Uudishimu

Find

6:05 Sirp H
Tiiu-Ann Salasoo 23. III 1932 – 10. VIII 2026 Meieni on jõudnud kurb ja valus teade Eesti Ajakirjanike Liidu auliikme, elupõlise eesti keele ja kultuuri hoidja ning edendaja Tiiu Salasoo lahkumisest. Ta on üle poole sajandi kandnud hoolt eesti keele ja meele elu ning tervise eest üle riigipiiride ja mandrite. Ta oli üks neist elavatest sildadest kogu maailma eestlaste vahel, tänu kellele on meie emakeel ka nüüdse üleilmastumise ajastul pälvinud kindlameelset kaitset, jätkuvat kasutamist ja aktiivset õpetamist üle maailma. ...
6:05 Sirp H
Kullo Vende 12. V 1939 – 5. VIII 2026 5. augustil lahkus meie seast keeleteadlane, õppejõud, tõlkija ning luuletaja Kullo Vende. Ta sündis 12. mail 1939 Tartus Jakob ja Aade Vende peres. 1941. aasta juunis küüditati ta koos emaga Kirovi oblastisse ning isa, Eesti Vabariigi kolonel Jakob Vende, arreteeriti ja suri vangilaagris. Naasnud Eestisse aastal 1947, kujunes Kullo Vendest raskustele vaatamata haritud ja laia silmaringiga inimene. Lõpetanud 1957. ...
6:05 Sirp H
Siim Kallas 2. X 1948 – 22. VIII 2026 Lahkunud on Eesti Vabariigi peaminister, välis- ja rahandusminister, Eesti Panga president, Euroopa Komisjoni asepresident ja mitmekordne riigikogu liige Siim Kallas. Ta oli üks Isemajandava Eesti ettepaneku autoreid, 1992. aasta rahareformi juhte ja Eesti Reformierakonna asutajaid. Tema tegevus mõjutas otseselt taastatud Eesti majanduskorralduse kujunemist ning Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATOga. Siim Kallas lõpetas 1967. aastal Tallinna 22. keskkooli kuldmedaliga ja 1972. ...
6:05 Sirp H
Tehisaru mäng näitlejaga Tehisaru avab uusi võimalusi, ent toob kaasa ka süsteemseid ohte, mis võivad muuta näitlejatöö ühekülgsemaks ja vähem inimlikuks. „Loomevaldkonna kokkulepped rõhutavad kolme põhimõtet: inimtööd tuleb väärtustada, tasu tehisaru kasutamise eest peab olema vähemalt võrdväärne, mida oleks makstud päris töö eest, ning tehisarusisu peab olema selgelt märgistatud, et publik teaks, millal näeb või kuuleb masinloomet,“ räägib Eesti Näitlejate Liidu esimees ja Vanemuise teatri näitleja Reimo Sagor. ...
6:05 Sirp H
Laibalehane tõde, nukk-administraator ja suveteatri kohta meeldivalt mõtlemapanev virvendus Hundipea kakaolao suur rõske betoonruum on tehtud ootamatult hubaseks: trepikojast viib saali valge laudise, numbritubade ja raamitud piltidega kitsas koridor. Saalis numbrikohti pole, nii et võtan ruttu istet kohe esimeses reas. Tõtt-öelda oleksin võinud ma ukseavas veidi kauem seista, sest kohad saalis ei ole võrdselt head: mööda vasakut seinaäärt jookseb üks pikk toolirida, nende vastas on aga neli rida tõusvas joones. ...
6:05 Sirp H
Ameteid on palju, kuid kauneim neist on film Augusti alguses 60. sünnipäeva tähistanud produtsent ja filmilevitaja Artur Veeber peab end ennekõike filmimeheks ning toonitab, et teeb kõike koos abikaasa Tatjanaga. Teid võib nimetada produtsendiks, filmilevitajaks, festivalide ja kultuuriürituste korraldajaks. Kelleks te ise ennast peate? Vene keeles on olemas selline sõna nagu киношник ehk filmimees. See mõiste hõlmab filmialase tegevuse kõiki valdkondi, sest meie töö on väga mitmekesine. ...
6:05 Sirp H
Naudingu ja sõpruse nimel või sure Mida teha siis, kui elada on jäänud vaid mõni kuu või aasta? Kas klammerduda elu külge ja püüda teha kõik endast olenev, et elada kas või veidikenegi kauem? Minisari „Seksi nimel või sure“ pakub välja hoopis teistsuguse võimaluse. See on lugu Mollyst (Michelle Williams), kes otsustab pärast neljanda staadiumi vähidiagnoosi õnnetust abielust lahkuda, et pühendada oma viimased elukuud (seksuaalsetele) naudingutele. ...
