Uudishimu

Find

7:01 Sirp H
Pühajärve pinkide juhtum 20. märtsi Sirbis on kajastatud Pühajärve pinkide kohtuvaidlust, intervjuu advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaadi ja patendivoliniku Liina Jentsiga on selle käsitluse järg. Meeldetuletuseks: Pühajärve parki paigaldati pingid, mis olid äravahetamiseni sarnased Extery linnamööbli kollektsiooni kuuluva Prima pingiga (disainerid Martin Pärn ja Sven Sõrmus). ...
7:01 Sirp H
Unustage malbus, rokkige täiega Kui ajaloolise Rotermanni soolalao kõmisevast trepist üles ronida, tervitab tulijaid katusealuses rõdugaleriis pehme vaip ja jalanõudega edasimineku keelumärk. Sussidega või sokiväel kulgemine ja beež pehme vaip on kontrastis nii maja igast küljest piirava müriseva autojõega kui ka soolalao nurkliku katusekonstruktsiooniga. Galeriiruum kutsub hoopis vaikusse ja tempot muutma. Iga külastaja saab otsustada, kas võtta see kutse vastu või mitte. ...
7:01 Sirp H
Visa hing Eestis on üle 5000 ehitismälestise, millest kolmandiku seisukord nõuab kiiret sekkumist. Seda probleemi ei saa eitada, kuid ometigi on ka palju häid näiteid korda tehtud kaitsealustest hoonetest ja paikadest. Olgu need tõestus, et saab küll, kui tahta, ning et kaunis ja kasutuses kultuuriväärtuslik hoone parandab ka ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti. Kultuurimälestiste registri statistika järgi on ligi 30 protsenti ehitismälestistest halvas seisus – ja see on murettekitav näitaja. ...
7:01 Sirp H
Mai-Ester Murdmaa 31. III 1938 – 24. III 2026 Meie balletimaailm on kaotanud ühe oma legendaarsetest suurkujudest. Igaviku radadele on lahkunud ballettmeister ja baleriin Mai Murdmaa. Kõik, kes teadsid ja tundsid Mai Murdmaad või kellel oli võimalus temaga kokku puutuda, pidid tõdema, et tegu oli väga loomingulise isiksusega. Tema ülimalt tundlik ja sageli lausa äärmuslikku boheemlusse kalduv natuur oli sedavõrd nakatav, et ei jätnud ilmselt kedagi ükskõikseks. ...
7:01 Sirp H
Portaal paremasse maailma Veebruari keskel toimus „Eesti laulu“ finaalkontsert. Pärast seda läks ühismeedias käima korralik kiskumine, kas kunagine hittansambel Vanilla Ninja ikka pidanuks võitma. Piinlik tõdeda, et andsin sellele ka ise hagu, olles mõnevõrra ärritunud võiduloo autori, Sven Lõhmuse nimelise plastikuvabriku jätkuvast domineerimisest ideaalis uuele Eesti muusikale platvormi pakkuva ettevõtmise üle. ...
7:01 Sirp H
Algoritmiline keha Kellele kuulub Mart Kangro keha, tahab Mart Kangro teada. Ühelt poolt, jah, on kehal näha gravitatsiooni ja aja märke: juuksed, va sindrinahad, emigreerusid esimesel võimalusel, aga Maa külgetõmbele on vaikselt vastu tulemas ka tuharad. Sama jõuliselt kui harjutused treeningsaalis vormivad meie keha – või vähemalt meie kehakogemust – ka sõnad ja pildid meie ümber – olgu siis „eale kohased“ reklaamid (Miks ma seda reklaami näen? See reklaam on suunatud meestele vanuses 45+. ...
7:01 Sirp H
Etenduskunsti auhinna žürii liikmena kõigest, mis südamel Oleme otsustanud kirjutada, et mõtestada ja mõtiskleda. Me ei tea vastuseid ega saa neid ka üleöö teadma. Meie kirjutame, kuid tegelikult on vaja diskussiooni – see arutelu ei pea jõudma ühiste vastusteni, ent teeks mõttevahetuse avalikuks. 2025. aastal kuulusime mõlemad Eesti teatri auhindade etenduskunsti auhinna žüriisse, kuid käsitleme siin ka teemasid, mis puudutavad teatriauhindu üldisemalt. Iga aasta 27. ...
7:01 Sirp H
Halastamatusest ja armastusest Kõigi tippude kõrval, mida teatripäeval möödunud teatriaastast tähistame, on võimatu mööda vaadata ühest suurest mustast august, mille jälg on ilmselt sama tugev – juulist saati ei ole meie seas enam näitleja Jörgen Liiki. Tuhanded küsimused jäid küsimata, kuid hea on teada, et mõned said siiski ka küsitud. ...
