Uudishimu

Find

R07:15 Sirp H
Arvamusliidrid täna Ettevõtjad on ühiskonnas olulised arvamusliidrid. Nad näevad riigielu korraldamises asju, mida teised ei pruugi märgata. Ettevõtja küsib kõigepealt, kas mingi poliitika, seatud eesmärk või mõne maksu kehtestamine, tõstmine või kaotamine tasub ennast ära. Selles ei ole midagi halba. Problemaatiline on, kui ühest, see tähendab majanduslikust vaatepunktist lähtuv arvamus hakkab meedias kõlama otsekui neutraalse eksperditeadmisena, seda ka valdkondades, kus ettevõtja ei pruugi olla kuigi pädev. ...
R07:15 Sirp H
Au tööriistadele! Ketassaag on ikka täiesti imeline tööriist. Eriti akutoiteline! Võtad aga masina (tühikäigul 6000 pööret minutis!), asetad prussile, vajutad päästikule ning hetkega on sirge ja puhas lõige valmis. Täpselt sama vaimustavad on akutrell või akukruvikeeraja! ...
R07:15 Sirp H
Loomade vabastamisest Kui loomaõiguslastelt küsida, mis on nende tegevuse lõppeesmärk, vastavad nad tavaliselt, et selleks on loomade vabastamine. Paljudel, kes loomaõigusluse ja veganlusega tuttavad ei ole, tekivad õigustatud küsimused ja kõhklused: mida see õigupoolest tähendab ja kas seda eesmärki on üldse võimalik saavutada? Kuidas suhestuksime loomadega siis, kui me neid oma huvides enam ei kasutaks? Kas nendega kokkupuuteid peaks vältima, on see üldsegi võimalik? Segadust selles küsimuses ilmestab hästi 31. ...
R07:15 Sirp H
Kaie Parts 21. X 1940 – 26. X 2026 Skulptor ja metallikunstnik Kaie Parts sündis ja veetis lapsepõlve Võrumaal Koolma külas. Tartu Kunstikoolis õppides said samas ühiselamutoas elanud tüdrukutest silmapaistvad eesti kunstnikud ja lähedased sõbrad kogu eluks: Hille Palm, Kaie Parts, Ellen Kolk, Elin Tober ja Aili Aava. 1962. aastal astus Parts kunstiinstituuti ning lõpetas selle 1967. aastal metallikunsti erialal, tema õppejõududeks olid klassikud Ede Kurrel, Salme Raunam ja Lilian Linnaks. Kaie Parts astus Eesti kunstiellu 1960. ...
R07:14 Sirp H
Kirjutusmasinast musketärideni „Kirjutusmasina ja saksofoniga autoritaarse riigi vastu,“ kuulutas Eesti Sinfonietta kontserdisarja „Concerto grosso“ kolmanda kontserdi tutvustus. Sellega seati õhtu keskmesse mõte muusikast kui vastuhakust Nõukogude võimule. On tõsi, et saksofoni peeti Nõukogude Liidus ideoloogiliselt kahtlaseks pilliks, kirjutusmasin aga seostus keelatud mõtete levitamisega. Ent kas nende kasutamine tähendas tingimata teadlikku protesti? ...
R07:14 Sirp H
Sa polegi see tuules lendlev laast Ideaalis seab iga teatrilavastus ja iga etendus vaataja ette peegli, kui viidata ühele Hamleti repliigile. Iseküsimus, kas peeglis võib end iga kord näha hingepõhjani. Peeglisse vaatamine ei tähenda siinkohal edevust ega eneseimetlust, kuigi tuleb ette sedagi, vaid võimalust vaadata tõtt, keskenduda peamisele, süveneda. Nojah, peegel võib olla mõrane, purunenud, tuhmunud, läbipaistmatu. Või lõbustuspargi kõverpeegel, mis lustakalt moonutab. Merle Karusoo elulooteatris on peegel puhastatud. ...
R07:14 Sirp H
Me muuseumit, me muuseumit (Apelsini viisil) Hirmu silmad näevad palju, aga alati mitte seda, mida võiks näha. See kehtib ka Tallinnas Estonia puiesteel asuvast teatri- ja kontserdihoonest kõneldes. Viimasel ajal on Estonia tulevikku käsitlevates sõnavõttudes korduvalt kõlanud hirm selle pärast, mis saaks küll hoonest siis, kui tõesti ehitataks kuhugi teise kohta uus ooperimaja. ...
R07:14 Sirp H
Me meeldime Meil on kriis. Lõhe. Suur lõhe. Haigutav kaljusügavik. Aga õnneks saab seda terveks teha. Õnneks saab seda sõnadega väga kiirelt ja päris pikaks ajaks parandada. Me meeldime teistele inimestele tegelikult palju rohkem, kui me ise seda arvame. Ja see on fakt. 2018. aastal selgus ühest uuringust midagi väga põnevat: inimesed alahindavad seda, kuivõrd nad teistele meeldivad, ja mitte vähe. ...
