Uudishimu

Find

7:01 Sirp H
Maailmalõpp ja tuunikalavõileivad hästi algab ja mil pole lõppu maailm hukkub aga meil pole lõppu!1 Mäletan selgesti kümne aasta tagust „Baltoscandali“ festivali. Olin värske keskkoolilõpetajana teatrinäljas ja käisin vaatamas kõike, mida vähegi õnnestus – peaasi, et sain taskukohase pileti ja koha trepiastmel. Just sealt nägin Showcase Beat Le Mot’ lavastust „Nazisuperpeople are better than you all – the horror of the ordinary“ („Natsisuperinimesed on teist kõigist paremad ehk Tavapärasuse horror“)2. ...
7:01 Sirp H
Eesti teatri auhindade nominendid 2025. aasta loomingu või pikaaegse silmapaistva töö eest TEATRILIIGIÜLESED AUHINNAD Žürii: Henri Hütt (esimees), Aleksander Krjukov, Alvar Loog, Aare Rander, Kärt Tõnisson ja Inga Vares. Lavastajaauhind Marina Kesler – „Sisalik“ (Eesti Rahvusballett). Elmo Nüganen – „Jumalad“ (Südalinna teater). Tiit Ojasoo – „Eneseabiõpik“ (Eesti Draamateater). Ivar Põllu – „Tapty1985. Laskumine orgu“ (Tartu Uus teater). Riina Roose – „Alguses oli laul“ (Tallinna Linnateater). Kunstnikuauhind Pille Jänes – kunstnikutöö lavastusele „Palavik“ (Vanemuine). ...
7:01 Sirp H
Krulli metsatukk Linnapark ei pea olema suur, et olla mõjus. Üha enam hinnatakse ruumi, mis on targalt kavandatud, arvestades kohapealse väljakujunenud keskkonnaga, pakub rahulikke hetki ja lisab sellele ökoloogilist väärtust. Üks selline on Põhja-Tallinna Krulli kvartali Krulli park. Pargi kujunduses on lähtutud selgest põhimõttest: luua mitme funktsiooniga, kuid rahulik linnaruum, mis pakub inimestele lõõgastusvõimaluse ja toetab ka linna elurikkust. ...
7:01 Sirp H
Äratundmisrõõm ja nostalgia Sakus Parimad komplimendid, mida uusehitis, antud juhul koolimaja võib saada, on need, kui koolidirektorist ja vallavanemast kiirgab siirast uhkust, maja külastavad arhitektid vaatavad kadedusega ja mõtlevad, et siin oleks tahtnud ise õppida ja et nädalavahetuseti kasutavad kohalikud elanikud hoonet ümbritsevat avalikku ruumi. Minul avanes võimalus külastada uut koolihoonet koos briti arhitekti Sam Jacobiga, kui ta oli siin arhitektide liidu aastapreemia žüriiliikmena ringkäiku tegemas. ...
7:01 Sirp H
Rakvere uus maamärk Terve põlvkond lapsi on suureks kasvanud, kogu maailm on jäädavalt muutunud ning projektimeeskonna pardale ja sealt maha on astunud hulk inimesi. Kui ma 2012. aastal otsustasin vastu võtta Rakvere linnaarhitekti ametiposti, oli muusikamaja eelprojekt juba kaante vahel. 2009. aastal toimunud rahvusvaheline arhitektuurikonkurss oli toonud mitmekümnest riigist arhitekte kätt proovima ja võistlema laekus 136 tööd. Hindamine jaotati viide ossa, nii et igas etapis lükati osa võistlustöid kõrvale. ...
7:01 Sirp H
Kõik me kanname endas mere märke „Kõigist loodusjõududest on meri kõige võimsam, aga ka inimlähedasem. Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa rohelise eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke.“ Lennart Meri „Hõbevalge“ Läänemerel on läbi aegade olnud eestlaste jaoks palju tähendusi. Ääretut vetevälja on austatud, kardetud, tänatud, siunatud ja imetletud. ...
7:01 Sirp H
Soodest ja nende taastamisest, kujundlikult 55 aastat tagasi sõlmiti Ramsari konventsioon, millega riigid üle maailma tunnistasid märgalade ökoloogilist tähtsust ja seadsid eesmärgiks piirata nende kadu. Selle leppega liitus Eesti 1994. aastal, aga ikka kõlab kohalikus arvamusruumis väiteid, mille esitajad kahtlevad soo(metsa)de väärtuses ja nende taastamise vajalikkuses. ...
7:01 Sirp H
Viies sõjatalv Käima on läinud viies aasta, mil Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdid algavad Ukraina hümniga. Veebruarikuus taas selleks püsti tõustes kujutlesin korraks, mis tunne oleks olla ERSO kontserdil, kus esimesena kõlaks jälle ükskõik milline teos. See tähendaks ju, et sõda on läbi! (Või siis hoopis midagi jubedamat, millest mõtlemist on parem vältida. ...
