Uudishimu

Find

6:05 Sirp H
Tunnustus, mis toetab noorte muusikute enesekindlust 2027. aastal möödub 50 aastat rütmimuusika osakonna loomisest endises Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ehk hellitavalt Otsa koolis. Idee autor ja osakonna eestvedaja oli helilooja ja džässmuusik Uno Naissoo. 2008. aastal loodi temanimeline fond, mille eesmärk on toetada noori rütmimuusikuid ja heliloojaid. ...
6:05 Sirp H
Intriigipunumise kaunis kunst Helilooja Pierre Boulez, Teise maailmasõja järgse avangardi käilakuju, oli mäletatavasti ooperiteatrite äge vastane. Kogu läppunud muusikaelu tulnuks tema arvates ümber korraldada, et kivi ei jääks kivi peale. Pärastpoole mõnevõrra leebununa asus küll Boulez ka ise ooperiteatri kui institutsiooni kaitsvasse rüppe, see aga ei väära tema põhiargumente. Artiklis „Muusika vabastamisest“ tõdeb ta 1972. ...
6:05 Sirp H
Kelle arvelt elab pärand? Kujutlege hetkeks maailma, kus mitte miski ei kao. Kõik kirjad, fotod, katkised toolid, mahajäetud tehased, serverid ja mälestused on alles. Mitte midagi ei visata ära, mitte midagi ei unustata. Kõik säilib. Esmapilgul mõjub selline maailm nagu unelm täiuslikust kultuurimälust, tagatud on täielik järjepidevus ja alles on kogu teave. Aga kui kunagi midagi ei kao, tekib küsimus, mis selles maailmas veel elavat on. Sest elu ei püsi ainult säili(ta)mise kaudu. ...
6:05 Sirp H
365 + 4 teadusampsu ehk Lugu sellest, kuidas me vastustele küsimusi otsisime1 Kas pimedana sündinud inimesed näevad unenägusid? See on vastuseta jäänud küsimus, mille esitas üks lehelugeja meie arutleva teaduskommunikatsiooni katse ajal. Esmapilgul tundub see olevat sügavalt inimlik ja samas teaduslikult huvitav küsimus, mis võiks kahtlemata teadlast kõnetada ja vastama kutsuda. Ometi ebaõnnestusime. See polnud passiivne juhus, sest püüdsime vastust leida. Arutelu ei tekkinud ja mõnes mõttes sai sellest kogu meie eksperimenti saatnud probleemi tunnusküsimus. ...
6:05 Sirp H
Pealelend – Karen Jagodin Eestit esindab 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil Andreas Krigoltoi, Xenia A. Sooniste, Jõnn Sooniste ja Julia Freudenbergi projekt „Pereprojekteerimine“, kus vaadatakse rohujuure tasandilt, kuidas arvestatakse elamuarhitektuuris ja kinnisvaraturul eri peremudelite vajadustega. Konkursile esitati kümme ideekavandit. Mille poolest eristus „Pereprojekteerimine“ teistest? ...
6:05 Sirp H
Leila Pärtelpoja seminaril oldi dialoogis pärandiga Juba teist korda tähistasid Eesti sisearhitektid õpetaja, kolleegi, sõbra, lähedase, kaasteelise ja õnneliku loova inimese1 tähtpäeva, sedapuhku küll sünniaastapäeva, seminariga, mil pealkirjaks „Leila Pärtelpoja fenomen“.Eelmine samasisuline kokkutulemine võeti ette Kumu auditooriumis neli aastat tagasi, kui Leila Pärtelpoeg sai 95aastaseks. Seekordne korraldati Palmse mõisas, mille taastamise ja praeguse olemise taga on tunda ja näha palju tema mõtte- ja näpujälgi. ...
6:05 Sirp H
Arhitektuur kitsikuse ajastul Raha on ühtaegu otsatu, aga ka pidevalt otsas. Arhitektuuris on raha nii sütitav kui ka suruv: see loob ehitamiseks eeldused, kuid seab ka võimalustele piirid. Pead tõstva kitsikuse ajastu märgina võtab seekordne Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) fookusesse raha, ressursid ja ratsionaalsuse. TABelisse mahtuv ruum TAB toimub kaheksandat korda ja on sedapuhku pühendatud kulutamise ja koonerdamise teemadele. Biennaali lakooniline küsimus-pealkiri „Palju maksab? ...
6:05 Sirp H
Inimesest ja sellest, kuidas ta paistab Fotografiska teisel korrusel on Eesti publikul esmakordne võimalus näha läinud sajandi keskpaiga metsiku humanisti ja autsaiderfotograafi Vivian Maieri imelisi kaadreid. Nõnda fännikirjalik see arvustus olema saabki, sest Maier on meister. Proovin seletada, miks. ...