R07:14 Sirp H
Mäng ja fantaasia Kui ma väike olin, mõtlesin igasugu asju välja. Võiks öelda, et mul oli elav kujutlusvõime. Mäletan hästi ühte seika lapsepõlvest, kui rääkisin õele ühest kohutavalt ägedast mänguasjast, mida olin poes näinud. Ma ei mäleta enam täpselt, aga see pidi olema midagi Play-Doh’ hambaarstikomplekti sarnast, selline, millega saab mängult inimest opereerida. Igatahes kirjeldasin seda väga veenvalt oma õele. Ehk isegi otsisime seda hiljem poest taga? Muidugi tulutult. ...
R07:14 Sirp H
Tiit Masso 21. XII 1935 – 4. XI 2026 Tiit Masso oli ehitusinsener, õppejõud ja ehituskirjanduse autor, kelle töös olid ühendatud praktiline projekteerimine ja inseneriteadmiste edasiandmine. Tema panus Eesti ehitusvaldkonda ulatub tuntud hoonete projekteerimisest eestikeelsete käsiraamatute ja erialakirjanduseni, mis on olnud toeks nii tegevinseneridele, ehitajatele kui ka tudengitele. ...
R07:14 Sirp H
Pealkirjata 1 (vaablasepesa) Näitusel „Bronšteini printsiip“ viskavad Mihkel Ilus ja Holger Loodus munakivi vaablasepesa poole. Ärritatakse üles igasugu kahtlased ja vihased torkijad, sealhulgas kunstikogemuse neuroloogiline uurimine, neuroesteetika ja tajufenomenoloogia kõikvõimalikud võikad moonded. Nende tagant kostab ka vähem agressiivsete, kuid see-eest sama ohtlike mõttesatikate suminat, olgu nendeks ulme võimalikkus visuaalses meediumis või vaistlik usaldamatus kunstnike ja piltide vastu. ...
R07:14 Sirp H
Kell kui altar, raudtee kui kuristik Bob Bicknell-Knight loob oma isikunäitusel „Raamistik“ üsna omapärase ruumi, mis mõjub korraga pühaliku ja düstoopilisena. Objektid näitusel on justkui mingist tundmatust maailmast tuttavad –on kui varemed või alles ehitusjärgus esemed. Raudteed, kellad ja ehituskonstruktsioonid loovad ruumi, milles on korraga midagi hubast ja kõhedat. ...
R07:14 Sirp H
Keha ihkab au ja hinnatust Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näitus „Osutusite sellel korral valituks“ on mäng vaataja kehaga. Minu keha saadetakse lihtsale, aga toimivale kangelasteekonnale. Kollaažidest ja kordustest koosnevat maailma läbides jõuan algpunktist läbi raskuste võiduka lõpuni. Ja siis pean oma keha, ärevuse, ambitsioonide ja tunnustusvajadusega tagasi algusesse minema. Galeriisse sisenedes on samasugune tunne nagu esietenduse fuajeesse või näituse avamisele minnes. ...
R07:14 Sirp H
Sulav naiivsus Spaakeskuse fuajees matab mind enda alla ülimagus lõhnalaviin. Vaatajaid vastuvõtvate inimeste rolle on keeruline eristada, ent tõden: olen sattunud erksale rannapeole, kus serveeritakse sulavat naiivsust. Otsides oma kohta, üritan ühtlasi aru saada, kui suur osa sellest rõõmust on siiras. Kuulen, kuidas keegi asjaosalistest küsib publikult „Are you happy?“ ning sellele vastatakse jaatavalt. ...
R07:14 Sirp H
Ruum kehades ja kehad ruumis Sõltumatu Tantsu Lava (STL) korraldas oktoobris teist korda Sõltumatu Tantsu festivali (STF), mis on siinmail ainus rahvusvaheline nüüdistantsukunsti festival. Kui eelmisel korral tõusis esile teemade ja vormide kirjusus, siis seekord läbis mitmeid töid, mis ka eri paigus etendusid, ühisjoonena ruumiteema. Lisaks etendustele hõlmas programm töötube, kunstnikuvestlusi ja „Koreokohviku“ arutelusarja ning koostöös TABiga ka arhitektuurinäituse tuuri Tallinna linnahallis. ...
R07:14 Sirp H
Aasta teatrielamus neljal rattal Meelis Oidsalu on kirjutanud, et kõige igavam on lugeda teatrikriitikat, mis kirjeldab lihtsalt seda, kus sai käidud ja mida seal nähtud. Robin Täpi „Drive-In“ on niivõrd ainulaadne nähtus, et seda on peaaegu võimatu edasi anda teisiti kui vahetu kogemuse kirjeldusena. Niisiis, „Drive-In“ algab parklas. Jah, tuttava teatrisaali, seal istuva publiku ja selge loo võib eos unustada. Kui tahta määratleda, on tegemist sama palju eksperimentaalse performance’i kui ka teatrilavastusega. ...