7:01 Sirp H
Rahvale tröösti Maria Faust on saanud palju auhindu ning ainuüksi viimase kuu jooksul on talle silmapaistva loomingu ja muusikalise tegevuse eest antud Valgetähe IV klassi teenetemärk ning Taani Dannebrogi ordu I järgu rüütlirist. Pärast värske teose esiettekannet 18. veebruaril anti Faustile esimese eestlasena üle Saksamaa plaadikriitikute aastapreemia (Preis der deutschen Schallplattenkritik) 2025. aastal ilmunud albumi „Sacrum Facere: Marches Rewound and Rewritten“ eest. ...
7:01 Sirp H
Lennukad unesekventsid Helilooja Madli Marje Gildemann ja Ludensemble tähistasid eriliselt unenäolise kontserdiga värske albumi „Dream Sequence of an Ancient Forest“ ilmumist. Helilooja ühte loomeperioodi kokku võtva albumi on välja andnud mainekas nüüdismuusikale pühendunud Austria plaadifirma Kairos. Väga suur rõõm on tõdeda, et see on üsna lühikese aja jooksul Kairosel juba neljas eesti helilooja album, ning näib, et neid on veel juurdegi tulemas! ...
7:01 Sirp H
Terrorist ja pühak Eelmise aasta üks suuremaid filmielamusi, Galiitsia päritolu prantsuse režissööri Oliver Laxe’i film „Sirāt“ (2025), tuletas taas meelde, et film võib olla ka füüsiline kogemus. Kõrbereivide goa trance trampis läbi tolmuste kõlarite vaatajale otse päikesepõimikusse ja tundus, et päikeselõõsas sulab kõik ühte: hüpnootilised rütmid, väänduvad kehad, liiv, ängistus – ja lõpuks ka seesama tselluloid, millele film on üles võetud, 16 mm filmilint. ...
7:01 Sirp H
Torm kajakambris Oli ju plaanis rohkem filmidest rääkida, aga nagu „Berlinale“ puhul viimasel ajal tavaks, varjutab muu programmi. 2026 oli pikalt Inglismaal töötanud Ameerika kuraatori ja filmiajakirjaniku Tricia Tuttle’i esimene aasta „Berlinale“ direktorina ja kuigi ma veetsin festivalil vaid mõne päeva ja nägin tosinajagu filme, võib nähtu põhjal ettevaatlikult väita, et kvaliteedihüpet on märgata. ...
7:01 Sirp H
Inimene majade taga Välismaalaste ekskursiooni liikmed vaatavad linnahallis ja hiljem selle katusel hämmastunult ringi ja kuulavad giidi seletusi. Koloss hingab vaikselt, katus tilgub läbi, rohi võrsub kivide vahelt. Eemalt silmitseb seda otsekui nähtamatuna hallipäine vanahärra, muie suul. Arhitektid ongi enamasti nähtamatud, astuvad kõrvale ja jälgivad, kuidas lapsuke elus hakkama saab. Kõnekas stseen Raine Karbi vahest tuntuima hoone linnahalli katuselt juhatab sisse Keiti Väliste dokumentaalfilmi „Karp“. ...
7:01 Sirp H
Kuidas hinna(s)ta(da) kunstniku kunstikogu? Ükskord ammu, möödunud sajandil, elas seitsme maa ja mere taga (siitpoolt lääne suunas) ühes suurlinnas üks kunstnik, kellele ei meeldinud, et tema aastatetagune maal müüki pandi. Huvi maali vastu olla olnud suur, kuid vallandunud autori hinnangul täiesti valel põhjusel. Nimelt oli maal ühe rikka mehe käes, kes kaubelnud teose omal ajal enesele veidi alla turuhinna. ...
7:01 Sirp H
Teadlased finantsasutuste analüütikute kasvuoptimismi ei jaga Majandusteooria suhtub SKT kasvu palju kriitilisemalt kui meedias esil ka kõige kõrgema elatustasemega riikide puhul kasvu vältimatust toonitavate (enamasti finantsinstitutsioonide taustaga) analüütikute kommentaaride põhjal võiks arvata. Majandusteaduses, täpsemalt makroökonoomikas rõhutatakse, et SKT küll üldjuhul panustab heaolusse, kuid ei sobi heaolu mõõdupuuks. Seda paljudel põhjustel. ...
7:01 Sirp H
Kuidas me üldse teame, et praegune kiire kliimamuutus on inimtekkeline? Kliimamüütide uskujate maailmas on kesksel kohal arvamus, et käimasolevad muutused meie Maa kliimasüsteemis ei ole inimese põhjustatud, vaid osa looduslikust varieeruvusest. Sellest lähtuvad paljud levinud müüdid: et inimühiskondade CO2-heitmed on loodusliku ringlusega võrreldes tühised, et kasvuhoonegaase on atmosfääris vaid murdosa või et „kliima on alati muutunud“ – justkui tõestaks see, et praegune muutus pole midagi erakordset. Need väited pole täiesti valed, kuid on poolikud. ...
