Uudishimu

Find

6:05 Õhtuleht H
Fakt teadust päevas: kas porgandid parandavad silmanägemist? Vastus: porgandid ei tee nägemist paremaks, kui kehas on piisavalt A-vitamiini.
6:02 Sirp H
Sündmusterohke kuu Kuna aprilli jäid lihavõttepühad, kõlas kontserdisaalides tavapärasest enam vaimulikke suurteoseid: Johann Valentin Mederi „Matteuse passioon“, James MacMillani „Stabat Mater“ ja Andrew Lloyd Webberi reekviem. Kaks esimesena mainitut kanti Eestis ette esimest korda, Lloyd Webberi suurvormi on siinmail kuuldud korra, 1994. aastal. ...
6:02 Sirp H
Märkmeid EMPist Reede, 25. aprill Estonia kontserdisaalis algas õhtu heliloojate liidu 100. aastapäeva puhul välja antud raamatu „Elav. Helisev. Loov. Eesti Heliloojate Liit 100“ esitluse ja rahulikus meeleolus auhinnagalaga. Väike kohalolijate arv, mahe valgustus ja Janika Lentsiuse flöödil esitatud musträstalikke vilefraase meenutav Lepo Sumera „Vaikiv odalisk“ muutsid suure esindussaali kammerlikumaks ja hubasemaks, kui olen seda kunagi varem näinud. ...
6:02 Sirp H
Boheemluse magus maagia Taas on ühes kevadega jõudnud Vanemuise lavale uus Giacomo Puccini ooper, järjekordne ooperirepertuaari klassika, nagu ka mullu aprillis esietendunud „Turandot“ ja 2019. aasta märtsis esietendunud „Madama Butterfly“. ...
6:02 Sirp H
Põrmulise peibutus Loengusari „Residentuu:r“ leidis tänavu aset üheksandat korda ja selles on praeguseks peale koostöö heliloojatega käsitletud teemasid, nagu tehisintellekt, muusikasalvestus ja muusikakriitika. Seekord keskenduti teemale „Pärimus ja inimpsüühika“, mida uuriti Liisa Hõbepapli muinasjutulist sümboolikat tõlgendava uue kammerooperi valmimisprotsessi kaudu. Teose valmimisega rööbiti peeti neli kohtumist, kus helilooja, esitajad ning kutsutud külalised tutvustasid teose teemasid. ...
6:02 Sirp H
Puudulik ülevaade puudustega raudteeprojektist Rail Baltic – see nimi sisendab Baltimaade elanikesse nii lootust kui ka pinget. Üle 870 kilomeetri pikkune raudteeprojekt, mis peaks ühendama Helsingi, Tallinna, Riia, Kaunase ja Varssavi, on ambitsioonikaim transpordiühendus, millega Balti riikide ajalooliselt isoleeritud rööbasteed seotakse „läänemaailmaga“. 2017. aastal Euroopa Liidu ühendava „prioriteetprojektina“ algatatuna peaks see pakkuma kiirrongiühendust, vähendama sõltuvust Vene rööbasteedest ja tähtsustama regiooni strateegiliselt. ...
6:02 Sirp H
HÕFF 20. Kuidas õudusskeptikust kasvas õudusesõber 1 „Ma ei taha õudust, õudust on mujal maailmas niigi palju,“ teatab Posti ja Nurme tänava nurgal toimetav proua küsimuse peale, kas ta Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil ka käinud on. „Ärgake!“ kuulutab tema jagatav Jehoova tunnistajate brošüür vene keeles. Naise tagant, eemalt teepervelt, paistab kenasti kätte suur Isamaa plakat kirjaga: „Et soovid täituksid, tuleb ärgata!“. Seal kõrval seisab omakorda veel suurem tahvel uute ridaelamute reklaamiga. Ilus kolmkõla. ...
6:02 Sirp H
Iiri keele taassünd tänu õudusfilmidele Lõppenud Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil linastus Iiri režissööri Aislinn Clarke’i teine täispikk mängufilm „Fréwaka“1, mis võitis ka festivali publikupreemia. Film esindab parimas mõttes uue kooli Iiri õudusfilmi: Clarke tuhnib oma linaloos ühelt poolt ringi iiri rahvapärandis, aga kasutab ka nutikalt ära žanrifilmi tüüpmotiive. Värske filmiga jõudis ta Eestisse esmakordselt, nentides, et ilm pole Haapsalus just kõige parem, aga see pole see ka Iirimaal enamasti kiita. ...
6:02 Sirp H
Miniatuurid mängivad sõjaõudused teatrilaval suureks Eestlastena elame kohutavalt kontrastses olukorras. Sõda on justkui kõikjal, nii ajakirjanduse, tavakodanike kui ka kultuuritegijate pilgud on pidevalt Ukrainal. Seejuures oleme tegelikest konfliktidest ja suuremahulistest kriisidest, kui missioonisõdurid välja arvata, juba mitme põlvkonna kaugusel. Meie julgeoleku eest seisab vähemalt senini NATO, vabaduse eest sõdivad tuhatkonna kilomeetri kaugusel ukrainlased. ...
