Uudishimu

Find

R07:02 Sirp H
Jaan Krossi auhinna laureaat on avardanud Eestit 19. veebruaril kuulutati Tallinna Kirjanike Majas välja Jaan Krossi nimelise auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse pälvis Mart Kuldkepp raamatuga „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“ (Varrak, 2024). Žürii esimees Linda Kaljundi tõdeb, et „Põhjamaine Eesti“ on nüansirohke uurimus igati jaankrossilikul teemal – Eesti rahvuse ja riigiloome kujunemisaeg ja ideestik. ...
R07:02 Sirp H
Eesti teatri auhindade nominendid 2025. aasta loomingu või pikaaegse silmapaistva töö eest TEATRILIIGIÜLESED AUHINNAD Žürii: Henri Hütt (esimees), Aleksander Krjukov, Alvar Loog, Aare Rander, Kärt Tõnisson ja Inga Vares. Lavastajaauhind Marina Kesler – „Sisalik“ (Eesti Rahvusballett). Elmo Nüganen – „Jumalad“ (Südalinna teater). Tiit Ojasoo – „Eneseabiõpik“ (Eesti Draamateater). Ivar Põllu – „Tapty1985. Laskumine orgu“ (Tartu Uus teater). Riina Roose – „Alguses oli laul“ (Tallinna Linnateater). Kunstnikuauhind Pille Jänes – kunstnikutöö lavastusele „Palavik“ (Vanemuine). ...
R07:02 Sirp H
Kuidas me üldse teame, et praegune kiire kliimamuutus on inimtekkeline? Kliimamüütide uskujate maailmas on kesksel kohal arvamus, et käimasolevad muutused meie Maa kliimasüsteemis ei ole inimese põhjustatud, vaid osa looduslikust varieeruvusest. Sellest lähtuvad paljud levinud müüdid: et inimühiskondade CO2-heitmed on loodusliku ringlusega võrreldes tühised, et kasvuhoonegaase on atmosfääris vaid murdosa või et „kliima on alati muutunud“ – justkui tõestaks see, et praegune muutus pole midagi erakordset. Need väited pole täiesti valed, kuid on poolikud. ...
R07:02 Sirp H
Kultuuriline sulgumine, mälu koloniseerimine ja tehisaru-rahvalaulikud 2.0 Kuidas mõjutab tehisaru tulek ilukirjandust? Eeldus, et TI hõlbustab kirjutamist ja avardab lugejate ligipääsu raamatutele, võib olla illusioon. Selle ja palju muu üle arutleb Ardo Ran Varrese intervjuusarjas kirjanik, tõlkija ja kultuuriteadlane Rein Raud. Alustan meie vestlust Hando Runneli tsitaadiga: „Maailm on enam-vähem hukas.“ No, seda ta on olnud ju ausalt öeldes juba võrdlemisi kaua. Juba Shakespeare ütles, et „Aeg liigestest on lahti“. ...
R07:02 Sirp H
Kutsus kokku külalisi Räägitakse, et Eesti on maailmas üks väheseid paiku, kui mitte ainus selline, kus klounidele antakse riiklikke teenetemärke. Pean siin silmas, et 2022. aastal tunnustas president klounipaari Piip ja Tuut Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Kunstivallas tegutsevate klounide puhul on see kindlasti erakordne, kuid näiteks poliitika kurjadele klounidele täiesti tavaline. ...
R07:02 Sirp H
Loom võõras märgisüsteemis Ma olen väike rebane! Ärkan mererannal ja ei saa mitte millestki aru. Või on see hoopis vanaema heinamaa? Olen korra ka unes rebane olnud, jooksnud sealt põllult Veneetsiasse, mis õnneks ei olnud kaugel, kõigest võsa taga. Nüüd aga on kõik ilmsi ja mul on endiselt kõik hästi: olen konsooli ühendanud ekraaniga ja mängin „Tunic’ut“, Andrew Shouldice’i disainitud seikluslikku videomängu. Rebane olen mängult, ja mäng on raske, aga üliarmas. ...
R07:02 Sirp H
Ühtsust tunneme hädas Sõja mõju ei avaldu alati otsesõnu ega viivitamatult. Seda näeb tanklas õhuhäire ajal laste hirmunud silmis, kohtab mõtetes, et jalaproteesiga inimesed peavad kannatama pühkimata tänavate tõttu, et mõned neist ei saa minna varjendisse, sest lift ei tööta. Vahel on hirm vaadata mõnd FBs jagatud pilti, eriti kui see on mustvalge ja kui pildil on meesterahvas. Viimasel ajal ütleb selline pilt, et inimene on sõjas hukkunud või kaduma läinud. ...
R07:02 Sirp H
Ruum poliitika meelevallas Ruum on piiratud ressurss. Maad ei saa juurde võtta, kui sa just Hollandis ei ela, ning iga otsus, mis puudutab ehitamist, maakasutust või tee rajamist mõjutab nii loodust, majandust kui ka elukvaliteeti. Riiklikul tasandil väärtustatakse ja väärindatakse aina enam just seda ruumi, mis on juba olemas. Liigutakse tiheasustuse kompaktsema arengu suunas. Just nii käsitleb maad ja ruumi näiteks peagi avalikustatav üleriigiline planeering. ...
