, Kassitoome on, aga Kassitoomel pole metafüüsilist potentsiaali. On „all“ ja on „ülal“, aga orgu ei ole, org peab olema kuskil mujal. „Org vahtis lahtistest seintest sisse. Tumedus ja kõik see, mis oli juba olnud, tuli tagasi.“ Nii ütleb kas füüsik või psühhiaater romaanis „Endspiel. Laskumine orgu“ (ei tsiteeri, nii on meelde jäänud). ...
2:04
Sirp
H
Kuidas läheb laenutustasul?
Pärast jaanipäeva maksab Autorihüvitusfond (AHF) autoritele välja laenutustasud 2024. aastal rahvaraamatukogudes tehtud laenutuste eest. Laenutustasu on autoritele seadusega ette nähtud hüvitis: kui raamatukogul on õigus autori teost tema nõusolekuta lugejatele koju laenutada, siis on autoril omakorda õigus saada selle eest tasu. Sisuliselt on see hüvitis laenutuste tõttu müümata jäävate raamatute eest. Statistikat. Arvesse lähevad rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused. ...
2:04
Sirp
H
Tartu-laks!
Tuleb alustada sellest, et mõned aastad tagasi ilmus Mihkel Mutt järsku Tartusse: sõitis koloniaalriietuses jalgrattaga ringi, peatus vahel kuskil kõrtsi juures ja kiikas huvi pärast sisse, esines raamatukogus pensionäridele (soovitas neile võrdlemisi ebaharilikke ja ohtlikke võõrkeelseid teoseid) ning tema wikmanlikku kuju võis lõpuks kohata isegi kuskil linnapea vastuvõtul keset kohalikke karvaseid ja sulelisi. ...
2:04
Sirp
H
Raske ja kerge raamat korraga
Indrek Koffi ja Olena Londoni „Ära oota midagi“ puudutab. Kas Indrek Koffi vanaisa Herbert Koffi pärast? Jah ja ei. ...
2:04
Sirp
H
Kirjanike liidu romaanivõistluse võitis Kaur Riismaa
19. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2025. aasta romaanivõistluse võitjad. ...
2:04
Sirp
H
Tähelepanekuid alustavale teadlasele
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kohe tahaks ju täpsustada, et milline teadlane, kas sotsiaal- või humanitaarteadlane või hoopis loodusteadlane? ...
2:04
Sirp
H
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kott peas siisikesi jahtides aega igavikult tagasi võitmas
Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad Binaarne temporaalsus David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. ...
2:04
Sirp
H
ÕSi võimalikkusest
Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest. ...
2:04
Sirp
H
Raamat kui maailm
Raamat on kokkupakitud maailm. Raamaturiiulit vaadates näete kokkuvolditud kujul tervet universumit suure hulga eri maailmadega. Raamatutega tuba on ses mõttes tohutult avaram kui tema füüsilised piirid: selles on suur hulk teisi aegu ja kohti, millesse me raamatut lugema hakates saame otsekohe hüpata. Teaduslikult räägitakse ussiurkest ja ulmes räägitakse teleporteerumisest, aga raamat teebki seda juba praegu ja täiesti käepäraste vahenditega – pruugib ta vaid kätte võtta ja lugema hakata. ...
2:04
Sirp
H
ÕSi-tegu lõpusirgel
ÕSi ilmumist on alati suure huviga oodatud. Ühed on rõõmuga leidnud uusi põnevaid sõnu ja eluõiguse saanud rööpvõimalusi, teised on nördinud, kui mõned varem vaevaga omandatud reeglid „on vabaks lastud“. ÕSi roll on pikalt olnud kahetine: juhis, kuidas keelt kasutada, aga ka kirjeldus, kuidas kasutame keelt, „mida me praegu räägime ja kirjutame“. Nõnda on ÕSi saatesõnas kirjas juba veerandsada aastat. Kirjakeele normi alus. ...