6:02 Sirp H
Teel Orwelli maailma poole – nelikümmend aastat hiljem Lavakunstikooli XXXII lend on oma kolmandal õpiaastal näidanud tulist aktiivsust terviklavastuste loomisel ning need on leidnud tee mitme teatri mängukavva. Septembris Eesti Noorsooteatris esietendunud „Püha jõe kättemaks“ on Aino Kalda novelli põhjal fantaseeritud hasartne ja hoogne lugu, mille lavastajatena on märgitud neli sama kursuse lavastaja õppesuuna tudengit. Kui sellele lavastusele midagi ette heita, siis ehk just kindla peremehe puudumist. ...
6:02 Sirp H
Kas sa tuled minuga lõpupeole? Ugala teatri „Sünnipäevaküünlaid“ reklaamiti esietenduse eel kui Andres Noormetsa sajandat lavastust, mille seas on ka kolmteist kuuldemängu. Mõistagi kutsub niisugune ilus arv otsima ühisosa Noormetsa lavastajaloomingus. Õigupoolest on tema materjalivalik olnud ju kaunikesti erisugune, haaravalt otsinguline nii autorite kui ka žanride poolest: klassikast algupärandini, nüüdisaegsest maailmadramaturgiast ülekirjutuste ja omaloominguni. ...
6:01 Sirp H
Ajakirja Eesti Mets sünd ja surm taasiseseisvunud Eestis Ajakirjal Eesti Mets on pikk ja mitmekesine ajalugu,1 alguse sai see 1921. aastal, olles üks esimesi vastses Eesti Vabariigis. Eesti Mets ilmus aastatel 1921–1940, 1941. aasta esimesel poolel anti seda välja Metsamajanduse nime all, kuna uuele võimule liialt rahvuslik nimetus ei meeldinud. Pärast väikest vaheaega ilmus väljaanne oma algse nimega veel 1943–1944, kokku 22 aastat. ...
6:01 Sirp H
Võitluses kliimamuutuste vastu vajame soolist tasakaalu Kliimamuutuste vastu võitlemisel on energiasektori süsinikuheitme vähendamine üks peamisi ülesandeid. Fossiilkütustest loobumine ja üleminek taastuvenergiale pole pelgalt tehnoloogiline ja majanduslik ümberkorraldus, see on ka sotsiaal-poliitiline protsess. Suuremaid takistusi sellel teel on sooline ebavõrdsus, mis avaldub nii tööjõuturul, poliitikakujunduses kui ka energia kättesaadavuses. ...
6:01 Sirp H
Ära toida oma hirme ehk Mürgine, mürgisem, mürgiseim Igal õhtul pärast väsitavat tööpäeva diivanile teleka ette vajudes on meie ees sundvalikud. Enamasti on teleprogrammides õhtufilmid, mis tõstavad adrenaliinihulga hetkega lakke. Maffiafilmide toored vägivallateod, sõjafilmide kangelaslikud maailmapäästmised, krimifilmide võikad tapmised. Neid puistatakse pähe igal kanalil ja palju. Ka uudistesaated ei jää ses osas palju maha, sest taskutelefonide kaamerad on nii heaks läinud, et võimaldavad vägivallategusid otse elust edasi anda. ...
6:01 Sirp H
Eesti naised popvideotes. Miks nad paljajalu põllul seisavad? Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi visuaalse osaluskommunikatsiooni dotsent Kerli Kirch Schneider ning BFMi osaluskultuuri professor ja juhendaja Katrin Tiidenberg viisid aastatel 2021–2023 läbi uurimuse, kuidas kujutatakse Eesti popmuusikas naiselikkust. Kirch Schneider intervjueeris 13 popartisti, kolme produtsenti/mänedžeri ja kolme muusikaeksperti, kellest enamik olid naised. ...
6:01 Sirp H
Anderseni mõõdupuu Kui sadakond eesti illustraatorit, kirjanikku, kirjastajat ja muud lasteraamatu asjatundjat rõõmustasid Bologna messil Eesti suure esindatuse ja tähelepanu pälvimise üle, siis selle kõige kõrval oli ka muud toredat. Näiteks kohtumine Kanada kunstniku Sydney Smithiga, kelle tööd tunnustati 2024. aastal Anderseni auhinnaga. Jutuajamine tema näituse avamisel andis huvilistele aimu, kuidas on kujunenud tema silmapaistev loometee. ...
