Uudishimu

Find

6:00 Sirp H
Teosed aitavad lootust mõista Ülevaatenäitus on olemuselt keeruline žanr. Raske on võtta kogenud kunstniku loomingut ühe näitusega kokku või taandada seda mingile selgepiirilisele narratiivile. Pahatihti tehakse selliseid näitusi ka ilma kunstniku osaluseta, mistõttu on puhkudel, kus see niimoodi ei ole, huvitav vaadelda, millist lugu tahab autor ise oma retrospektiiviga rääkida. Just selline võimalus avaneb Haapsalu Linnagaleriis avatud Henriette Tugi-Nuusbergi 85. sünnipäeva tähistaval näitusel. ...
6:00 Sirp H
Teetööd ja näe vaeva „Sirbid, mida ma kunagi pole lugenud“. Sellist pealkirja kannab Katariin Mudisti töö kusagil enam-vähem poolel teel läbi Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni. Neljameetrine, maast laeni ulatuv kuhi kultuurilehtedest mõjub väikese vimkana, aga ka samastumisvõimalust pakkuva memento mori’na – arvestades, et siinkirjutajagi kodu on täitunud lugemist ootava kultuuriajakirjandusega – keset 67 autori töid, kes on kevadnäitusele valitud enam kui kahesaja kandidaadi seast. ...
6:00 Sirp H
Pealelend – Margot Samel, galerist 6. – 10. maini toimus New Yorgi Eesti Majas teist korda alternatiivne kunstimess „Esther“, mida korraldavad Margot Samel ja Olga Temnikova. New Yorgis tegutseva Sameli sõnul peegeldas „Esther II“ kunstivälja üldisemat aeglustumissoovi. Mis on „Esther“? Milles seisneb selle alternatiivsus teiste kunstimessidega võrreldes? Kunstimess toimub New Yorgi beaux–arts’i stiilis Eesti Majas. „Esther II“ toimus eelmisel nädalal „Frieze’iga“ paralleelselt, vastandudes sellega teadlikult. ...
6:00 Sirp H
Haiged ja terved õed Meid Kaks õde – üks tüüakas, turjakas, pikk ja laiaõlgne, õblukese varrega võililletups pikkade sõrmede vahel rõhutamas veelgi tema figuuri imposantsust, ning teine lühem, masaja keha ja moodsa, lühikeseks pöetud kuklaga poisipeaga – seisavad seljaga vaataja poole. Üks hoiab teisel küünarnukist kinni. Nad on suundumas kuhugi edasi, mujale, mingit oma asja ajama. Nad on koos tulnud ja koos nad lähevad. Ei huvita neid ei vaataja ega see, kas neid üleüldse vaadatakse. Nii kujutab Natalie Mei 1927. ...
6:00 Sirp H
Aeg pärast masinaid „Kultuur on see, kuhu inimene naaseb, kui masinad on kõik muu ära teinud.“ See lause, mis mõjub korraga nii lootusrikkalt kui ka pisut kõhedalt, võiks olla meie ajastu üks keskseid teemasid. Tehisaru ei ole enam pelgalt tehnoloogiline kurioosum või kauge tulevikumuusika – see on juba siin, imbumas meie tööriistadesse, nutiseadmetesse, igapäevaellu, tihti meile endalegi märkamatult. ...
6:00 Sirp H
Emmata vigu. Tantsida süsteemidega Naine, kes tegi tuleviku vaatamise masina – nii võiks rahvakeeli kokku võtta Donella Meadowsi elutöö. On üsna usutavalt vaetud, et Isaac Asimovi „Asumi“-sarja tulevikunägemisteaduse, psühhoajaloo looja Hari Seldoni prototüübiks oli Meadowsi õpetaja, arvutiinsener ja kuulus süsteemiteadlane Jay Forrester. Panen omalt poolt juurde, et geniaalse robotpsühholoogi doktor Susan Calvini tegelaskuju luues oli Asimovil silme ees Donella Meadows. ...
6:00 Sirp H
Aivar Trallmann 7. X 1963 – 11. V 2025 Hea Trall! Kuna mõistus esialgu tõrgub uskumast, et sind meie seas enam ei ole, siis tahan sinuga siin korra veel asju arutada. Helistasime – kui mitte tihti, siis vähemalt regulaarselt – ja need telefonikõned ei tahtnud kunagi lõppeda. Sind ei huvitanud, et ma juba kaheksandat korda ütlesin, et pean nüüd loengusse minema ega saa rohkem asju arutada, sina rääkisid rahulikult edasi. Küllap on see tuttav olukord kõigile su sõpradele. Aga nüüd palun, et kuulad minu kurtmised viimast korda ära. ...
6:00 Sirp H
Julgeolekupoliitilise inforuumi demokratiseerumine Enne seda, kui asusin uurima Matti Maasika mälestusteraamatut „Rahvas, kes hakkas vastu“, intrigeeris keegi raamatut lugenud Eesti ametnik mind vestluses kommentaariga, et see on erakordne teos juba seetõttu, et autoril-diplomaadil puuduvat siivas distants kirjeldatud isikute ja asukohamaa suhtes. Tänagi Euroopa välisteenistuses kõrgel kohal jätkav autor kirjeldab tavatult avalikult üsna hiljutisi tutvusi nii Ukraina eliidi kui ka lääne diplomaatilise korpuse seas. ...