R07:14 Sirp H
Mäng nostalgia peale Kui palutaks valida oma elust kolm mälestust, mis ei pea tingimata olema elu muutnud, küll aga võtma kokku selle tunde, millega meenutada mõnda perioodi oma elust, siis millised need oleksid? Vanaema vaaritatud moosidest lookas riiulid suvilas, kitsukeses köögis poolde hommikusse veninud maailmaparandamise arutelud sõbraga, kelle kontuur paksu sigaretisuitsu pilvest hädavaevu aimdub, esimene lein … meenutavad tegelased Siim Tõniste lavastuses „Tivoli“. ...
R07:14 Sirp H
Pildi jõud ja näituse jõuetus Tallinna illustratsioonitriennaal on tänavu juba kaheksas, esimene peeti aastal 2003. Mõelda vaid, kui palju visuaalsemaks on maailm 23 aastaga läinud! Muutused on toimunud ka näituse korralduses: kui algusaastatel kutsuti osalema Läänemere maade kunstnikud ning näitus korraldati rahvusraamatukogus, siis nüüd võtavad triennaalist arhitektuurimuuseumis osa illustraatorid kogu maailmast. Nii suure näituse järjepideva korraldamise eest on kogu selle aja jooksul hea seisnud kuraator Viive Noor. ...
R07:14 Sirp H
Ut pictura poesis Kunsti üks iseäralikke omadusi on see, et sõltumata kunstniku oodatud reaktsioonist ei tea peaaegu kunagi, mis teosega vaataja teadvuses toimub. Kujutise ja sõna vahel on alati ruum –ruum, mis täitub mõnikord kõige ootamatumal moel. Luulekogu „Պայծառ գույների հնչյունները / Erksate värvide helid / Звуки ярких красок / The Sounds of Bright Colors / Des sons de couleurs vives / Звуки яскравих фарб /Geluiden van heldere kleuren“ on just selline ebatavaline näide publiku vastuvõtust: see koosneb ...
R07:14 Sirp H
Päevik kui aken minevikku. Päevik kui peegel Virginia Woolf pidas päevikut kuni oma surmani 1941. aastal, kuid tänavu eesti keeles ilmunud kogumik hõlmab sellest kõigest väikest osa, aastaid 1915–1919. Päevik algab 1915. aasta jaanuaris, mil Virginia Woolf elas koos abikaasa Leonardiga Londonis Richmondi linnaosas. Nagu ka tõlkija saatesõnas selgitab, oli Woolf sel ajal avaldanud vaid kirjanduskriitikat ning plaan anda välja esimene romaan tegi mõistagi ärevaks. ...
R07:14 Sirp H
Holger Marjamaa unelmate kontsert Viimati kuulsin Holger Marjamaad Alexela kontserdimajas esinemas kolm aastat tagasi, kui läksin uudistama, mis aastaid New Yorgis tegutsenud džässpianistil käsil on ja kas tõesti õnnestub tal terve kontserdimaja publikuga täita (õnnestus küll). Kumu auditooriumist suuremat saali ei vali nimekate muusikute kontserte korraldades sageli igaks juhuks ju isegi „Jazzkaar“. Ma ei mäleta sellest õhtust just palju, märksa eredamalt on meeles 2024. ...
R07:14 Sirp H
Maakonnalinnade rokiklubid – kellele ja milleks? Pole saladus, et Tallinna alternatiivmuusikaelu eestvedajad on kippunud alati vaatama ülejäänud Eestit kui kultuuriliselt maha jäänud ning peavoolu monopopkultuuri lummuses piirkonda, käsitlema seda monoliitse süldi-Eestina. Tallinnast väljaspool leiab maailma ja maitse, millele vastandudes on mugav oma enesetunnetus üles ehitada. Samalaadset hoiakut, et pealinna piiri tagant algab suur ja labane šlaagrimaa, kohtab ka Berliini peenema alternatiivmuusikarahva seas. ...
R07:14 Sirp H
Kui maailm hakkab kõlama Nüüdismuusika festivalil „Afekt“ täitus tänavu XXV tegutsemisaasta. Seekord sai festivali teemaks Erkki-Sven Tüüri samanimelisest teosest inspireerituna „Ajaruum“ ehk „Zeitraum“. Sellest tulenevalt tõstatati festivalil küsimus, kuidas suhestub nüüdismuusika nii aja, ruumi kui ka keskkonna ja muutumisega, olgu selleks muusika ise koos oma tehniliste ja esteetiliste võimaluste ja valikutega või maailm, mida muusika moel või teisel peegeldab. ...
R07:14 Sirp H
Vaikus ja tuli. Kolme peale Trio 95 kammermuusikaõhtu sattus seekord nüüdismuusika festivali „Afekt“ kontsertide vahele, tuues eksperimenteerivale helikeelele teretulnud kontrasti. Ehkki uut ja koguni esmaesituse pakkus ka trio programm, jäi enim kõrvu kumisema lüürilis-romantiline hingus. Kava mõlemad pooled olid üles ehitet mustris uus-vanem, mis iseenesest terake ootamatum kui ümberpöördult. ...

1 42 43 44 45 46 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.