Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
T02:45
Physics
H
Accidental discovery enables room-temperature recrystallization of molybdenum
Researchers at the University of Rochester and Technion–Israel Institute of Technology accidentally discovered a new way to rearrange the internal structure of molybdenum—an extremely heat-resistant metal—at room temperature. Molybdenum is typically used to reinforce nuclear reactors, jet engine turbine blades and rocket nozzles because it doesn't melt until it is heated to more than 2,600°C (4,712°F). ...
T02:45
Physics
H
Gatineau Park foliage reveals local Cold War nuclear testing legacy
For more than six decades, local scientists have collected sugar maple leaves from Gatineau Park to measure their radiocarbon levels, creating the longest continuous record of its kind. Now, a study of those leaves led by the André E. Lalonde National Facility for Accelerator Mass Spectrometry (AEL-AMS) located at the University of Ottawa shows that the effects of Cold War–era nuclear weapons testing have only recently disappeared from the local biosphere. ...
T02:44
GSM Arena
H
Announcing the finalists for the GSMArena 2026 End-of-Year Awards
2026 brought us some incredible smartphones, tablets and other gadgets and we wanted to recognize the best of them – here are the GSMArena 2026 End-of-Year Awards Nominees. There are thirteen categories and the winners will be decided in the coming days. Our team of expert reviewers has tested over 200 devices over the past twelve months. We focused mainly on phones, but we will also be awarding the best tablet, smartwatch and smart accessory from this year. ...
T02:30
Physics
H
Starling numbers are declining—we're investigating whether their spectacular murmuration displays are changing too
Every autumn, from city centers to wetlands, starling murmurations attract crowds of spectators. Thousands of birds fill the sky, twisting and turning in extraordinary waves as the sun sets. An entire flock moves as one, creating shapes that shift and dissolve as quickly as they appear.
T02:30
Physics
H
Study identifies single amino acid change that alters Andes virus protein behavior in human cells
Mount Sinai researchers have identified a single amino acid difference between rodent- and human-derived Andes virus isolates that changes how a key viral protein behaves inside human cells. The findings help explain biological differences between closely related virus isolates.
T02:15
Physics
H
El Niño 2026–27 as a polycrisis: What happens when health and energy systems fail simultaneously?
Open any news feed from the past few months, and the disasters arrive in a stream: smoke reaching dangerous levels throughout Canada and flash floods in Ottawa, Montréal and Toronto; heat and drought arriving together on every continent.
T02:15
Physics
H
Anglo-Saxon kingdom chose copper coins despite abundant silver
Analysis of silver and gold from the Anglo-Saxon kingdom of Northumbria finds that, contrary to popular belief, it did not suffer from a shortage of precious metals, questioning why the kingdom used copper-alloy coins rather than silver like its contemporaries.
T02:15
Physics
H
Cracking the case of the Roman frog graveyard
Ten years after 8,000 ancient frog bones were discovered in a single ditch, scientists at Bournemouth University and the Museum of London Archaeology (MOLA) have finally identified the culprits
T02:15
Physics
H
Methane-eating microbes grown on electrodes build electrically conductive nanowires
Certain microorganisms (anaerobic methanotrophic archaea, or ANME) consume methane and convert it into electricity, as research conducted four years ago by microbiologist Cornelia Welte of Radboud University revealed. New research by Welte and her colleagues published in Nature Communications now shows that these methane-consuming organisms do this by producing nanowires through which they can transmit the electricity they generate. ...
T02:15
Sirp
H
Kruusa Kalju / Jaanus Valk10. X 1973 – 20. X 2026
vähemalt surm on igaühele surema on oodatud lahterdamatudki ühikud vähemalt surm on alati vaba rohkemat edasieluks ei olegi vaja Kalju Kruusa, „armastusavaldus elule (ainult surmakaudne)“ Ääretult kurb, et surm sai meie ühe andekama ja omapärasema luuletaja kätte hetkel, mis oleks vabalt võinud olla tema karjääri keskpaik. Kruusa Kalju loojapilk oli eriline: ühtaegu tundlik ja analüütiline, inimlikult argine ja erudeeritud, vaimukalt mänguline, elegantselt dekadentlik ja läbini siiras. ...
T02:15
Sirp
H
Kas sa Kasemetsa Udot tead?