7:01 Sirp H
Vapustavad võimalused, vigurdamised ja võlurid Kujutage ette Einsteini paindlikku aegruumi ja kvantfüüsika printsiipe, kus elementaarosakesed on superpositsioonis paralleelselt mitmes seisundis, suhtlevad hetkes pikal distantsil, lainekuju variseb selle vaatlemisel kokku. Seda võib kuulda realiseerituna helides. ...
7:01 Sirp H
Kuhu kadus kolmas löök? 22. märtsil Tallinnas peetud koorimuusika foorumil peatuti koorimuusika sõlmpunktidel, mida on nii lavalaudadel kui ka tagatubades püütud lahti harutada eile ja püütakse tänagi. Arvatavasti tehakse seda ka homme. Iseenesest mulle meeldib, kui asju arutatakse. Aega võtta ja kokku tulla, et üksteise mõtteid kuulata ja omavahel polemiseerida – see on nüüdsel ajal puhas luksus. Liiatigi kui foorum koosneb peaasjalikult oma eriala spetsialistidest – mõtterada on seda teravam ja nauditavam. ...
7:01 Sirp H
„Romeo ja Julia“ kui osutus kultuuri kitsaskohale Ühes Eesti linnakeses kohtuvad XXI sajandil juhuslikult Romeo-nimeline noormees ja Julia-nimeline neiu. Tutvuvad. Armuvad. Abielluvad kirehoos. Loodavad, et saavad õnnelikuks (kuidas siis teisiti!?). Mis võiks valesti minna? Eriti veel siis, kui Julia teab Shakespeare’i teksti lausa peast. Aga tuleb välja, et sajanditega pole miski muutunud ning inimesed juhinduvad ikka kättemaksuhimust ja vaenust, nagu see oli Shakespeare’i ajal. ...
7:00 Sirp H
Ajarändurid ja deemonikütid Tänavustel Oscaritel oli täispika animatsiooni kategoorias kaks soosikut: prantsuse vikerkaarevärviline ulmefilm „Arco“ ning möödunud aasta rahvusvaheline edulugu „K-popi deemonikütid“, mis lõpuks ka kuldmehikese koju viis. Raske oleks kaht teineteisest erinevamat linateost ettegi kujutada. Euroopa autorifilmi ning USA suurproduktsiooni iseloomulike näidetena pakuvad need aga häid koordinaate täispika animafilmi maastiku kaardistamiseks. Milline näeb maailm välja aastal 2075? ...
7:00 Sirp H
Võitlus jätkub sammhaaval, Oscaritega Oscarite kui maailma mainekamate filmiauhindade ajalooliselt valdav Ameerika-kesksus on viimase kümnendiga küll veidi vähenenud, aga ainult pisut. Olemuslikult on endiselt tegu eeskätt regionaalse filmiauhinnaga: reeglina pärgab planeedi suurima käibega filmitööstus ikka veel iseennast ning teiste osaks jääb üldjuhul vaid lossiaknast kaeda, kuidas pidu särab sees. ...
7:00 Sirp H
Kodumaine triller võib mõjuda ka luksuslikuna Eesti filmi on läbi aegade süüdistatud eri asjades, alates lohutust aeglusest ja lõpetades vaatajavaenulikkusega, aga ühes pole ilmselt kunagi kahtlust olnud: meie tegijad on julgenud unistada. ...
7:00 Sirp H
Jens Stoltenberg ja sõda, mida NATO ei pidanud Endise NATO peasekretäri, Norra Tööpartei juhi ning peaministri ja praeguse Norra rahandusministri Jens Stoltenbergi mälestusteraamat „Minu vahikord. Juhtida NATO-t sõja ajal“ on parasjagu ametlik ja õige natuke ka isiklik. Mõõdukas, diplomaatiline, tasakaalukas, konflikte vältiv stiil iseloomustab Stoltenbergi nii juhi kui ka memuaaride autorina. Ta meenutab, kuidas teda Norra peaministrikarjääri alguses tögati, et mis poliitik see on, kes väldib nii hoolsalt tülisid kui Jens Stoltenberg. ...
7:00 Sirp H
Miks pakub CO2-le keskenduv keskkonnapoliitika vaid poolikuid lahendusi? Minu õpetaja professor Jaan-Mati Punning on öelnud, et kõik loodusnähtused ja -protsessid on omavahel nii tihedalt seotud, et nende lahterdamine ja kitsaste piiride seadmine viib paratamatult liigse lihtsustamise ning naiivsete, isegi ohtlike ettekujutusteni. See mõte sobib hoiatama levinud müüdi eest, nagu oleks kliimamuutus meie ainus (või suurim) probleem ning selle lahendamiseks piisab atmosfääri süsihappegaasi hulga vähendamisest. ...
