Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
6:11
Postimees
H
Kuidas Kreml muutis enne valimisi väidetava seksivideo relvaks Venemaa sõjavastase poliitiku vastu
Venemaal levitatakse kompromiteeriva kampaania raames seksivideot, millel väidetakse olevat üks Vene tuntum opositsioonipoliitik koos ukraina mehega.
6:11
Postimees
H
REEDENE RÕÕM ⟩ Supilinna raamatu autorid julgustavad kiikama nurgatagustesse
Astu rajalt välja, sest isegi kodulinnas tasub ringi käia turistina, et avastada radu ja käike, kuhu muidu ei satu. Nii soovitavad Supilinnas Lepiku tänaval elavad Ardi Sažko ning Liisi Toom, kes homme esitlevad kodulinnajaost tehtud värvi- ja tegelusraamatut, mis kirjeldab Eesti elu ka suuremas plaanis.
6:03
AlJazeera
H
Hong Kong Tiananmen activists found guilty of national security charges
Activist group says the 'twisted' Hong Kong judicial system had long ago decided that the pair were guilty.
6:03
Uued Uudised
H
Võimuerakondade liikmetel, volikogudel ja juhatustel lasub samuti vastutus
Meedias loeme kirumist võimupartei poliitikute suunas. Rahulolematud on tänases situatsioonis kõik rahvakihid, sealhulgas mõjukad ettevõtjad. Võimuerakondade reitingud on tugevalt langenud, mis näitab rahva ootust muudatustele. Muudatusi ei tule, sest võimuparteidel puuduvad ideed elu paremaks muutmiseks, samas teistel aegadel kätte võidetud positsioone ning laekuvat tasu käest anda ei taheta. Kohtade jaotus Riigikogus on selline, et erakorralisi […]
6:03
Uued Uudised
H
GALERII | Vihmapilved ei takistanud vaba rahvast üheskoos laulmast
Täna tähistati Eesti vabariigi taasisesisvumist juba 17. korda suure laulupeoiga Vaba Rahva Laul, sedakorda Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuses vaheldumis vihma ja päikesega. Pilved ei lasknud siiski tuju kellegi langeda ning võimsalt kõlasid laulud iidsete Vallimäe nõlvade vahel. Laval olid suur üle-eestiline ühendkoor ja solistid Tõnis Sarap, Andri Lobjakas, Sandra Nurmsalu, Nele-Liis Vaiksoo, Karl Reedik Mändar jt. […]
6:03
Sirp
H
Mängult
Mäletan, et lapsena meeldisid mulle mängud, kus sai midagi ehitada. „Mängime legodega!“ Eesmärk oli ehitada maja, linn või terve küla, et tegelased saaksid seal elama hakata. Tegelikult oli kõige parem osa klotside ladumine, maja planeerimine ja ehitamine. „Mängime Barbiedega!“ Tuli sisustada nukumaja, valida välja riided ja alles siis võis alata nukkude elu. Kõige rohkem meeldis mulle kõige selle juures ikkagi tubade ümberpaigutamine ja kogu garderoobi läbiproovimine. „Ehitame onni! ...
6:03
Sirp
H
Hoolivuse hoidised
Ma kirjutan seda teksti maal, maakodus, kust on pärit mu suguvõsa. Kirsipuude all, mille on istutanud minu vanavanaisa. Ma pole teda kunagi näinud, ta suri enne minu sündimist, aga mul on temaga tugev side. Võib-olla just nende kirsi- ja pirnipuude pärast, mis mäletavad teda ja hoiavad elus mälestust temast. Eeskojas on kummut, mille sahtlites on tema tööriistad. „Need sahtlid lõhnavad nagu vanaisa,“ ütleb ema ning meile meeldib neid aeg-ajalt lahti tõmmata ja seda lõhna nuusutada. ...
6:03
Sirp
H
Mis vaevab naiskirjaniku südant a. D. (ATH) 2026 ehk Kus on fuuga?
Augusti keskel pidas Eesti Naiskirjanduse Selts Lääne-Virumaal kolmandat korda suveseminari. Praegu on seltsis ametlikult umbes veerandsada liiget, aga seminarikutse saadeti ka kõikidele Eesti Kirjanike Liitu kuuluvatele naiskirjanikele. Üritus iseenesest ei ole kinnine või eksklusiivne, kuigi loomulikult (nagu iga teise seminari ja konverentsi puhul) seab osalejate arvule piirangu paik, kus üritus toimub. ...
6:03
Sirp
H
Kas tahad rääkida siirast lugu või jõuda „Sundance’ile“?