6:05 Sirp H
Aeg inimlikkuseks – Jean-Louis Courtinat’ sotsiaalfotod Mustvalge foto kujutab kaht inimest, kes voodil vastastikku lamavad. Kiilaspäine laps ja naine, kelle üks käsi silitab lapse pead ja teine hoiab lapse kätt. Fotoallkiri ütleb, et need on Nabil ja tema meditsiiniõde. Koht on Institut Curie’s Pariisis, aasta on 1990. Sellelt fotolt paistab iselaadne sügav side. Juhan Kuusi dokfoto keskuse uusimal näitusel „See puudutab meid kõiki“ on väljas ligikaudu 80 fotot, mille autoriks on prantsuse sotsiaalfotograaf Jean-Louis Courtinat. ...
6:05 Sirp H
Süsteemne ironist pistis pea läbi taeva On enam-vähem kohe näha, et Kaido Ole on selle näituse maalidel pistnud põlema palju igasugust kunstiajaloost tuntud kunsti. Kunst lõõmab heleda leegiga, aga see ei ole sisemine põlemine, mis neil lõuenditel toimub, vaid väline. Väline põlemine tähendab enamasti seda, et millelgi on päriselt tuli otsas, ja kui see protsess piisavalt kaua kestab, siis jääb järele kuhjake tuhka. Neid tuhakuhjakesi on ka maalidel siin-seal juba näha. ...
6:05 Sirp H
Pilguheit kunstnike liidu kunstikogule Eesti Kunstnike Liit valis koos ekspertkomisjoniga oma kunstikogust välja teosed, mis lähevad erakorralisele oksjonile, et osaliselt katta petuskeemiga tekitatud varaline kahju. Komisjoni kuulus ka Eero Epner. Oksjon toimub 8., 9. ja 10. oktoobril Arsi kunstilinnakus. Milliseid töid sa müüki minevatest teostest ise esile tõstaks? Eero Epner: Üksikute teoste loetelu pole ehk olulisim. ...
6:05 Sirp H
Miks on Sirbi veebis tasuliseks muutmine väga halb mõte Viimasest Sirbist (25. IX 2026) saadi teada, et peatoimetaja Kaarel Tarand ja SA Kultuurilehe nõukogu peavad mõistlikuks muuta Sirbi lugemine veebis tasuliseks. Tarand põhjendab ettepanekut arusaadava murega: väljaandel napib raha ja autoritele tuleks maksta rohkem. Mõlemad probleemid on tõsised, ent sellest ei järeldu, et lahendus on piirata ligipääsu Sirbile ja vähendada lugejate arvu. Sirp ei ole tavaline turuväljaanne ja SA Kultuurileht ei ole tavaline meediaettevõte. ...
6:05 Sirp H
Barlova – baar kui kolmas koht On kohti, kuhu võid minna eelneva kokkuleppeta. Need on paigad, kus õhkkond on mõnus ja kus, hoolimata sellest, et keegi pole sind sellesse kohta isiklikult kutsunud, on sul tunne, et oled sinna oodatud. Need kohad ei asu kunagi liiga kaugel, kuigi üheski Eesti linnas pole õigupoolest miski väga kaugel. Seal ei loe, milline on sinu sotsiaal-majanduslik taust. Ennekõike on oluline, et sa ei käitu nõmedalt. Seal on oma püsikunded ja võõrustaja, kes võtab sind alati avasüli vastu. ...
6:05 Sirp H
Traumadiskursus ei ole vabastanud rõhumisest USA kultuuriteoreetikul Catherine Liul tuleb septembri lõpus välja raamat „Traumeeritud. Avaliku kannatamise uus poliitika“ („Traumatized: The New Politics of Public Suffering“). Tundsin selle vastu pärast tema eelmise teose „Vooruse verstapostid“ („Virtue Hoarders“, 2021) lugemist ja viraalsete intervjuude kuulamist niivõrd elevat huvi, et ei pidanud paljuks talle kirjutada ning paluda raamatu käsikirja ja intervjuud. ...
6:05 Sirp H
Soome õudusfilm on leidmas oma nägu Soome õudusfilmi eestvedajaks on viimastel aastatel saanud Hanna Bergholm, kelle projektid on pälvinud laia rahvusvahelist tunnustust. Tänavu HÕFFil linastunud ja nüüd kinolevisse jõudnud „Öölapse“1 ostis muu hulgas ära suurim žanrifilmile keskenduv voogedastusplatvorm Shudder. Bergholm aga Hollywoodi murdmisest tingimata ei unista, vaid peab kõige olulisemaks seda, et projekt teda ennast kõnetaks. ...
6:05 Sirp H
Kollased vestid ja sinised vormid Saksa päritolu prantsuse trillerimeister on oma viimase filmiga läinud päevapoliitilisemaks kui kunagi varem. „Juhtum 137“1 on realistlik sissevaade Prantsusmaal eelmise kümnendi lõpus, aastatel 2018–2020, toimunud nn kollaste vestide meeleavalduste maailma. Üht protestijatest tabab kummikuul näkku ja tekitab kohutavaid vigastusi. Juhtumiga hakkab tegelema sisejuurdluse uurija Stéphanie Bertrand, kellel tuleb asja käigus minna n-ö omade vastu, sest on tõenäoline, et vigastustes on süüdi politsei. ...