Üks Eesti austusväärsema ajalooga kunstikollektiiv tähistab käesoleval hooajal oma sajandat aastapäeva. Saan ja tahan suure tänutundega tõdeda, et too reedeõhtune kontserdikülastus oli kui üks väärikas juubelipidustus väga mitmes mõttes. Sai mekkida nii täitsa värsket kui ka juba pisut laagerdunud head-paremat, tutvuda senitundmatuga ja taaskohata häid ja tuttavaid maitseid meilt ja ka üle-üle-üleaedsetelt, olid õhupallid ja peeti ka pidukõnesid. ...
T02:15
Sirp
H
Piiritu ilu ja inimlikkus
Mingo Rajandi on heliloojana tugevalt pildis. Septembri hakul esietendus tal koostöös Eva Kolditsaga muusikaline lavastus „Elajannad². Granaatõunapuu, anna mulle relvad“ lähisuhtevägivallast. Nüüd, oktoobris, võttis ta autorikontserdiga „Ained ja lained“ kokku oma viimase seitsme-kaheksa aasta loomingu. Sissejuhatuseks ütles helilooja, et muusika on talle vahend, mille abil maailma tõlgendada, ning et seegi kontsert on elu ja loodusjõudude imetluse lugu. ...
T02:15
Sirp
H
Eesti uue kirjandusloo manifest
Erinevalt teistest kunstidest puudub Eesti kirjandusel põhjalik nüüdisaegne ajalugu. Kui „Eesti kunsti ajalugu“ on ilmunud kaheksas mahukas ja kaunis köites (1999–2025) ning 2025. aastal tuli välja „Eesti muusikaloo“ I köide, siis kirjandus peab leppima Endel Sõgla kureeritud „Eesti kirjanduse ajalooga“ (1965–1991), mida kuni viimase, 7. köiteni mõjutas nõukogude ideoloogia ja mida praegused (üli)õpilased enam vajaliku kriitikaga lugeda ei suuda. ...
T02:15
Sirp
H
Eesti uue kirjandusajaloo poole
Eesti vajab uut kirjanduslugu! Eesti kirjanduse ajaloo üle arutatakse ajakirjaveergudel, ülikoolide auditooriumides ja nüüdiskirjanduse kursustel, ent uued teadmised ei ole veel raamatukaante vahele jõudnud. Sestap kutsusid eesti kirjandust uurivad ja õpetavad asutused kokku kolleegiumi, mille tegevuse lõppeesmärk on välja anda uus Eesti kirjanduslugu, mis vastaks kirjandusteaduse praegustele teadmistele ja kajastaks ka teemasid, mis on varasematest kogumikest välja jäänud. 6. ...
T02:15
Sirp
H
Mees, kes müüb iseennast
„Üksikvisa“ esietendusel saalis istudes mõtlen Tennessee Williamsi „Klaasist loomaaiale“, mis Maria Petersoni lavastuses esietendus 2023. aastal Eesti Noorsooteatris. „Üksikvisas“ seguneb psühholoogilise draama lavastajakäekiri tänapäevase stand-up’i esteetikast kantud sõnarütmiga. Nii iseloomustabki „Üksikvisa“ hoogsus ja näitlejate täpne suhe. Veel üks iseloomulik joon on briti farsile omane ootamatus ja tegelaste jäägitu eneseusk. Tõsi, naerda saab vähe, aga suu püsib muigel. ...
T02:15
Sirp
H
Valgusega maalitud lein
Rakvere teatris etenduv „Vöötrada“, mille tuumsündmuseks on lapse kaotus, asetub mõneti ootamatusse järgnevusse. Eesti autoritelt on viimasel ajal lavale jõudnud suisa kolm näidendit, mille kese on sama: teatris Must Kast lavastati Siret Campbelli näidend „Jäljed meie vahel“ (2025) ning sealsamas Rakvere teatris oli hiljuti mängukavas „Klaaslaps“ (autor Maarja Kangro, dramatiseerija Urmas Lennuk, 2024). ...
T02:15
Sirp
H
Kummikarud ja küüslaugulõhn
Publik saabub hilisõhtusesse Souli tänavatoidubaari: neoonvalguses särav putka ja baarimees keset lavatühermaad. Atmosfäär, mis oleks Clement Yongi sõnul pärit justkui Edward Hopperi maalilt* (kui too oleks olnud Aasia päritolu). Kaks esirea õnnelikku kutsutakse baaripinkidele. Algab maitserännak Koreasse ja Jaha Koo mälestustesse, mille vilju kunstnik kohapeal värskelt serveerib. ...