„Aegna, me unistuste laegas …“; „Meeldis eriti, et olime saare maastiku ja oludega nii vahetult silmitsi.“, “Taaskord hea hängi, peo ja sisu vahekord!“ Need on vaid mõned kiiduavaldused Eesti Dokumentalistide Gildi meililistis pärast suvekooli. Ei ole kahtlustki, et idee korraldada 14. suvekool n-ö üksikul saarel, kust ei saa pidevalt edasi-tagasi sõeluda, õnnestus suurepäraselt. Aga mitte sellepärast, et Aegna on eraldatud ja raskesti ligipääsetav. ...
6:03
Sirp
H
Filmikunsti mänguline nohik
Äärmiselt viljakas ja uskumatult asjatundlik iiri filmitegija Mark Cousins esitles tänavu Cannes’is oma ülevaatlikku dokumentaalfilmisarja „Dokumentaalfilmi lugu“1. Meie kohtusime Jerevanis, „Kuldse aprikoosi“ filmifestivalil, kus Cousins oli rahvusvahelises žüriis ning andis ka meistriklassi. Cousinsi performatiivne lähenemisviis ja kustutamatu uudishimu mõjutavad ka tema kõnemaneeri: ta on emotsionaalne, loob seoseid ja on pigem kujundi- kui kontseptsioonikeskne. ...
6:03
Sirp
H
Lõpetamata utoopia
Lasnamäe kortermajad on amortiseerunud ning hoonete planeeritud eluiga on lähenemas lõpule. Kortermajade energiatõhusus, ligipääsetavus ning ümbritsev linnaruum ei vasta tänapäeva standarditele ega konkureeri äärelinna uusarendustega. Lisaks füüsilisele keskkonnale vaevavad Lasnamäed sotsiaalprobleemid, sealhulgas rahvus-, haridus- ja klassipõhine segregatsioon. ...
6:03
Sirp
H
Kuidas teha tallinlased õnnelikuks?
„Kõige õnnelikum inimene maailmas on see inimene, kellel ei ole pissihäda!“ ütleb tädi Maie Andrus Kiviräha romaanis „Maailma otsas“. Kuidas ometi peaksid tallinlased õnnelikuks saama, kui avalikest käimlatest on suur puudus? Avalikku ruumi seostatakse sageli suurte ideedega, väljakute, parkide ja arhitektuurivõtetega, mis kujundavad linna identiteedi. Ometi toetub toimiv linnaruum palju argisematele, peaaegu nähtamatutele alustele. ...
6:03
Sirp
H
Julge pealehakkamine on pool võitu ehk Poolik elamus moraalsele teelahkmele mitte pärale jõudnud lavastusest
Minu kultuurireis Narva ooperipäevadele ja tagasi Tallinna lähistele võttis umbes 12 tundi, etendus „Einstein on the Beach“ ise mahtus umbes 4 tunni ja 15 minuti sisse. Läksin etendust üsna lühikese etteteatamisega vaatama puhta lehena, mäletades küll oma muusikaõpinguist, et tegu on Philip Glassi ühe olulisema teosega, kuid mitte mäletades detaile teose süžee ja muude üksikasjade kohta. Etendusejärgse päeva veetsin lisainfot ja Narvas nähtule võrdlusmaterjali otsides. ...
6:03
Sirp
H
Schubertiaad ehk Kuidas romantism meis edasi kõlab
Neljandat korda toimunud „Kammermuusika Fotografiskas“ oli seekord pühendatud Franz Schubertile, kuid kõrvuti klassikaliste ja vararomantiliste helinditega põigati ka tänapäeva, kutsudes mõtisklema laiematel teemadel, nagu inimese suhe looduse või kõiksusega. Kahte õhtusse mahtus rohkelt noorusvärsket musitseerimisrõõmu, mis sobis hästi festivali schubertiaadi-vaimuga. Nii nimetati kunagi Schuberti sõpruskonna koosviibimisi, kus esitati tema muusikat. ...
6:03
Sirp
H
Kvaliteetaeg Kammerorkestriga
Alustan oma seekordset kirjutist lihtsa ja selge ülestunnistusega: mulle meeldib Valter Soosalu. Lisan aga kohe juurde – vältimaks mitmeti mõistmist –, et ei tunne teda isiklikult ning ta meeldib mulle muusikaliste saavutuste pärast. Olen teadlikult või juhuse tahtel (sageli on mängus olnud Sirbi käsi) kuulanud Soosalu päris palju ja eri rollides ning nendest ka kirjutanud. Tema 30. ...
6:03
Sirp
H
Sfääride muusika ja tähtede tants
Punane ülihiid Antaares särab poole tuhande valgusaasta kaugusel, olles siiski heleduse pingereas umbes viieteistkümnes täht taevas. Taevakehad me kohal tuletavad igaöiselt meelde lõpmata kauget ruumi, kuhu inimesed oma lühikese eluea jooksul kunagi ei jõua. Tähistaevas võlub oma sära ja eksistentsiaalsusega – kui suur on galaktika (universumist rääkimata), kui väikesed on inimesed, võimetud isegi päikesesüsteemist lahkuma! ...