R07:02 Sirp H
Armastus. Ruum. Ruumist. Ruumina Meid seob armastus ruumi vastu. Räägime reaalsustajust ja kujutlustest, loovusest ja uurimistööst. Siinne vestlus on üdini loov: oleme vabastanud end ruumilahenduste pragmaatilisest poolest, et ruumi märgata ja sellega suhestuda nii visuaalselt kui ka seda sõnastades. Kuidas siis peegelduvad Jan Kausi ja Sirja-Liisa Eelma otsingud ja püüdlused pealispinnal ja sügavustes? Arutelu ruumikogemuste, -tähenduste ja -tõlgenduste teemal leidis aset kunstnike liidu kohvihommikul jaanuari lõpus. ...
R07:02 Sirp H
Isikupärased omailmad õnnestunud esituses Keelpillikvartett M4GNET andis 24. veebruaril kontserdi Mustamäe Maarja Magdaleena kirikus. See on pühitsetud alles 2. juunil 2024 ning ilmselt seetõttu pole ma selle rõõmustavasse keskkonda varem sattunud. Kiriku sisekujundus on heledates toonides, akustika valminud tippakustiku Linda Madaliku valvsa kõrva all – publik kogeb meeldivat atmosfääri. ...
R07:02 Sirp H
Elevust tekitanud loterii Tänapäeva muusikutel on lihtsam kui kunagi varem oma loomingut ise välja panna, aga ka lihtsam jääda muu kireva hulgas märkamatuks. Üks võimalus on panna end proovile noortebändide showcase-konkursil, kust saab lavakogemuse korralikus klubis, vaevata leitud uue publiku ning muidugi ka auhindu ja tunnustust. Konkurss „LiveStage.Youth“ pakkus meeleoluka elamuse nii osalejatele kui ka publikule. Finaali pääses kümme artisti ehk viiendik kandideerinutest. ...
R07:02 Sirp H
Elbe Reiter 25. VIII 2003 – 23. II 2026 22aastaselt lahkunud Elbe Reiter oli viiuldaja. Lühikeseks jäänud eluteest hoolimata jõudis ta anda Eesti muusikavaldkonda tugeva panuse. 2025. aastal soleeris Reiter Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri ees Tšaikovski viiulikontserdiga. Tänavu jaanuaris tõi ta Stockholmis esiettekandele Erik Rauga viiulikontserdi (dirigent Lisanna Laansalu). Reiter võttis sagedasti osa ka ERSO tööst, nii juba mitmeid kuid. Elbe Reiteri mängu iseloomustas virtuoossus ja muusikaline küpsus. ...
R07:02 Sirp H
Eesti rahva ennemuistsed lood muusikas Eesti Vabariigi 108. aastapäevale pühendatud Sänni Noormetsa autoriloomingu ja Anna-Liisa Elleri improvisatsioonidega Eesti Rahvusmeeskoori kontsert lähtus rahvamuusikaseadetest. Kava kohta ei kõneldud enne peaaegu midagi, ometi tekib, kuuldes väljendeid „ennemuistne“ ja „vana muusika uues kuues“, üsnagi piiritletud kujutlus. Võtsin enesele eesmärgiks uurida, millise eelhäälestuse see loob. Häälestus pani täkkesse. ...
R07:02 Sirp H
Teekond ja jats Hans Christian ja Karolina Aaviku kontsert „Roadtrip“ käis hiljaaegu minituuril kolmes Eesti linnas, teise silmaga vaadati juba sootuks kaugema horisondi poole. Just sõit Ameerikasse kujundas seekordse jatsimaigulise kavavaliku: kontserdi põhiprogrammi kuulus neli teost, lisaks paar boonuslugu. Võib-olla oli efekt sama ka Pärnus ja Tallinnas, kuid vähemalt talveunes tukkunud Tartu publikule toodi kaasa korralik sahmakas särtsu – see oli kui esimene kevadekuulutus. ...
R07:02 Sirp H
Hermanis sõlmib laval kokku Läti Atlantise loo Lavastus kõneleb Daugava jõesaarest nimega Zaķusala, kust 1970. aastatel sunniti elanikud lahkuma, et ehitada sinna Riia telemast ja -maja. Kogenematule silmale võib piklik saar jääda märkamatuks, aga seda leida pole keeruline: kui astuda bussijaamast jõe äärde, siis jääb saare läänepoolne tipp otse ette. Asula oli kunagi saare keskel, umbes seal, kust praegu suur sild üle läheb. ...
R07:02 Sirp H
Pealelend ‑ Liisi Aibel, Eesti Teatri Agentuuri juht Mida kujutab endast brittide teatrikompanii Foreign Affairs ja kust tuli neil mõte tutvustada Eesti uut dramaturgiat? Foreign Affairs on keskendunud väiksemates keeltes kirjutatud näidendite tutvustamisele, arendamisele ja Ühendkuningriigis levitamisele. Selle aasta alguses võitis Foreign Affairs The Stage’i teatriauhindade jagamisel sealse kõige olulisema rahvusvahelise tegevuse auhinna – seda just tõlkenäitekirjanduse vahendamise eest. ...