6:00 Sirp H
Uued lühiballetid ja rännak ajalukku Eesti Rahvusballeti kauaaegse esisolisti Sergei Upkini lahkumisõhtutel 25. ja 27. aprillil esietendus kaks uut lühiballetti: Igor Stravinski „Kaardimäng“ Sergei Upkini ja Tšaikovski muusikale seatud „Dirigent“ Triinu Upkini koreograafiaga. „Kaardimängu“ muusika kirjutas Stravinski 1936. aastal ja selle koreograaf oli George Balanchine. Kuuldavasti oli libreto sõnum selles, et ka kõige nõrgemad kaardid võivad võita tugevamaid. ...
6:00 Sirp H
Eriti vajalik optimism Dokumentaalteater on peaaegu sajandi olnud väike, kuid tähtis teatriliik ning toonud publiku ette palju ühiskondlikult olulisi, aga seejuures varjul teemasid, et kasvatada teadlikkust, murda tabusid ja luua dialoogi. Eestis on aktiivseid dokumentaalteatri tegijaid olnud vähe, aga järjepidevalt 1980. aastatest peale: esirinnas muidugi Merle Karusoo, tema jälgedes veel Mari-Liis Lill, Piret Jaaks, Andra Teede, Laura Jaanhold, Paavo Piik, Von Krahli teatri ja teatri NO99 trupp. ...
6:00 Sirp H
Daniel Kötteri immersiivne omailm ja maastikumuutuste sajand Saksa lavastajal ja režissööril Daniel Kötteril esietendus Berliini etenduskunstide keskuses Radialsystem interdistsiplinaarne lavastus ja dokumentaalfilm „Roden / Kukata Miti / Pembalakan“1 metsade hävitamisest, mille tagajärjel muudetakse vägivaldselt nii maastikke, ökosüsteeme kui ka kogukondi. ...
6:00 Sirp H
„Ma olin ikka üks päris enesekindel tüüp!“ Els Himma (23. I 1940 – 7. V 2025) teekond eesti muusikas kestis peaaegu 60 aastat. Tema omapärane hääletämber, lavasarm ja hingestatud esitusmaneer on jätnud kustumatu jälje mitme põlvkonna publiku mällu. Mul oli Els Himmaga au kohtuda 2019. aastal džässiajaloo uurimistöö tarbeks, juttu ajasime tema tegemistest Nõukogude ajal. Teda on põhjust mäletada kui emotsionaalset, siirast ja muusikast vaimustunud naist, kes otsis elus oma rada, leidis selle ja sammus sellel vankumatu kindlusega. ...
6:00 Sirp H
Lea Tormis 17. XII 1932 – 11. V 2025 Meie hulgast on lahkunud teatriloolane, -kriitik ja õpetaja Lea Tormis. Lea Tormis õppis aastatel 1946–1950 Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetas 1956. aastal Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja 1963. aastal samas aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). 1963–1992 töötas ta Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, aastast 1986 kultuuriloo sektori juhtivteadurina. 1961. ...
6:00 Sirp H
Tarkus ja tarkus Inimhääl võib erinevalt peaaegu kõigist teistest instrumentidest ärritada, olla ebakõlaline ja habras, kuid ka isiklik, kaasahaarav ja ülevoolav. Festivali lõppkontserdil avanes väike aken intiimsesse omapärasesse ja salapärasesse helikeelde – sai piiluda mikrotonaalsuse varjulisse ja veidi mõistatuslikku maailma. Eesti muusika päevade tänavune teema oli „Sada / 100“: tähistati Eesti Heliloojate Liidu sajandat aastapäeva. Seetõttu esitati festivalil nii uusi kui ka veidi vanemaid teoseid. ...
6:00 Sirp H
Noored muusikauurijad esinemisärevusest, nüüdismuusikast ja Kuldar Singist Muusikateaduse õppesuuna juht ja professor Kerri Kotta tõi konverentsi avades välja muusikauuringute eripära: see ei ole kõige hinnatum töö ega murra läbi edetabelitest. Ta sõnas, et muusikauurijad ja muusikast kirjutajad on nagu sool: nad annavad sellele maitse, aga kahjuks on sool nähtamatu. Kui neid ei oleks, siis saadakse aru, et miski on mage. Konverentsi ettekannetes käsitleti rohkem tänapäeva teemasid ja minevikku sukeldusid vähesed. ...
6:00 Sirp H
Täisring Veidi-veidi pärast maipüha ja veidi-veidi enne suvesooja prognoose nägi Vanemuise kontserdimaja taas täissaali. Hooaja lõppkontserti saatis kodupubliku ees imponeeriv pingerohkus. Esimene märk algavast pingeliselt laetud kontserdist ilmutas end siis, kui kavalehe järjekorrast tuli tagasi pöörduda – viimane trükisoe voldik oli minu ees leidnud endale omaniku. Mis teha, soojendasin instinktiivselt üles soiku vajunud oskuse naabrilt piiluda. ...
