Uudishimu

Find

R06:01 Sirp H
Hetked väljaspool olulist tegevust Jim Jarmusch on üks tuntumaid ja mõjukamaid, loominguliselt aktiivseid Ameerika indie-režissööre, kes on oma tuleristsed saanud kaheksakümnendatel – kassafilmide kümnendil, kui ekraanil mänglesid musklid ja relvad ning Ameerika maksimaalselt maskuliinses filmikeskkonnas oli topeltkeeruline välja tulla teostega, mis ei karju kõrva ja kõnetavad vaikuse, katkestuse, vääritimõistmise ja kuiva, delikaatse koomika kaudu. ...
R06:01 Sirp H
Kellegi teise kehastus Jim Jarmuschi uues mängufilmis „Isa ema õde vend“1 lahatakse peresuhteid laste ja vanemate vahel, aga jarmuschlikult ilma liigse draama ja emotsioneerimiseta, vaid pigem vaatlevas, kuivalt koomilises laadis. ...
R06:01 Sirp H
Teater, kus elamuse tekkimisel räägib kaasa etendusväline Selle lavastuse puhul annab teatris valitsev õhkkond etendusele sooja ja intiimse kammertooni. Laval on vaid kaks näitlejat: Raivo Rüütel ja Silver Kaljula – mister Green ja Ross Gardiner. Üks vana, elunäinud, kibestumisokastega mees ning teine noor ja entusiastlik pangatöötaja. Tegevus kulgeb vana mehe New Yorgi tagasihoidlikus korteris, kus selle peremees näeb igas võõras oma elu kallale kippujat ning on petukõnede vältimiseks telefoni välja lülitanud. ...
R06:01 Sirp H
Miks peab midagi viga olema? Zuga ühendatud tantsijad on oma lavastustega tõestanud, et noortega kaalukatest teemadest kõnelemiseks tekitab lavaruumi mänguline olukord. Pole tarvis niivõrd näidata või selgitada, vaid luua impulsside ja olekute jada, kuhu publik kaasata. Kuna teemad, millele mängulisi lahendusi otsitakse, on mõttelt mahukad, tuleb eriti silmas pidada, kuidas juhatada noor vaataja etendusolukorrast läbi, arvestades tantsuteatri ja ka käsitletava eripära. ...
R06:01 Sirp H
Ester Pajusoo1. VII 1934 – 19. IV 2026 „Hetk sarnanes lennuki maandumisele. Rahunemine, kohalejõudmine. Ma mäletan, Te istusite nii rahulikult ja selgelt seal laua taga. Te olite nii huvitatud sellest, mis elu Teid ümbritseb. Te olite nii noor. Palju noorem, kui see 23aastane Teie kõrval. Ma olin rabatud Teie teravusest ja huumorimeelest, taipasin, et minu kõrval istub teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab kogu Eesti Draamateatri. Te õpetasite mind märkama. ...
R06:01 Sirp H
Seebiooper kortermajas Kõige rohkem tuska teeb teadmatus, mis juhtus Alma ja Lainega Eesti kõige kuulsama teleseriaali viimases osas. Ringo Ramuli ja Indrek Koffi „Rõdul“ esietendus Endla teatri Küünis oli laupäeva õhtul, mistõttu Õnne tänava elanikele ei olnud mahti kaasa elada. Küll aga sai näha, kuidas elatakse Mõisavahe tänavas. Vähemalt ma arvan, et lavastuse kunstnik Arthur Arula on rõdude ehitamisel võtnud eeskuju okupatsiooni ajal Tartu Annelinna serva kerkinud kortermajadest. ...
R06:01 Sirp H
Elu, making of Lava on huvitav ruum. Lava ei ole saalita, oma paarisruumita, kus peaks vähemalt üks inimene istuma. Saalita pole lava, lavata saali, ükskõik, mismoodi need välja näevad, kui suur või väike või mis kujuga emb-kumb on. Inimene, kes ei ole näitleja, kes defineerib end näiteks ettevõtja, hobusearetaja, ema või mehena, tuleb vasakult lavale. Ta ise võib endiselt tunda end ettevõtja või mehena, aga saalist vaadates on ta lavale astumise hetkest keegi teine. ...
R06:01 Sirp H
Keel, võim ja vabadus Vanemuise repertuaaris on lavastus, mis sobib ülikoolilinna kultuuripilti kui valatult: kus siis veel, kui mitte Eesti vanima ja suurima ülikooliga linnas kõnelda akadeemilise maailma siseelust. Muidugi, Juha Jokela näidend „Akadeemiline lühis“ Taago Tubina lavastuses pole nii kitsa temaatikaga, et sellest peaksid huvituma vaid ülikooliga seotud inimesed. Lavastus pakub laiemat mõtteainet meie ühiskonna toimimisest. ...