R07:02 Sirp H
Unenägu Säästu-Rahamaalt Küllap on lätlaste Riia Kunstiteater (Dailes teātris) eesti teatrisõbra teadvusse jõudnud peamiselt 2024. aasta kevadel esietendunud Bulgakovi „Meistri ja Margarita“ mastaapse lavastuse kaudu, mille lavastusmeeskonnas annavad tooni eestlased: Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, Jüri Nael ja Jakob Juhkam. Eesti publiku invasioon selle lavastuse etendustele on kasvanud niivõrd suureks, et nüüdsest on teater ingliskeelsetele subtiitritele lisanud koguni eestikeelsed. ...
R07:02 Sirp H
Lastel puudub norm Mu liikumispuudega poeg oli umbes kümneaastane, kui oli sõbral külas. Poja diagnoos pole nii karm kui lavastuse Simonil, ent siiski eeldasin, et nad mängivad toas. Tagasiteel autos kuulsin, kuidas poeg oli õues üle aia roninud – poistekamba abiga – ja hoogsas sõjamängus oli ta määratud snaiprina teisi varitsema. Mängu käigus leiti sujuvalt sobivad ülesanded. Noorte esimesed enesessepõrnitsused. ...
R07:02 Sirp H
Kui aru, siis tehis? „Galatea triumf“ demonstreerib ulme, futurismi ning ennustamise ühist pealisülesannet, mille tõttu ka kõik kolm ühtmoodi ämbrisse astuvad. Sattudes juba etteaimatavalt esteetilise korduse ning retrohõngu lõksu, peab võtma – nagu iga tulevikukunstinäituse puhul – uue maailma vormiliste väljenduste suhtes positsiooni, mida anno Domini 2026 võib olla võimatu välja mõelda. Alapealkiri „Kunst tehisaru ajastul“ sobib naljaga pooleks tänapäeval kirjeldama iga teost kunstiajaloos. ...
R07:02 Sirp H
Pisarad kaotatud kujutlusvõime ajastul Näituse „Galatea triumf“ avatuuril jäi mul hing kinni ja silmi täitsid pisarad. Kuigi Timo Toots demonstreeris parasjagu tehisintellekti juhitud robotmesilast, mis asus vahast inimaju augustama, ei olnud tegemist paanikahooga. See polnud ka ekstaas. Näitusesaale eraldavatest PVC-kardinatest ning videobokside vaipkattest lenduvate ühendite mõjul tabas mind allergiahoog – immuunsüsteemi häireseisund. Midagi väga kehalist selles justkui immateriaalsete jõudude triumfi kuulutavas keskkonnas. ...
R07:02 Sirp H
Las jänes vaikib minust Sisenen Hobusepea galeriisse ja vaatan: jänes, jänes, jälle, jälle jänes, jänes. Jänes on näitusel kohal skulptuuridena, aga ka graafikalehtedel, tekstides – paitamas su pead –, ent jänesed on ka justkui raamistik kõigele muule, mida siin näha võib. Maria Izabella Lehtsaare näituse teosed tuletavad mulle meelde teksti lugemise kogemust. Ma tajun neid otsekui luulena, kus iga valitud sõna, pilt ja element on tähelepanelikult valitud täpne detail. ...
R07:02 Sirp H
Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu Eesti ajakirjanduses jääb sageli tehnoloogilise arenguga seonduv piisavalt sügavalt käsitlemata. Pärast ajakirjanik Taylor Lorenzi meediaharjumuste uurija Ian Alex Andersoniga tehtud intervjuu1 kuulamist on mul keeruline lugeda sõna „nutisõltuvus“. Teadlaste sõnul kasutatakse seda liiga palju ning vääralt: valdavalt on tegu hoopis harjumusega.2 Kelle puhul kehva, kelle puhul kobeda harjumusega. ...
R07:02 Sirp H
Ühetaolist homo islamicus’t pole olemas Tänapäeval tuleb sageli omavahel suhelda inimestel, kes erinevad nahavärvi, kultuuri, seksuaalsuse või usundi poolest. Maailmas toimetulek sõltub nüüd sellest, kui suuteline on inimene „teisega“ kohanema, end „teise“ seltsis mugavalt tundma ja probleemideta koostööd tegema. Kohanemisvõimet võib pärssida hirm: mis on tundmatu, näib ühtlasi hirmutav. ...
R07:02 Sirp H
Kirjanduse veritsev serv „Valu, kaotus ja kurbus on kunstiteoste loomiseks paljulubav stardipositsioon. Kuid kas selline kompromiss on miski, millega looja – kes ju ometigi on samuti inimene – peaks leppima? Pärast kahte viimast aastat oleksin ma meeleldi valmis rebima puruks kõik lood, mis ma üldse kunagi kirjutanud olen, kui see aitaks meid tagasi praegusest vähem verisesse maailma. ...

1 34 35 36 37 38 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.