7:01 Sirp H
Sugupuutruudus Sünnisüü ja veresidemete kaudu välja joonistuv sugupuu on ajas suhteliselt püsiv, muutusi sellesse võivad tuua vaid uued eosed ja võrsed ja mõningal määral täiendusi ka kaevumine juurtesse, pärimustesse ja kirikuraamatuisse. Lauri Sommer on oma emapoolset ja isapoolset pärinemist käsitlenud vastavalt mingis mõttes diloogiana kokkukuuluvais raamatuis „Räestu raamat“ (2012) ja „Sealpool sood“ (2014), millele järgnes rohkem omaenese mentaalsust kaardistav „Toome tuled“ (2022). ...
7:01 Sirp H
Ott Raun 19. VII 1940 – 21. II 2026 Kui mind oli ära sigitatud siis tulid venelased seejärel tulin mina Tallinnas sündinud Ott Raun, Vaimu vend, nagu ta end vanema venna Vallo järgi määratles, on oma esimese ärkamise hiljem jäädvustanud Tallinna pommitamise ööst 9. märtsil 1944. Aastatel 1948–1955 õppis Ott Raun Tallinna 27. 7-klassilises koolis ja 1955–1959 Tallinna 22. keskkoolis, seejärel 1959–1962 Tallinna Kalanduse Tehnikumis ning 1965–1969 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal. ...
7:01 Sirp H
Kultuuriline sulgumine, mälu koloniseerimine ja tehisaru-rahvalaulikud 2.0 Kuidas mõjutab tehisaru tulek ilukirjandust? Eeldus, et TI hõlbustab kirjutamist ja avardab lugejate ligipääsu raamatutele, võib olla illusioon. Selle ja palju muu üle arutleb Ardo Ran Varrese intervjuusarjas kirjanik, tõlkija ja kultuuriteadlane Rein Raud. Alustan meie vestlust Hando Runneli tsitaadiga: „Maailm on enam-vähem hukas.“ No, seda ta on olnud ju ausalt öeldes juba võrdlemisi kaua. Juba Shakespeare ütles, et „Aeg liigestest on lahti“. ...
7:01 Sirp H
Valmistugem! Kultuuritöötajad tulevad ka tulevikus tänavale Öeldakse küll, et ajalugu ei kordu. Ometi juhtus mulle hiljuti ühe koolitöö raames näppu (või õigemini ekraanile) info mingisugusest 1996. aasta kultuuritöötajate streigist. Tulenevalt oma sünniaastast (samuti 1996) polnud ma sellest muidugi midagi kuulnud ega meenunud seegi, et keegi oleks viimaste aastate kultuuritöötajate väljaastumiste kontekstis seda streiki maininud. Mida enam aga teemasse kaevusin, seda rohkem hämmastusin – juhuslikele riimumistele lisandusid lausa kummastavad kordused. ...
7:01 Sirp H
Kunstivaldkonna rahastamist ei päästa muu kui kapitaalremont (jah, jätkuvalt) Sirp on avaldanud ülevaateid kultuuriministeeriumi ning Eesti Kultuurkapitali ehk avaliku raha jaotumisest kunstivaldkonnale nii 2023., 2024. kui 2025. aastal. Aastal 2023 jõuti järeldusele, et aastatepikkune silmapaistvalt süsteemitu lähenemine kunsti toetamisele ja samavõrd ebapiisavad rahalised vahendid panevad valjult nõudma kapitaalremonti. ...
7:01 Sirp H
Kutsus kokku külalisi Räägitakse, et Eesti on maailmas üks väheseid paiku, kui mitte ainus selline, kus klounidele antakse riiklikke teenetemärke. Pean siin silmas, et 2022. aastal tunnustas president klounipaari Piip ja Tuut Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Kunstivallas tegutsevate klounide puhul on see kindlasti erakordne, kuid näiteks poliitika kurjadele klounidele täiesti tavaline. ...
7:01 Sirp H
Õukond ja egalitaarsus „Ma nägin küll Karist pärast fuajees, rääkis kellegagi.“ „Tuli rahva sekka ka.“ „Niinimetatud rahva.“ Üks dialoogikatke õukonnast, aasta glamuurseimalt peolt, kui tsiteerida Õhtulehte. Ordenite, kettide ja lintidega inimesed õõtsuvad Estonia kontserdisaali parketil „Suveöö“ ja „Viljandi paadimehe“ järgi. Rahvalik muss, aga kas see on rahvas, kes tantsib? Muidugi, see on vastastikune žestide tegemine: me ju seisame Eesti eest, ja kui riik teeb žesti, tuleb teha vastužest. ...
7:01 Sirp H
Tehisaru astub erakonda Iseseisvuspäeva vastuvõtul esitas president Alar Karis sõnumeid nii oma kõnes kui ka kontsertlavastuse kaudu, kuid kõige rõhutatumalt siiski kätlemistseremoonial. Ühelgi ühiskonnarühmal ei olnud kutsutute hulgas ligilähedaseltki sama suurt esindust kui tehisaru sõpradel, nn TI-hüppega seotud tegijatel. Kohal olid TI-edendajad ja TI-toetajad, TI-ettevõtjad ja -arendajad, TI-teadlased ja TI-praktikud, TI-õpetajad ja TI-õpilased. ...

1 17 18 19 20 21 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.