R06:01 Sirp H
Mida loeb eesti mees, kes ei loe? Lugemisuuring „Eestlane loeb“ toob selgelt esile selle, mis on neile, kes raamatutega iga päev tegelevad, juba ammu teada: keskealine mees üldiselt raamatuid ei loe. Seepärast pole kirjastustel suuremat mõtet anda välja meestele suunatud lektüüri. Ja see omakorda annab meestele põhjuse veel vähem lugeda. Mis laadi kirjandus on parasjagu populaarne, muutub ajas. On žanrid või mingit kindlat tüüpi teosed (nt nullindatel memuaarid, nüüd naljaraamatud), mille puhul võib rääkida buumist. ...
R06:01 Sirp H
Edasi minevikku! Läbilaskvust püüeldes Bring the little fishes Bring the sharks1 Mike Scott On luulekogusid, mis ei näi esmapilgul nõudvat lugejalt kuigi palju. Selged, voolavad ja kergesti jälgitavad tekstid on pandud imeilusate kaante vahele. Need on kõnekeelsed või kirjutatud tavakohases, tuttavas kirjanduslikus keeles, ilma hirmutavate intellektuaalsete viideteta, mille otsa võiks komistada. Seesugune kergus on teatud mõttes ebamugav: kui tekst ei takerdu, ei sunni peatuma ega vastu töötama, siis mida selle lugemine annab? ...
R06:01 Sirp H
Trauma keel on vaikus Eesti lugejani on jõudnud tähelepanuväärse ungari kirjaniku Szilárd Borbély autobiograafiliste sugemetega romaan „Puruvaesed. Kas Messias läks juba ära?“ (2013). Iseäraliku ja mõjusa stiiliga teos kõneleb lugejaga väga erilisel viisil. Siinkohal tuleb tänada tõlkijat ja toimetajat, kes on teksti ka eesti keeles elama pannud. Romaani tegevus toimub 1960. ja 1970. aastatel Rumeenia piiri äärses Ungari külas. ...
R06:01 Sirp H
Mälu, keskkond ja vägivaldne ajalugu 8. kuni 10. aprillini peeti Tartus Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi. Kümnetest ettekannetest oli kohalviibijatelgi raske täit ülevaadet saada. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte konverentsi teravalt aktuaalsetest mälu- ja keskkonnateemalistest aruteludest. Mälu on tavapäraselt käsitletud eelkõige inimesekeskselt. Mäletamist on mõistetud protsessina, mis seostub individuaalse kogemuse ja narratiivse tähendusloomega. ...
R06:01 Sirp H
Piiriloome ja sidusus: miks Ida-Virumaa vajab eritähelepanu? Eesti ei satu kuigi sageli rahvusvahelise meedia huviorbiiti, kuid viimastel nädalatel on Setomaad külastanud kahe suure Euroopa telekanali ajakirjanikud, et vahendada teateid elust Venemaa naabruses. Piirist saab korraks „uudis“: näidatakse metsatukka, piiritara, kordonit ja külatänavat, kus elu käib teistmoodi kui Tallinnas. Ka Narvast tehakse juhusliku ühismeediapostituse alusel taas „lugu“ kui julgeolekupuuduse ja turvariskidega linnast, „kus vaba maailm lõpeb“. ...
R06:01 Sirp H
Teadus, kapital ja ettevõtlus tuleb siduda üheks strateegiaks Akadeemik Mart Saarma valimine Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks ei tähendanud lihtsalt ühe nimevahetuse vormistamist Eesti teaduse esindusinstitutsiooni tipus. See tähendas sisulist suunamuutust. Teaduste akadeemia presidendiks on inimene, kes räägib järjekindlalt mitte ainult teaduse väärikusest, vaid ka selle mõjust majandusele, ühiskonnale ja riigi tulevikule. Mart Saarma jaoks ei ole teadus intellektuaalne klaaspärlimäng, mille ülesanne on iseendas täiuslikkust otsida. ...
R06:01 Sirp H
Sölkupi jälg võitluses põhja põlisrahvaste õiguste eest Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. ...
R06:01 Sirp H
On selline klubi – hõimuklubi 25 Ühel külmal 2000. aasta detsembrikuu päeval tulid minu juurde mõttega kutsuda ellu Fenno-Ugria hõimuklubi asutuse töötajad Andres Heinapuu ja Kirsti Ruul. Mõte polnud iseenesest uus, sest 1997. aastal olin püüdnud aidata kaasa Tartus 1923. aastal tegevust alustanud Akadeemilise Hõimuklubi taastamisele. Paraku see siiski tegutsema ei hakanud. Olin sellest mõnevõrra heitunud, sest Tartu hõimuklubi avalikud loengud olid omal ajal olnud vägagi populaarsed. ...