6:00 Sirp H
Vastus on Lepo Sumera „Kallis paps, palju õnne! See on olnud naljakas aasta. Sa said praegu 75, aga 25 aastat sind juba ei ole. Ja ometigi oled sa võinud tähistada vähemalt ühe suure teose esiettekannet, milleks on ballett „Sisalik“. Ma arvan, et sa rõõmustad, sest see oli sulle üks suur asi.“ Selliste sõnadega pöördus pianist Kadri-Ann Sumera lavalt oma isa Lepo Sumera poole. Helilooja 75. sünniaastapäeval kogunes Estonia kontserdisaali inimesi, kellest ilmselt paljusid oleks Sumera kutsunud ka oma 75. sünnipäevale. ...
6:00 Sirp H
Keha mäletab „Veepidu“ on Justyna Mytniku täispikk mängufilmidebüüt, mis käsitleb teismelise tüdruku Klara (Julia Polaczek) vägistamiskogemust, selle järelkaja ja trauma läbitöötamist (või vähemalt selle algust). Film kulgeb läbi poolakate tähtpäevade alates kevade alguse tähistamisest kuni śmigus-dyngus’i veesõjani. Alustangi nende traditsioonide selgitamisest, sest olles ise Poolas üles kasvanud, saan oma kogemuste kaudu tutvustada filmi kultuuritausta. Filmi taust. ...
6:00 Sirp H
Mis toimub filmitegija peas? Mõistagi on iga filmi valmimise taga suur meeskond ja kõvasti tööd. Loometööd teevad kõik asjaosalised, ka need, kes esmapilgul tunduvad vastutavat vaid n-ö tehnilise poole eest, näiteks operaatorid ja monteerijad. Kuidas nemad filmi süžee emotsionaalselt läbi elavad? Tallinna ülikooli BFMi vanemteadur ja soome filmitegija Pia Tikka on asunud koos kolleegidega uurima, mida tunnevad filmitegijad ise. 2024. aastast 2028. aastani kestvas projektis „Mõtted kaamera taga. ...
6:00 Sirp H
Filmid võiksid teha inimesed üksteise vastu lahkemaks Venemaalt Eestisse pagenud Armeenia juurtega Natalja Mirzojan valiti lühianimatsiooniga „Talv märtsis“ Cannes’i filmifestivali alaprogrammi „La Cinéf“. 20. mai esilinastuse eel rääkis lavastaja Eesti animatsioonist ja elust siin- ja sealpool idapiiri. See on esimene Eestis toodetud film, mis on jõudnud Cannes’i „La Cinéf’i“ programmi, aga sinu juured on mujal. Kuidas sa siia jõudsid? Ma olen pärit Armeeniast. Läksin 23aastasena Venemaale õppima ja jäin pärast sinna. ...
6:00 Sirp H
Iga hetk on pooleliolek Kõik on ajutine, olgu selleks päikesejänku seinal, „Mona Lisa“, Egiptuse püramiidid või universumi laienemine ise. See omakorda tähendab aga, et absoluutselt kõike võib vaadelda kui teisenemist, üleminekut ühest olekust teise, ning oluline on siinkohal tõdeda, et ükski neist olekutest pole samuti päriselt püsiv. Iga hetk on pooleliolek, iselaadi vahepealsus, ning iga uus tegelikkus kätkeb eneses nihkeid, uusi vektoreid ja üleminekuid, isegi kui neid keegi parajasti ei näe. ...
6:00 Sirp H
Kas õpetajal peab olema kvalifikatsioon? Viimasel ajal on palju räägitud õpetajate puudusest. Haridusandmete portaali Haridussilm1 järgi on Eestis 22 476 õpetaja ametikohta ja 26 575 õpetajat – selle statistika põhjal õpetajate puudusest rääkida ei saa. Küll aga on esile kerkinud uus probleem: paljud õpetajad töötavad kvalifikatsioonita. Missugune peab olema õpetaja kvalifikatsioon? ...
6:00 Sirp H
Nurgas kisub nutuseks Kuigi kogu maailma või vähemasti Euroopa pilgud maailmapoliitika kajastajate meelest pidid lõppeval nädalal olema suunatud Türgile, võib arvata, et meelelahutuslik lauluvõistlus Baselis kogus enam silmapaare. Esiteks oli Eurovisioni lauluvõistluse toimumine kindel ning pealegi sai selles telesaates osalejatele punkte panna. ...
6:00 Sirp H
Raamatud, mida minu riiulis enam ei ole 2022. aasta 24. veebruaril paiskas Ukraina-Vene sõja eskalatsioon mu senise elu pea peale. Vaatasin uudiseid kord tunnis, olin ärevuses ja kurb. Tahtsin väga ukrainlasi aidata, ent ei teadnud, kuidas seda teha. Üliõpilasena ei olnud mul raha, mida annetada, aga mul oli aega, energiat ja raamatuid, mida ma enam oma raamaturiiulis hoida ei tahtnud. ...

1 5 6 7 8 9 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.