6:05 Sirp H
Inglikujundi piirid: tunnetuse, füüsika ja kirjanduse põimumine William Eggintoni teos „Inglite range süsteem“ kuulub selliste raamatute hulka, kus tervik sünnib mitte tänu süsteemi suletusele ja täiuslikkusele, vaid tänu eri valdkondade vahel liikuvale mõttele. See on ühekorraga intellektuaalne elulugu, teadusfilosoofiline essee, kirjandusteaduslik tõlgendus ja humanistlik mõtisklus inimese kohast maailmas. ...
6:05 Sirp H
Kes täpselt keelab? Poliitkorrektsus ja teised sõnad, mis arutelu surmavad „Enam ei tohi ju midagi öelda…“ Selle ohkega algab tuttavlik stseen: kommentaarium, võib-olla perekondlik koosviibimine, mõni konservatiivsete saatejuhtide raadiosaade. Kõik olevat nii poliitkorrektsed, et pea keegi ei julge enam suud lahti teha. Aga kes keelab? Mida täpselt? Ja millal keegi viimati defineeris, mis see „poliitkorrektsus“ üldse on? ...
6:05 Sirp H
Miks plekkaju eesti keel logiseb? Meenutan Sirbi lugejale, et ma pole hariduselt lingvist. Tehisintellektile ei lähene ma serveripidamise või klienditoe seisukohast, vaid osutan, kuidas või miks ei sobi statistikapõhine töötlus meie kalli eesti keelega kohe sugugi kokku. Pärismaalastel on eeliseid Arizona hopi indiaanlaste keel on eriline. Kui eesti keeles ütleme germaanimõjuliselt lööb välku, siis eeldame tegijat, olgu tol parasjagu nimeks Tor, Pikne või Perun. ...
6:05 Sirp H
Mää, mää! Linnas elada on hää Majandus kasvab koos tarbimise tõusuga. Hoolimata kliimakriisist ja ületarbimisest püütakse arendada loodusvarade ammutamisele ja eksportimisele keskendatud mudeleid, selleks et suurendada tarbimist. Inimkond on justkui maailma üle võttev invasiivne liik. Emeriitprofessor Donna Haraway selgitab raamatus „Raskustes püsimine. Hõimuloome ktulutseenis“ teiste liikidega nii-öelda ühise kanga kudumise vajadust. ...
6:05 Sirp H
Arhitektuurimakett on enam kui pisike maja Makettidel on arhitektuuriloomes kaalukas roll. Ennekõike seostuvad need koopia tegemisega, vahendavad hooneid väiksemas mõõtkavas. Maketid äratavad uudishimu, nende ülesehitust ja tekstuuri on põnev uurida, need võivad esile kutsuda nostalgia või tabab inimest äratundmine. Maketid on tõestus hoonete kohta, mis on linnapildist juba kadunud. Linnaosade või maa-alade suured maketid annavad ülevaate ruumist, mis paistab seal jalgsi liikudes sootuks teistsugune. ...
6:05 Sirp H
Klaveriõpetajad kogunesid Tallinnas Rahvusvaheline Euroopa klaveriõpetajate ühingu konverents tõi kokku 150 delegaati ning üle 30 ettekandega olid esindatud 20 riiki. Konverentsi korraldas Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatus eesotsas Lembit Orgsega koostöös EMTA korraldusmeeskonnaga. Euroopa Klaveriõpetajate Ühing (European Piano Teachers Association, EPTA) on Euroopa EPTA organisatsioone ühendav katusorganisatsioon, mille eesmärk on tuua kokku pianiste ja klaveriõpetajaid kogu maailmast. Carola Grindea asutas EPTA 1978. ...
6:05 Sirp H
Kaotatud inimesed, vaesem tulevik Eesti linnade muusikainstitutsioonidest lahkub pädevaid spetsialiste, kuid mitte erialase töö, vaid sobimatu juhtimiskultuuri ja töökeskkonna tõttu. Mõned neist lähevad välismaale, osa vahetab eriala. Olen kohanud mujal maailmas töötavaid Eesti muusikuid, kellelt kuuleb eri sõnastustes sama juttu: alles teises riigis saadi aru, et oma pilli võib mängida väga kõrgel tasemel ja sellest ka rõõmu tunda. ...
6:05 Sirp H
Fonoteek – melomaanide privileeg või kultuuriväärtus? Nii muusikagurmaanid kui ka lihtsalt muusikasõbrad, lõpuks terve muusikavaldkond seisab silmitsi kurioosse paradoksiga. Nimelt on füüsilised helikandjad tegemas comeback’i ning seda mitte ainult kuskil kaugel USAs või K-popi žanri austavates ringkondades1, vaid ka siinsamas Eestis, muusikahuviliste hulgas, kes hindavad uuemat ning vanematki kodu- ja välismaist muusikat2. ...
6:05 Sirp H
Huviharidus ei ole luksus, vaid Eesti kultuuri järelkasvu alus Huviharidus on viimastel aastatel järjest rohkem tähelepanu saanud. Räägitakse üld- ja huvihariduse lõimimisest ning möödunud sügisest peavad koolid arvestama ka väljaspool kooli omandatud õpitulemusi. Alles hiljuti pidid selle valdkonna inimesed igal sammul tõestama, et huviharidus on haridus. Kümnendi alguses kinnitatud haridus- ja noortevaldkonna arengukavad aastani 2035 selgitasid mõisteid põhjalikumalt. ...