2:04
Sirp
H
Mikk Targo 18. XII 1959 – 15. VI 2025
Pärast rasket haigust lahkus meie seast Mikk Targo. Ta oli armastatud muusik, viljakas helilooja, muusikaprodutsent, Eesti Autorite Ühingu üks asutajatest ja juhatuse kauaaegne esimees. „Kogu minu käidud teekond on olnud uskumatult huvitav: õpetlik, kohati väga raske, aga äärmiselt põnev.“ (Mikk Targo raamatust „Sa haara kinni mu käest!“) Mikk sündis 18. detsembril 1959. aastal pianist Leelo Kõlari ja ehitusinsener Guido Targo perekonda. Ta õppis Tallinna 7. ...
2:04
Sirp
H
Konkurentsi mitu palet
Kui kuus aastat tagasi ilmutasid võimuesindajad Euroopa rohelepet tutvustades ootusärevust ja silmasära, siis nüüdseks on see sära tuhmunud leppe ümber käiva poliitilise lõhenemise ning tugevate vastuhäälte tõttu, mis muu hulgas naeruvääristavad nii kliimakriisi kui ka kokkuleppeid selle leevendamiseks. Otsustajate kõnepruuki on eriti silmatorkava karuputkena sugenenud „konkurentsivõime tugevdamine“, mis on vajutanud tugeva pitseri ka roheleppe käsitlusse. ...
2:04
Sirp
H
Küllakutse
1. Ameerika mõtleja Donna J. Haraway kuulub nende sekka, kelle eesmärk on anda jõudu ja häält neile, keda kiputakse vaigistama, nõrgestama ning seetõttu ühiskondlikult lausa olematuks pidama. Tema kirjutus on suunatud rõhumise, väljaheitmise, väljasuretamise, domineerimise, hülgamise, genotsiidi, ekspluateerimise jmt vastu. Kuid Haraway ei kirjuta otseselt vastu, tema pearõhk ei ole kritiseerimisel, vaid millegi uue loomisel. ...
2:04
Sirp
H
Narva teisitimõtleja
27. mail andis Perekond Kreisi Fond üheteistkümnendat korda välja arhitektuuripreemia, mis läks seekord muinsuskaitsjale Madis Tuuderile. 2012. aastal ellu kutsutud fondi asutaja oli varalahkunud arhitektide Hanno ja Erki Kreisi ema kirjandusõpetaja Heljo Kreis. Preemia eesmärk on väärtustada Eesti arhitektuuris peavoolust kõrvale jäänud huvitavaid ilminguid, alternatiivseid lahendusi ja mitmekülgseid loojaid. ...
2:04
Sirp
H
Siuru sirgumine
Siuru sirgub. Sirgub vastuseisust hoolimata: kultuurikeskus rajatakse sinna, kus tuksub Tartu linna süda – kesklinna parki. Kas on veel võimalik leida kompromiss, mis ühendab kultuuri ja looduse, või jääb see juhtum meelde pigem selle poolest, et ühed tunnevad, et midagi peab kaduma, et teine saaks võita? Üks on kindel: tartlased ei ole ükskõiksed. Ja ehk on vaidlus avaliku ruumi ning selle kasutamisviisi üle ise juba omaette kultuurivorm? ...
2:04
Sirp
H
Arhitektuuri loovuurimine
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond on alates 2012. aastast korraldanud avatud loengute sarja. Kõnelema on kutsutud arhitekte ja teisi valdkonnaga seotud spetsialiste üle maailma. Üks sellekevadistest esinejatest oli Austraalias Melbourne’is töötav ja õpetav arhitekt Jan van Schaik, kes esindab RMITis (Royal Melbourne Institute of Technology) loovuurimuse suunda. Käisite siin külas ka 2011. aastal. Kuidas see teoks sai ja mis asjus? ...
2:04
Sirp
H
Vaikiva kunsti gravitatsiooniväljas
Hiljutised kunstikriitilised avantüürid pakuvad mulle omajagu põnevust, kuna mul puudub märkimisväärne kunstiteoreetiline taust. Maalikunst on oma kohalolu kehtestavas visuaalsuses ja vaikivas materiaalsuses hoopis teistsuguse mõjuga, kui on mulle harjumuspärane kirjandus (või film, teater, muusika). Kunstiga mõttevahetusse sattudes tabab mind alati teatav kummastus – tehniline külg võib olla mõtestatavalt hea, muu aga ähvardab vahel käest libiseda. ...
1
2
3
4
5
6
»
Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.
Android