7:00 Sirp H
Seosetihe objekt 1. Hiljuti käisin ühes koolis esinemas ning seal küsis keegi mu käest, millal lugesin viimati teost, mis mulle vastu hakkas. Kohe kargas pähe Graham Harmani „Neljatine objekt“. Ent nõudliku kirjasõna lugemisega on sageli nii, et selle käigus tekkiva vastupanu või vastuhaku jõud võib võitlevas lugejas midagi paigast nihutada, näiteks lükata tema mõtlemises mõne kinnise ukse irvakile. ...
7:00 Sirp H
Nagu kala Veneetsias Esmapilgul võinuks Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Joseph Brodsky essee „Veepervel“ ilmuda reisikirjana menuka „Minu …“ sarja logo all. Selle sarja mudel on võrdlemisi lihtne ja otsekohene: autori individuaalne portree võõra riigi või linna taustal. Väliselt vastab Brodsky teos nii mõnelegi sarja kriteeriumile. Räägib see ju autori Veneetsia-muljetest, mis hakkasid kujunema juba ammu enne seda, kui ta sinna linna sattus. ...
7:00 Sirp H
Mis on see õudusluuletaja õudusluule? Minu esma- (ja kuni käesoleva aastani ka ainu-) kohtumine Ernst Jandliga leidis aset 1990ndatel, kui juhtusin lugema hilisema nobelisti Peter Handke näidendit „Kaspar“1. Raamat jättis sügava mulje ja oma osa selles oli ka Jandlil, täpsemalt, tema luuletusel, mis on näidendi moto. Teatud panuse andis ilmselt ka Handke pilt, kust paistis, et tegu on laheda (ja nagu praegu tundub, ennast „Muretu rännumehe“2 järgi stiliseerinud) mehega. ...
7:00 Sirp H
Malluka veebileht on vali alarm, aga mitte tulekustuti Olen Mallukat jälginud üpris sporaadiliselt – eelkõige tema blogipostitusi, vahel vlogisid Youtube’is. Peamiselt olen aga temast kuulnud ikka siis, kui ta on järjekordselt toonud nähtavale mõne avaliku elu tegelase rohkem või vähem problemaatilise käitumise. ...
7:00 Sirp H
Nõuanne noorelt kultuurisõbralt Lugemisuuringu „Eestlane loeb 2025“ kõige toredam tähelepanek on see, et noored loevad. Nad loevad koguni rohkem kui keskealised.1 On muidugi tõsi, et noored lugejad ei pruugi seejuures teada vanemate seas üldtuntud kirjanikke, sh eesti autoreid. Kui teatakse, ei pruugi nende looming noori kõnetada. Märgata on teatavat uute eelistuste tärkamist. Näiteks tõstsid küsitluse noorimad vastajad esile naissoost autoreid ning praegusi tuntud kirjanikke. ...
7:00 Sirp H
Selg vastu linnahalli seina Kas lõpuks on tõesti hunt karjas? Jutuvestjaid-poisikesi on Tallinnas nähtud kolm aastakümmet, aga ei ole neist juttudest kahju sündinud ühelegi karjale, kenasti on hinges muinsuskaitsjad, üks jagu arhitekte, päikeseloojangu nautijad, talisuplejad ja korrumpeerumisvalmis parteilised ametnikud, arhitektuuriturismi propageerijad ja modernismi suursugususe kummardajad. ...
7:00 Sirp H
Tõlgetest raamatuaastal Eesti raamatu kõrgaeg on jäänud seljataha – trükiarvu ja nimetuste poolest oleme jõudnud kestliku taganemise faasi. Kuidas peegeldub see tõlkekirjanduse kvaliteedis? Märt Väljataga Raamatuaasta sai läbi, ilma et oleks tekkinud diskussiooni Eesti raamatustatistika olukorra üle. Minu pealiskaudse mulje järgi paistab, et lood on viimase 15 aastaga läinud halvemaks. ...
7:00 ERR H
Elering betoneerib kergdroonide vastu kaitsmiseks alajaamade südameid Auvere korstna asemel oleks suuremat kahju teinud ehk see, kui Venemaalt tulnud droon oleks tabanud lähedalasuvat Viru alajaama. Elering plaanib nüüd panna osa alajaama trafosid betoonsarkofaagi. Niiviisi kaitstakse jaamu küll üksikute droonide eest, kuid suuremate droonirünnakute vastu jääksid alajaamad endiselt kaitseta.

1 17 18 19 20 21 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.