T02:15
Sirp
H
Erakordne, mitte eksootiline
Eesti kaasaegsete etenduskunstide esitlusfestival on sündmus, mida tutvustab selle kuraator-koordinaator Liisi Aibel tihtipeale sõnadega „tõenäoliselt pole te sellest kunagi kuulnud“. Mitte seetõttu, et tegu oleks äsja asutatud või kommunikatsioonis läbikukkunud festivaliga, vaid eelkõige põhjusel, et info festivali toimumise ja programmi kohta on suunatud üksnes valitud väliskülalistele. Nimelt on sel aastal kolmeteistkümnendat korda korraldatud (7.–10. ...
T02:15
Sirp
H
AIga Ida-Euroopas
Ida-Euroopa on ikka olnud keeltepaabel, rõhutab Jacob Mikanowski. Kuigi ma ei tea, kas see metafoor siin päris kohane ongi. „Paabel“ võis (ja võib) ta olla küll eemalt vaadates, eriti Ameerikast, kust on siiapoole suunatud ka Mikanowski pilk. Kuid seespidiselt oli (ja on) see kõik ju korrastatud ja siinsete inimeste jaoks täiesti loogiline. ...
T02:15
Sirp
H
Sõda ja filosoofia
Filosoofia saab tänapäeva maailmale pakkuda eeskätt mõtteselgust, usub Kaunase Vytautas Suure ülikooli filosoofiaprofessor Viktoras Bachmetjevas, rääkides sõjast, süüst ja filosoofiast. Olete töötanud Emmanuel Levinase, Hannah Arendti ja Karl Jaspersi ning Vladimir Jankélévitchi pärandiga. Mis teid just nende filosoofide juures köidab? Eeskätt on nad kõik holokaustijärgsed mõtlejad. Ei saaks öelda, et posttotalitaarsed, sest keskne oli eeskätt just Saksamaa mõtestamine pärast natsismi. ...
T02:15
Sirp
H
On liiga hilja midagi ette võtta – pingutused on mõttetud …
Langevarjur Craig Stapletonil oli taskus maailmameistrivõistluste võit ning kogemusi rohkem kui 7000 hüppe jagu, kui ta 2013. aastal oma meeskonnakaaslastega harjutas õhutrikki, mille eesmärk oli 3 kilomeetri kõrgusel päästa kahe langevarjuri vahel valla USA lipp. ...
T02:15
Sirp
H
Kalmistu – põlismets, hiis või park?
Hingedeaeg. Kuigi mööda tänavaid lippavad meil praegu ringi pealuumaskidega lapsed ja hüüavad uste taga „Komm või pomm!“, on selles ajas mingi sügav rahu. Otsekui pimeduse rahuriik oleks maa peale tulnud, aga me ei karda seda aega. Vastupidi, tuhanded inimesed võtavad ette käigu kalmistule, et panna sinna küünal hingedeõhtul, 1. novembril. Keegi ei tea enam täpselt, millest selline komme alguse sai, aga tuledesäras surnuaed on imeilus. Mõni püüab teha käigu pühapaika enne päikeseloojangut. ...
T02:15
Sirp
H
Väitlev ekraan ehk Videoessee uurimistöös ja kõrghariduses
Humanitaarteadustes on teaduspublikatsioon läbi aegade olnud eelkõige kirjalik tekst. Uurimuse tulemused avaldatakse kas artikli või monograafiana, selle juurde kuuluvad viited ning enamasti on kogu töö läbinud ka anonüümse eelretsenseerimise. Filme käsitleva uurimuse puhul tuleb liikuv pilt ja heli tõlkida sõnadesse. Tegelikult tuleb ka teisi kunste uurides need sõnadesse tõlkida, kuid prantsuse teadlase ja filmikriitiku Raymond Bellouri järgi on film teistega võrreldes erijuhtum. ...
T02:15
Sirp
H
Ruumiline sekkumine ehk Kunsti roll avalikus ruumis
Eestis kehtib 2011. aastast saadik kunstiteoste tellimise seadus, et saada avalikku ruumi rohkem kunsti. Seadusega on avaliku hoone ehitamise lahutamatu osa hoonega sobiva(te) kunstiteos(t)e tellimine, et avalik ruum saaks esteetiliselt rikkamaks.1 Kunstiteoste sihttellimine on mujal maailmas olnud laialdane juba aastakümneid. ...
1
196
197
198
199
200
»
Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.
Android