6:05 Sirp H
Kolmkümmend piirideülest aastat „Baltic Sea Docs“ (BSD) on Baltimaade tähtsaim dokumentaalfilmifoorum. Mitte sellepärast, et on väga suur, vaid sellepärast, et see on väga hea. Kuna sel aastal tähistati ettevõtmise 30. aastapäeva, on paslik vaadata minevikku ja veidi tulevikkugi. Alguse juures olid taanlased: kultuurisildade ehitaja ja visionäär Simon Drewsen Holmberg ning Bent Nørby Bonde. Siinkohal sobib tsiteerida Bondet, kes pidas pidupäevale kohase kõne: „30 aastat tagasi, 1997. ...
6:05 Sirp H
Pealelend – Oksana Tralla-Anger Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut tähistab oma koreograafia õppekava 50. aastapäeva 14. septembrist kuni 14. oktoobrini kestva „KorFestiga“, mille raames näeb värskeid lõpulavastusi, tantsufilme ja Alissa Šnaideri fotonäitust, kuuleb tantsuteemadel taskuhäälingu saateid, korraldatakse meistriklasse jpm. 2. oktoobril toimub vilistlasõhtu, mille käigus antakse üle Mait Agu stipendiumid. ...
6:05 Sirp H
Kuidas koolitada kohtumiseks tundmatuga? Siinses artiklis ei püüa ma ümber jutustada Eesti teatri konverentsil kõlanud põlvkondade dialoogides jagatud isiklikke kogemusi ega kaardistada meie teatrikoolide maastikku, vaid keskendun päeva eri vestlustest väljakoorunud ühisosale: kuidas valmistada loovat inimest ette tööks, mille vorme ja tingimusi ei saa ükski õppekava täielikult ette näha? ...
6:05 Sirp H
Katsetused põhjamaises teatrilaboratooriumis Mis juhtub, kui panna kokku neli algajat lavastajat, põhjamaised lavatekstid ja nädala jagu proove? Tulemuseks on teatrilaboratoorium „Uus põhi“, kus vaatajad said „Draama“ festivali raames näha Tartu Uue teatri saalis nelja eriilmelist lavastuskatkendit. Sellega tutvustati tekste ja noori lavastajaid, aga ühtlasi oli see neile võimalus turvalises ruumis katsetada ja muretsemata eksperimenteerida – alustekstile sai läheneda vabalt. ...
6:05 Sirp H
Driftib küll, aga hoiab kindlalt suunda Tänavune „Draama“ oli taas ühe ringi algus, kuna tegevjuhi ameti oli äsja üle võtnud Mari Nurk koos uue loomenõukoguga. Seda enam paistis silma, et festival toimis nagu õlitatult. Kuna „Draama“ on institutsioonidevaheline festival, kus SA Eesti Teatri Festival mängib küll juhtrolli, ei olegi festivalimeeskonnal võimalik kuigi radikaalseid uuendusi ette võtta. Iseasi, kas selleks ongi vajadust. ...
6:05 Sirp H
Õnne Kepp 15. IX 1955 – 21. IX 2026 Mihklikuu rajud võtsid meie hulgast hea luuletundja, kirjandusteadlase Õnne Kepi. Mihklikuul 1955 oli Õnne Kepp ka sündinud, kuuludes sellesse kirjandusteadlaste põlvkonda, kelle õpingud toimusid ühe ja kogu elutöö sai teoks teise riigikorra tingimustes. ...
6:05 Sirp H
Keel keele taga, keel keele üle Head inimesed, kallid kolleegid, ma kahjatsen sügavasti, et ei saa tõlkijate päeva veeta teie seltsis, aga vähemasti vaimus olen ikka teiega ja ühtlasi saadan teile oma tütre suu läbi ilmatuma kuhja sooje tervitusi. Palju õnne tervele ilmale tõlkijate päeva puhul! Aga nüüd asun otse kõige tähtsama juurde: täna tahan ma rääkida luulest. See asi ei oota, mu arvates on meie kõigi kohus igal võimalusel iseendale ja teistelegi meelde tuletada, et luulet on vaja. ...
6:05 Sirp H
Luuletõlkeauhind Indrek Koffile, toimetajaauhind Leena Tomasbergile Tõlkijate päeval, 30. septembril anti Eesti Kirjanike Liidu Musta laega saalis üle August Sanga nimeline luuletõlkeauhind* ning Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind. Tõlkija, luuletaja ja lastekirjanik Indrek Koff pälvis luuletõlkeauhinna Vénus Khoury-Ghata luuletuse „Emad ja vahemeri“ tõlke eest, mis ilmus Loomingu juuninumbris. Žürii kiitis Koffi loomulikku ja julget eesti keele kasutust ning rütmitäpsust: „Iga rida selles luuletsüklis on järsk nagu püssilask, käristades hinge. ...

1 4 5 6 7 8 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.