6:03
Sirp
H
Fotograafia vohamine – näitusearvustus kahes osas
Rootsi-Eesti (ja tegelikult ka Saksa-Hiina-Norra-Ameerika) fotonäitusemaja sai vastavalt asukohale 15 või 7 aastat vanaks ning tähistab oma sünnipäeva aastatele tagasi vaatava näitusega „Fotograafia jõud. Nähtavale toodud maailmad“. Tihe ja isegi üle äärte keev näitus tekitab minus mitmeid vastuolulisi reaktsioone ning ei ole üksnes ülistuslaul piltniku üllale kunstile – näitusele enesele märkamata langeb vaataja peale ka fotograafia patt ja needus. 1. ...
6:03
Sirp
H
Tulbid, nelgid, roosid, tuhat korda proosit!
Asudes kirjutama Edith Karlsoni suurnäitusest „Koidikust koidikuni“, mis on veel veidi aega avatud Soome nüüdiskunstimuuseumi Kiasma viiendal korrusel – hea põhjus kunstnikku õnnitleda –, halvab mind spetsiifiline ilmaolekutunne. Kuna käisin Helsingis näitust kaemas maikuu alguses, on mul jõudnud sellega tekkida paras distants ja vahetumad elamused on tuhmunud. ...
6:03
Sirp
H
Teerajajate trio
See on väga musikaalne lavastus. Mitte ainult sellepärast, et etendustel lauldakse ning kaks peategelast kolmest – Aino Tamm ja Miina Härma – olid oma eluajal professionaalsed muusikud, vaid seda on kogu lavastus. Tamme ja Härmaga liitub Anna Haava oma hapras isikus, kelle luule on samuti muusikat täis. Miks muidu on Miina Härma ja paljud teised heliloojad tema luulet ohtralt viisistanud – üle 200 laulu. ...
6:03
Sirp
H
Kiidjärve sõrmus
Lavastuse „Baskin“ piletid müüdi läbi juba enne esimest proovi, ausalt öeldes isegi enne, kui lavastuse käsikirigi valmis. Võib olla kindel, et ka järgmise suve etenduste piletid saavad veel selle aastanumbri sees otsa, sest ma ei kujuta ette, et oleks vaatajaid, kes seda lavastust oma sõbrale-tuttavale ei soovitaks. ...
6:03
Sirp
H
Meestest ja jalgpallist, jalgpallist ja meestest
Juulikuu keskel mängivad meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste poolfinaalis Inglismaa ja Argentina. Sõpruse kino saalis, kus mänge näidatakse, elavad alguses häälekamalt kaasa selges arvulises enamuses olevad inglise fännid, kuid mängu dramaatiline viimane veerand pakub põhjuse rõõmustamiseks hoopis neile, kes hoiavad pöialt lõunaameeriklastele. ...
6:03
Sirp
H
Transkontinentaalne soome-ugri maailm
Alates 2014. aastast on pea igal aastal antud ühele tegusale asulale soome-ugri kultuuripealinna tiitel. Eestis on selles staatuses olnud Obinitsa Setomaal (2015), Abja-Paluoja Mulgimaal (2021) ning Narva linn (2025). Tänavu kannab kultuuripealinna tiitlit Hancocki linn Ameerika Ühendriikides Michigani osariigis, kus elab arvestatav hulk Soomest väljarännanute järeltulijaid. Soome-ugri liikumise raskuskeskme nihkumine lääne poole võib küll näida ootamatu, kuid ei pruugi olla juhus. ...
6:03
Sirp
H
Hannah Arendt rahvusriigist. Vaade Eestist
Mida arvas või teadis Hannah Arendt Eestist? Selline küsimus võib tunduda pisut naljakas – miks peaks globaalse haardega filosoof tundma huvi ühe väikese maa ajaloo vastu? Siiski on küsimus õigustatud, sest Eesti näide lubab Arendti ideid nii avada kui ka kriitiliselt vaagida. Siit edasi saab omakorda küsida: kuidas võiks Arendt kõnetada meid Eestis tänapäeval, ajal, mil küsimused poliitilise kogukonna liikmesusest, piiridest ja rändest on taas teravalt päevakorral? ...
6:03
Sirp
H
Venemaa süvamõõde
Venemaa 2022. aasta rünnakut Ukraina vastu on tihti kirjeldatud silmade avanemise hetkena. Ka Lääne-Euroopas olevat viimaks mõistetud, et meil, Venemaaga külgnevatel riikidel, on alati olnud õigus – et Venemaa käitumismuster ja tema imperialistlik minevik tegid järjekordse sõjalise kallaletungi kui mitte paratamatuks, siis vähemalt ootuspäraseks. ...
1
2
3
4
5
6
»
Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.
Android