Uudishimu

Find

R06:04 Sirp H
Olid need vast päevad … Olid need vast päevad, need selleaastased Pärdi päevad, mis, nagu ikka, leidsid aset septembri esimestel nädalatel, päädides kontsertidega Arvo Pärdi sünnipäeval, 11. septembril. Minul õnnestus festivali kaheksast eri kavast kuulda kuut, millest igaühest saab rääkida vaid ülivõrdes. Kuna üks neist pakkus lausa vapustava elamuse, siis alustan sellest. 4. ...
R06:04 Sirp H
Digipärand on rohkem kui avamisootel fail Eneken Laanes ja Joonas Hellerma kirjutavad õigusega, et digitaalne kultuuripärand vajab senisest suuremat tähelepanu.1 Nende kriitika DIGARi kasutajamugavuse suhtes on põhjendatud: praegune süsteem on pensioni auga välja teeninud ja just sellepärast ehitataksegi uut. Küsimus ei peaks siiski olema ainult rakenduste piisavas mugavuses ja kaasaegsuses, mõelda tuleks ka sellele, mida digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus laiemalt tähendab. ...
R06:04 Sirp H
Kirjandusfestival nagu perepäev Võidakse küll kurta, et raamatuid loetakse vähem ja lugejate hulk kahaneb, aga kirjandusfestivale tuleb Eestis üha juurde – teadaolevalt on neid praegu juba üle paarikümne. Näiteks krimikirjanduse austajad on valmis sõitma Eesti kagunurka Rõugesse ja seal esinejate kuulamise eest rahagi maksma. Kes nii pikka retke ette võtta ei saa, leiab midagi kindlasti kodukandist: oma festival on Hiiumaal, Saaremaal, Pilistveres, Pärnus ja mujal. ...
R06:04 Sirp H
Palju mul veel aega on? Septembrikuu teisel nädalavahetusel on Kadrioru Koidula tänav aasta-aastalt järjest vaimustavam kultuuriinimeste kohtumispaik. Tegemist ei ole presidendi roosiaia piduliku vastuvõtuga, kus külalised seisavad, pokaal käes, hoolikalt valitud rõivastes ja niisama hoolikalt valitud vestluskaaslaste keskel. ...
R06:04 Sirp H
Kogukonnateatri tähendus tegijale ja vaatajale Mariliis Petersoni lavastus „Kogudustekogukond“ esietendus 23. mail Paide gümnaasiumi Tabula Rasa saalis ning kokku mängiti seda seal viis korda. Minul õnnestus osaleda viimasel, 7. juuni etendusel. Tegemist oli kogukonnateatriga: lavastaja on pärit Paidest, esinejatena astusid lavale selle kandi inimesed ning saaliski istusid valdavalt kohalikud. Paide rahvaarv (koos ümberkaudsete küladega) on 10 102* inimest, ometi käib seal koos 11 kogudust. ...
R06:04 Sirp H
Riskides(t) „Teatrielus“ „Ja mis muud see „Teatrielugi“ on kui ühe aasta olulisemate teatrisündmuste ja -loojate üleskirjutamine, kordamine ja ajalukku talletamine. See, mis pääseb kaante vahele, on oluline, tähtis, silmapaistev. Ja see, mis jääb välja … see jääb välja.“ Nii on oma 2024. aastal ilmunud arvustuses* iseloomustanud „Teatrielu“ aastaraamatuid Oliver Issak. Nüüd, ainult kaks aastat hiljem ilmunud „Teatrielus“, mille üks koostajatest on Issak, seda põhimõtet aga ei järgita. ...
R06:04 Sirp H
Kolm autorit (ruumis) iseennast otsimas Läksin teatrisse, ruumi, mis ei ole teatriks ehitatud, Krulli tehase kontorihoonesse. Jõudsin kohale päris vara, saali ei lastud. Hiljem selgus, miks: seal magas inimene ja tal oleks olnud väga tüütu nii pikalt lamada, kui inimesed aeglaselt kogunevad. Pealegi pidi ta magama tükk aega ka pärast etenduse algust. Nimelt plärises laual sinna kuhjatud kümmekond äratuskella, no ma ei liialda, kui ütlen, et vähemalt kümme minutit. Ja alles siis ta „ärkas“. Mind võtsid vastu lahked neiud. ...
R06:04 Sirp H
Eesti on kaugemal veel … Vaatamata Luuletaja tõdemusele, et „Jaapan on kaugel / eesti on kaugemal veel“, on Jaapani kunstnik Narihiro Matsumoto oma loominguga siin külas juba teist korda – mõni aeg tagasi avati Tartus Mikro-Veneetsia asumis Miga galeriis tema näitus „40-42“. Näituse pealkiri osutab kunstniku eluaastatele, mil pildid on loodud. 1984. aastal Kyōtos sündinud kunstnik on olnud tegev õige mitmes kultuurivaldkonnas, fotograafia kõrvalt on ta tegutsenud ka tantsija, näitleja ja lavakujundajana. ...