6:05 Sirp H
Raamatukogu uksed ootavad avamist Eesti Rahvusraamatukogu lubamatult pikale veninud remont ja ligipääsu puudumine raamatukogu hallatavale kultuuripärandile on toonud teravalt esile lõhe kasutajate ootuste ja riigi kultuurialaste prioriteetide vahel. Rahvusraamatukogu taasavamise aeg on lükkunud 2027. aasta maisse, millega koos on praegune remont muutunud võrreldavaks rahvusraamatukogu hoone kunagise ehitusperioodiga, mis kestis umbkaudu kaheksa aastat (1985–1993). ...
6:05 Sirp H
Uus on Rara ja ka raamatukogu kontseptsioon Kui Martin Öövel 2023. aasta sügisel Eesti Rahvusraamatukogu peadirektoriks tuli, oli peahoone remont juba alanud. Praeguseks on raamatukogu üritusteks taas avatud, kataloogi Ester kaudu saab teavikuid tellida ja saatkond Solarise keskuses tegutseb samuti, kuid peahoonesse ei ole tavaline külastaja siiski juba aastaid pääsenud. Pika pausi tõttu on rahvusraamatukogu pälvinud üksjagu kriitikat nii lugejatelt kui ka teistelt raamatukogudelt. Aga oli, mis oli. Kuidas edasi? ...
6:05 Sirp H
AI ja teadusartikli kujuga objektid Tehisaru ülemäärane kasutamine on muutunud probleemiks paljudes tekstiloomevaldkondades. Sel suvel on juba puhkenud mitu skandaali ingliskeelsete romaani- ja novellikäsikirjade ümber, kui pärast auhindamist või kirjastamisõiguse müügitehingut on hakatud kahtlustama tehisaru kasutamist. Käsitööportaalides ilmuvad juhendid, kuidas ära tunda AI kirjutatud kudumis- ja heegeldamisõpetusi. ...
6:05 Sirp H
Märgates seda, mis möödub Hiljuti Tartu kunstimuuseumis Kaisa Maasiku näitusel „Elus olemise tunne“ istudes hakkas vaikselt mul peas kummitama Georges Pereci tekst „Katse ammendada üht paika Pariisis“.1 Perec istus kolm päeva Saint-Sulpice’i väljakul kohvikutes ja pinkidel ja tegi katset üles kirjutada kõike, mida ta nägi. Ta pööras rõhutatult tähelepanu just tavalisele, banaalsele, igapäevasele – sellele, mida ta nimetas tavakordseks. ...
6:05 Sirp H
Reaalajas visualiseerimise võlud ja väljakutsed „See on nagu onu Raivo „Jutupliiats“!“ Seda kuulen ikka ja jälle, kui arutelusid ja ettekandeid reaalajas üles joonistan. Näiliselt on sarnasus suur – töö käib paksu musta markeriga –, olemuslikult on aga tegemist väga erinevate meetoditega. ...
6:05 Sirp H
Jevonsi paradoks* ehk mottainai Kas oled teinud endale teed, tassi kuhugi lauanurgale unustanud ja avastanud selle alles siis, kui see on täiesti jahtunud? Tassitäiel teel võib olla erinev psühholoogiline hind: üks hind siis, kui teesoovi korral kaevad lumelabidaga tee kuuri juurde, tood puud tuppa ja teed tule alla, seejärel kühveldad lahti kaevutee, vinnad ämbritäie vett, ajad pliidil veekannu keema ja valad kuuma vee tassi; teine hind, kui täidad kiirkeedukannu ja vajutad nuppu. Nende kahe tee ununemistõenäosus on erinev. ...
6:05 Sirp H
Alar Karis ja eesti ülikooli muutumine Hirm ainese ees ja eelarvamus, et president pole ehk kirjutanud oma kõnesid ise, ei lubanud arvustada kogu tuhandeleheküljelist teost. Valisin välja kogumiku teise osa „Haridus ja hariduskorraldus“, mis koosneb 26 lühiartiklist ja kõnest aastatest 2003 kuni 2025. Enamik neist pärineb kahe Eesti suurülikooli rektoriks olemise ajast: maaülikooli rektor oli Alar Karis 2003–2007 ja Tartu ülikooli oma 2007–2012. ...
6:05 Sirp H
Salapärane Rara Hiljuti väisasin Helsingi keskraamatukogu Oodi, mille avaral välialal nägin tantsimas teismelisi tütarlapsi –tagantjärele selgub, et seal leidis aset trupi Oodi Dancers üritus K-popi muusikaga. Oli südantsoojendav näha, kui koduselt noored tantsijad end raamatukogu ees tundsid. Pärast Oodi avamist (2018) oli Eestiski uuest raamatukogu formaadist palju juttu. ...

1 5 6 7 8 9 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.