R06:01 Sirp H
Gea Troska sajas sünniaastapäev Veebruari algul möödus sada aastat eesti etnograafi ja asustusajaloo uurija Gea Troska (10. II 1926 – 17. I 2015) sünnist. Sel puhul tasub teha tagasivaade tema teadlaselule ja tööle, mis pole ehk laialt tuntud, kuid väärib teadvustamist. Viljaka, ent mõneti varju jäänud naisteadlase panuse väljavalgustamise kõrval annab teadlase biograafia aimu ajastu eripärast, aga ka konteksti mõnele praegusele kultuuri- ja teaduselu aspektile. ...
R06:01 Sirp H
Suhtlus on oluline Ursula Wieser Benedetti on Brüsselis tegutsev maastikuarhitekt ja teadlane. Tema uurimistöö keskendub maastikuarhitektuuri ajaloole, maastikuurbanismile, Jaapani aedadele ja piiride otsimisele. Lisaks on ta maastikuarhitektuuri ajakirja Journal of Landscape Architecture (JOLA) toimetaja ja kureerib selle kaudu erialast rahvusvahelist arutelu. Ta on raamatute „Brüssel. ...
R06:01 Sirp H
Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?“ Inimene peab pääsema ruumidesse ja ohu korral ka ruumist välja. Kõlab banaalselt, aga suuresti algas alles 1970. aastatel Euroopas diskussioon, kas ligipääsetavus on iga inimese enda mure või heategevus. Hakati lähemale jõudma ühiskondlikule kokkuleppele. Lääneriikides tugevnes puuetega inimeste õiguste liikumine ning koos sellega arusaam, et probleem ei ole inimene, vaid keskkond, mis eeldab ühte tüüpi keha ja tajumisviisi. ...
R06:01 Sirp H
Paul Raud 14. I 1947 – 19. IV 2026 Paul Raud sündis Rakveres, aga elas Viru-Jaagupis ja lõpetas sealse keskkooli. Aastatel 1965–1969 õppis ta Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis (õp-d Riho Päts, Ants Sööt, Ants Kiilaspea, Mati Märtin jne). Õppimise ajal laulis ta Tallinna Üliõpilassegakooris. Aastatel 1968–1980 oli Paul Raud Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) laulja ja 1980–1989 RAMi direktor. ...
R06:01 Sirp H
Kuidas loodida lugusid Mingil kombel on juhtunud, et Eesti muusika päevadele (EMP) kui tervikfestivalile ei ole ma tükk aega sattunud. Viimati kuulasin läbi suurema osa festivalist 2021. aastal koroonapandeemia ajal, kui Balti muusika päevade egiidi all toimunud kontserte edastati ainult veebis. Kuna viibisin tookord Eestist eemal, oli see kogemus justkui kirjake kodumaalt, südantsoojendav võimalus oma kultuuriga kontaktis püsida. ...
R06:01 Sirp H
Hirmu, rõõmu, viha ja kurbuse maraton Helilooja, dirigent ja laulja Bianca Rantala valiti hiljuti UMO Helsinki Jazz Orchestra ehk UMO Helsingi Džässiorkestri 2026/2027. hooaja residentheliloojaks. Peagi algaval festivalil „Jazzkaar“ esitab UMO Rantala teose „Gigil Marathon“, kus soleerib harpejji-mängijana Valter Soosalu. Märtsi lõpul antud intervjuus avab helilooja Bianca Rantala oma teose ja UMOga alanud koostöö tagamaid ning mõtiskleb Soome ja Saksamaa kultuurierinevuste üle. Kuulsin, et õpid praegu korraga kahes kohas. ...
R06:01 Sirp H
Väike temperatuuritõus ei muuda midagi? Ega keegi meist ei saaks aru, kui temperatuur muutub pool kraadi – suurt vahet ju pole, kas toatemperatuur on 21 või 21,5 kraadi. Sellest lihtsast kogemusest on aga sündinud üks väga levinud kliimamüüt, et väike globaalne soojenemine muudab elu vaid paremaks. Kuna me võrdleme olusid omaenda eluea jooksul, siis muutuste määr pole olnud nii tugevalt tajutav, sest oleme juba elanud üha muutuvates keskkonnatingimustes. ...
R06:01 Sirp H
Üleskutse majanduslikule õiglusele Prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty näitas 2013. aastal kiiresti bestselleriks saanud raamatus „Kapital 21. sajandil“, et kapital kipub ajas kasvama kiiremini kui kogu majandus, see viib aga rikkuse koondumiseni ning tulemuseks on kasvav ebavõrdsus. XX sajandi alguse Lääne-Euroopas ja USAs oli ebavõrdsus äärmiselt suur: Suurbritannias, Rootsis ja Prantsusmaal kuulus rikkaimale 10% elanikkonnast keskmiselt 84–91% kogu varast, vaesemale poolele aga vaid 1-2%. ...

1 32 33 34 35 36 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.