R06:04 Sirp H
Ühe käekirja looklev veetlus ja muutuvad tähendused Teate neid kunstnikke, kelle töö tunneb ära enne, kui on näha nimesilt? Näiteks Louise Bourgeois oma suurte ämblike või Yayoi Kusama oma täppide ja peegeldustega. Mulle tundub, et ka Anna Mari Liivranna teoste äratundmine ei valmista vaatajale erilist raskust. Oleks keeruline tema töid (eriti Eesti) kunstimaastikul kellegi teise omadega segi ajada. Nii mõjub ka tema uus näitus Kogo galeriis juba esimesest kohtumisest peale ilmeksimatult temalikult. ...
R06:04 Sirp H
Särasilmil kõigis suundades Elu tungleb ennekõike seal, kuhu teda mahub: mets võib kasvada aasale, puu elutee alata hoopiski asfaldipraos. Elu ja territoriaalne laienemine on omavahel seotud, kuid ei saa väita, et elu kulg oleks hobbeslik „kõigi sõda kõigi vastu“. Elu laieneb läbi ja peale ja risti-põiki, nii vahvalt vohades kui ka jonnakalt kiratsedes – isegi kui inimpilgule ajuti jõhkralt, siiski täis rõõmu. Elurõõmu. ...
R06:04 Sirp H
XXI sajandi fašism Fašismi mõiste on valimatu kasutamise tõttu hägustunud ja tähenduse kaotanud, seda kasutatakse ka lihtsalt vaatlejale ebasümpaatse maailmavaate sildistamiseks. Ometi on fašismi vaikne tagasitulek reaalne oht. Fašism on esialgu asümptomaatiline, avaldudes järk-järgult ühiskonna institutsioonide lagunemises, kohtute relvastamises (nt natsid Weimari vabariigi ajal ja Trumpi-aegne justiitsministeerium1) ning vaenu ja vägivalla õhutamises võõraste vastu. ...
R06:04 Sirp H
Tehisaru pole kuradist Tehisaru pole kuradist, aga see meeleheitlikult kiiresti sisse tuua on. Küsimuses pole kratt ise, vaid tema ähmis sisse palumine õuest tuppa, enne kui õiged võlusõnad tema vaoshoiuks on omandatud ja pähe õpitud. Rahvajutu kratt ei küsi süüa, nõuab ainult tööd. Tehisaru, vastupidi, on erakordselt ablas. Rüüpab elektrit mehe eest ja joob Peipsi tühjaks paari sõõmuga, nii nagu härjapõlvlane Alevipoja kapsaleemepaja. Too härjapõlvlane õiendas tulenevad vajadused vist nurga taga. ...
R06:04 Sirp H
Harjumine uue normaalsusega Harjume üha enam käitumise ja sõnadega, mis varem olid vastuvõetamatud. Ühiskonna ettekujutust normaalsusest ei kujunda järsult ümber üks suur murrang, vaid paljud väikesed nihked. Toon selle kohta kolm näidet. Esimene näide on USA ja president Trump, keda iseloomustab palju üllatavaid asju. Rikastumine ametis olles, siseinfo kasutamine, aktsiate või nafta futuuride ost ja müük, mis on peaaegu üheaegsed nende käekäiku mõjutavate poliitiliste otsustega. ...
R06:04 Sirp H
Mõtteid kodumaisest kanapidamisest Meie aja haridusaruteludele ja -dokumentidele on omased mitu eeldust, mis avalikus arutelus on üldiselt pääsenud sisulisest kriitikast. Kersti Kaljulaiu 1. septembril avaldatud arvamuslugu1 kordab selgel kujul põhilisi mõtteid, millele tuginevad peaaegu kõik viimaste aastate haridusalased „visioonidokumendid“ ja arengukavad. Ka selle aasta „Eesti inimarengu aruanne“ kuulub nende hulka. ...
R06:04 Sirp H
Arvo Kruusemendi peaaegu sada aastat Mida peaks teadma Arvo Kruusemendist? Et ta on eestlaste armastatud filmitriloogia „Kevade“ (1969), „Suvi“ (1976) ja „Sügis“ (1990) režissöör, seda kindlasti. Aga veel? Kiputakse arvama, et neid filme ja Kruusementi teavad kõik. Aga uued põlvkonnad tulevad peale. Aeg sõelub välja väärtusliku, aga võib selle ka hävitada. Sellepärast on oluline väärtusliku juurde ikka ja jälle tagasi tulla. Missugune režissöör Kruusement oli, missugune oli tema aeg, kuhu ta oli määratud toimetama? ...
R06:04 Sirp H
Arvo Kruusement 20. IV 1928 – 9. IX 2026 9. septembril lahkus 98 aasta vanusena meie hulgast Eesti filmikunsti üks väljapaistvamaid loojaid, filmirežissöör, näitleja ja lavastaja, Eesti Kinoliidu liige Arvo Kruusement. Arvo Kruusemendi loominguline tegevus hõlmas enam kui poolt sajandit. Tema lahkumisega on Eesti kultuur kaotanud inimese, kelle elutöö kaudu on meie rahvuslikku kultuurimällu talletunud filmid, tegelased ja kujundid, mille tähendus ulatub põlvkonnast põlvkonda. Arvo Kruusement sündis 20. ...