6:01 Sirp H
Luulesalv Varikatus Mürsulõhkudest varikatuse all magame täna. Me janudel ei ole enam midagi otsida. Aja ja koha kammitsates valime ikka jälle üksteise, sel pimedaimal süda- ööl. Üllatume, oleme tänulikud, kui hommik koputab laugeile. Ärkame, ilma et meil oleks kuhugi minna, ärkame jälle, justkui harjutamaks, kuidas veel tõusta. Tagasiteel Tartust uskusin … otsekui suve viimane keel, aimates oma katkemist. ...
6:01 Sirp H
Ma süüdistan. Poliitika tapab inimesi. Mõrvarite nimed tuleb välja öelda Eelmisel aastal Tõnu Õnnepalu tõlkes eesti keeli avaldatud Édouard Louis’ romaan „Muutuda: meetod“ on autori viies raamat ja tuntuim teos maailmas. Äsja eesti keeles ilmunud „Kes tappis mu isa“ on ilmunud varem, aastal 2018. ...
6:01 Sirp H
Isegi siis, kui teame, et oleme hiljaks jäänud Fanny Weinquini kureeritud näituse pealkiri on viide Roy Scrantoni kliimamuutust ja sõda käsitlevale esseekogumikule „We’re Doomed. Now what? Essays on War and Climate Change“ (2018), mille autor kirjeldab oma reisi Antarktikasse ning hilisemat tõdemust, et see, mida ta otsis, oli juba kadunud. Hetk oli möödas, ta oli hiljaks jäänud. Ometigi ei paista sellest nendingust suuremat pettumust, pigem pihtimuslikkust või leplikku tõdemust asjade seisu kohta, mõtlikku vaatlejapositsioonile asumist. ...
6:01 Sirp H
Soovist toetada Ukraina kunsti kasvas välja festival Täna algab Tallinnas esimene ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festival „Ukufest“, mille puhuks on ühendanud jõud mitmed kunstiinstitutsioonid: kunsti näitavad näitustel korraga Fotografiska, Juhan Kuusi dokfoto keskus, Temnikova ja Kasela galerii, galeriid Truus ja ArtDepoo. Festivalil saab muu hulgas näha nii dokumentaalfotograafiat, tänavakunsti, illustratsioone kui ka performance-kunsti. Mitmed tööd on loodud spetsiaalselt ürituse tarvis. ...
6:01 Sirp H
Lola Liivat 17. VIII 1928 – 6. V 2025 Lahkunud on maalikunstnik, abstraktsionist ja pikaaegne õppejõud, Eesti Kunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu auliige, Tartu Richard Wagneri Seltsi asutajaliige, Zonta Tartu klubi liige ning kauaaegne Isamaa Erakonna liige Lola Liivat. Lola Liivat sündis 1928. aasta 17. augustil Tallinnas. Rakveres veedetud lapsepõlve ja Tallinna IV Keskkooli lõpetamise järel asus ta õppima Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. Pärast instituudi lõpetamist 1954. ...
6:01 Sirp H
Kuidas saada Anita Kremmiks? Alates 2021. aastast on kunstnik Anita Kremm tegelenud lepingu kui kunstivormiga. Ehkki see on muidu kiretu bürokraatlik asi, leiab Kremm lepingule üha kurioossemaid kasutusviise. Näiteks on ta andnud vabatahtlikele lepingusõlmijatele võimaluse avaldada kunstnikule oma vägivaldseim tegu, jääda kunstnikuga vastastikku võlgu, pälvida kutse kunstniku sünnipäevapeole jne. Nüüd on lepingutest valminud esimene näitus, pealkirjaks lihtsalt „Leping“, asukohaks Hobusepea galerii. ...
6:01 Sirp H
Filantroop Aga Khan IV ja ismailiitlik teoloogia Järgnev lugu on kirjutatud ühe väljapaistva moslemi mälestuseks. Selle aasta veebruaris lahkus siit maailmast imaam Aga Khan IV (1936–2025). Nii „imaam“ kui ka „Aga Khan“ olid tema tiitlid. Tiitleid oli tal teisigi, üks neist näiteks prints. Kodanikunimeks oli lahkunul Karim al-Hussaini. Eestis oli ta peaaegu tundmatu, maailmas mitte. Väidetavalt oli ta üks maailma rikkamaid kuninglikust soost isikuid. Ent ta polnud selline, kes oleks oma varadest kümne küünega kinni hoidnud. ...
6:01 Sirp H
Diktatuuri anatoomia – Hiina eripäraga Juba kolmeteistkümnendat aastat Hiina Rahvavabariigi kõrgeima juhi1 postil troonivat Xi Jinpingi (snd 1953) on sageli võrreldud tema eelkäija Mao Zedongiga (1893–1976). On väidetud, et ükski teine juht enne teda peale „suure tüürimehe“2 ei ole koondanud enda kätte nii suurt võimu ja kindlustanud eluaegset valitsejapositsiooni. ...

1 2 3 4 5 6 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.