R06:04 Sirp H
Odüsseia ja penelopeia kinolinal Homerosele omistatud eepost „Odüsseia“ on tõlgendatud antiikajast saati palju ja vägagi mitmeti. Sel suvel pani miljonid inimesed muistsetele kangelastele kaasa elama Christopher Nolani ekraniseering. Kangelasteks saab neid nimetada küll tinglikult, sest kõik sangarlikkusele viitav on filmist välja jäetud. Vaevalt saab sedastada, et Nolani Odysseus on leidlik ja kõneosav Trooja sõja kangelane, nagu teda on tihti iseloomustatud. ...
R06:04 Sirp H
Mida tähendab olla kirjaoskaja tehisaru ajastul? Tehisaru kiire levik hariduses on toonud kaasa mitu praktilist küsimust. Milliseid tööriistu peaks õppija oskama kasutada? Kuidas koostada head viipa? Millal on AI kasutamine lubatud? Kuidas hinnata tööd, mille koostamisel on kasutatud generatiivset tehisaru? ...
R06:04 Sirp H
Interdistsiplinaarne teadus kui akadeemiline ebamugavus Mõni aeg tagasi ilmus Sirbis etnobioloog Raivo Kalle (kirjandusmuuseum) arvamuslugu pealkirjaga „Interdistsiplinaarsel ja mittelineaarse teekonnaga teadlasel ei ole Eestis kohta“.1 Isikliku kogemuse kaudu kirjeldas autor olukorda, mis on ilmselt tuttav paljudele teadlastele: teadusmaailm räägib üha enam interdistsiplinaarsusest2, kuid institutsioonid, hindamissüsteemid ja akadeemilised karjäärimudelid lähtuvad sageli endiselt selgetest distsiplinaarsetest piiridest3. Nii tekibki paradoks. ...
R06:04 Sirp H
Eraaed ei ole ainult eraasi Uus maja on valmis. Tänavad on asfalteeritud, tehnovõrgud rajatud, maja ümbritsevat krunti katab värske muru ning kodusisustuses on kõik uus ja värske. Aknast paistavad naabermajad, võib-olla ka nooruke hekk ja taevas – endasse haarav avarus. Kõik elamiseks vajalik on justkui olemas. Aga kas ka heaks elamiseks? Uus kodu võib olla ilus ja mugav, kuid sellest hoolimata koondub elu suuresti nelja seina vahele. ...
R06:04 Sirp H
Siin ja sealpool Nuustakut Uus arhitektuurihooaeg algas hoogsalt ja sündmusterohkelt. Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) „Palju maksab?“ taasavab linnahalli, kutsub mööda linna tuuritama ja mitmele loengulegi. TABi visioonivõistluse „Tühimikust väärtuseks. Tallinna vanalinna ümbermõtestamine“ kavandid ärgitavad mõtlema vanalinna saatusest ja sõja ajal tühjaks jäänud kruntide tulevikust. Lisaks ideedele saab näituselt ka hõrgu visuaalse kogemuse. ...
R06:04 Sirp H
Kullatükid upuvad rokameres 1973. aasta septembris avastas UCLA arvutiteaduse professor Leonard Kleinrock, et oli hiljuti Suurbritannias konverentsil käies unustanud maha oma kalli elektrilise habemeajaja. Õnneks oli tema sõber Larry Roberts ikka veel Brightoni konverentsikeskuses. Kleinrock kiirustas ülikooli arvutuskeskusse ja saatis ülikoole ühendava arvutivõrgu ARPANET kaudu Robertsile sõnumi. ...
R06:04 Sirp H
Ministeerium eituse faasis Viimastel nädalatel on kodanikkond kaose tõttu kaitseministeeriumis saanud meedia vahendusel kapaga ühiskonnaõpetust. Varasemast selgem on, kes ja miks kannab poliitilist ja ametkondlikku vastutust, kes tegeleb poliitika kujundamise ja otsuste elluviimisega ning kust jookseb piir ministeeriumi ning rakendusasutuste õiguste ja kohustuste vahel. Kõik see ei ole julgeoleku ja riigikaitse valdkonna eripära, vaid kogu täitevvõimu tegevusele kehtiv üldreegel. ...
R06:04 Sirp H
Kirglik suhe arhitektuuriga Urmo Mets ei projekteeri ainult maju. Arhitektuuri kõrval on teda aastaid huvitanud kirjandus, luule, muusika ja kirjutamine. Ta on välja andnud arhitektuuriideede kogumiku „Võimalikud majad“, hiljuti pani eesti keelde Hollandi arhitekti ja teadlase Klaske Haviku luuleraamatu „Tee edasine“. Mets on rikastanud Tartut installatsioonidega, mille hulgas on ka koostööle kutsuv viiele kiikujale mõeldud „Kiik“ raekoja platsis aastal 2014. Veel on ta juhtinud Klassikaraadio muusikasaadet „Fantaasia“. ...

1 57 58 59 60 61 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.