Uudishimu

Find

7:08 Postimees H
Soome arstid hoiatavad: süütuna näiv valuvaigisti saatis noored intensiivravisse Viimastel aastatel on sotsiaalmeedias levivad väljakutsed muutunud üha ohtlikumaks, põhjustades noorte seas tõsiseid mürgistusi. Värskeim ja äärmiselt murettekitav trend puudutab tavapärast valuvaigistit paratsetamooli, mille väärkasutamise tõttu on Soomes Kuopio piirkonnas vajanud haiglaravi mitmed noorukid – raskematel juhtudel on vajatud lausa intensiivravi.
7:08 Postimees H
KUKUB KEKSIMA ⟩ Täna on elekter erakordselt hüplik Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas langeb elektri keskmine hind täna võrreldes neljapäevaga 36,9 protsenti, kujunedes 115,07 eurole megavatt-tunnist.
7:05 Sirp H
Mölakas on pildil – või varsti „laual“? Mölaka-petitsioon näitab, et üldsus ei tee ÜSil ja ÕSil vahet.1 EKI aastaid kestnud Sõnaveebi-propaganda koos jutuga, et „kõik sõnad on ÕSi sõnad“, samuti loobumine „kirjakeele teadlikult reguleeritavasse ossa (normikirjakeelde)“2 otsesõnu sobiva pakkumisest (peaks olema ÕSi printsiip), on teinud keeleväljal orienteerumise väga keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Segadust ei vähenda üldkeele määratlemine ÕSis „kirjakeele üldtarvitatava osana“. ...
7:05 Sirp H
On oht mattuda keeleprügi alla! Enamiku selle veste keelenäiteist olen saanud Vikerraadiost, viimase viie aasta uudiste-, poliitika- ja kultuurisaadetest ning intervjuudest, aga ka mõnest ETV saatest, mõnelt teaduskonverentsilt ja siit-sealt veel.* Tõukejõuks loo kirjapanekul sai Krista Aru öeldu Vikerraadio saates 19. V 2024: „Igal raadios öeldud sõnal ja mõttel on tähendus.“ Petlik päästerõngas Elame prügiajastul. Prügi täidab meie maad ja mered. ...
7:05 Sirp H
Kas me sellist maailmakorda tahamegi? USA Hiina vastu Veel paarkümmend aastat tagasi valitses läänes jagamatult positiivne Hiina-narratiiv. Hiinat nähti eelkõige tema kiire majanduskasvu valguses kõigi võimaluste maa ja igati kasuliku koostööpartnerina, kuhu investeerimisega ei tohi hiljaks jääda. Kui tahtsid olla tõsiseltvõetav China-hand, pidid Hiinat kiitma, rääkima Hiinast kui majandusimest ja ammendamatust turust ning vastutustundlikust panustajast maailmaprobleemide lahendamisse. ...
7:05 Sirp H
Innovatsioon on elustiil, mille lahutamatu osa on riskijulgus ja õppimine Maailmas tavatsetakse Eestit kirjeldada kui väikest, krapsakat, innovaatilist digiriiki – kohta, kus uued lahendused sünnivad loomuliku kergusega. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski vaatab olukorda teise nurga alt – seestpoolt paistab, et meie innovatsioonisüsteem liigub tasapisi hoopis jäikuse poole. ...
7:05 Sirp H
Üks tüdruk käis mängimas mändide all Airis Erme luulekogu „Võta mu sõnad“ pakub valiku autori kahekümne aasta jooksul valminud loomingust. Justkui püüdes elutunnet kategooriatesse paigutada, on luuletused korrastatud kolme tsüklisse: „Ilu“, „Draama“ ja „Absurd“. Kahte esimesse tsüklisse on paigutatud eeskätt loodusluuletused, kumbki tsükkel on seejuures ometi omaette tervik. Kolmandas tsüklis loodusluule osakaal väheneb ning esile kerkib filosoofiline mõtisklus elu mõistusevastasusest. ...
7:05 Sirp H
Ega me kellestki mööda vaadanud? Margo Tedre uuslavastus „Lühis“ Iisraeli näitekirjaniku Noa Lazar-Keinani sulest räägib Taavist (Ott Aardam) ja Kadrist (Maarja-Mitt Pilchen), neljakümnendates eluaastates paarist, kelle näiliselt toimiv suhe ähvardab laguneda, kui nende poeg Robin saab autismidiagnoosi. Taavi püüab olukorraga toime tulla nalja, õlle ja eiramise teel, Kadri aga otsib vastuseid, spetsialiste ja lahendusi, kuni normaalsuse säilitamise pinge mõlemad väsitab enam kui kriis ise. ...
7:05 Sirp H
Igas tagasitulekus on midagi uut Kuigi ulmet võib pidada „žanri“ võrdkujuks, väldib parim osa sellest määratlemist nagu saarma kasukas vett. „Tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli“ (edaspidi THAH), on vaikelu ja teekonnafilm ühes raamatus. Sarnaselt hea vaikeluga on tegu tähendusliku esteetilise assamblaažiga, mille autor valdab meisterlikult kokku toodud ainese nüansse. Raamat liigub nagu mõnus teekonnafilm mingis rahuliku kulgemise vaimus, muutes võõranduse koduseks. ...
7:05 Õhtuleht H
Ott Pärna: „Meie kool õpetab pea ja kätega töötamist, sellist tööd tehisaru ära ei võta.“ „Kui viienda klassi poiss ostab meie e-poest Tallinna tehnoloogiakolledži pusa ja paneb selga, sest ta juba tahaks meie koolis õppida, oleme oma tööd hästi teinud,“ seab moodustatava pealinna tehnoloogiakooli juht Ott Pärna endale märgi, mille järgi töö tulemust hinnata.
7:05 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Näitleja Amanda Hermiine Künnapas
7:02 Sirp H
Võita või tantsida? „Sina mängid, et võita, aga mina hoopis tantsin.“ Nii teatasin mõneti nipsakalt ja teadlikult provokatiivselt umbes aasta tagasi ühes eravestluses. Olukorra kontekst pole praegu enam oluline, kuid materjali võiks siin olla laiemaks üldistuseks. See näitlikustab põhimõttelist vastuolu suhtumises ellu, eesmärkidesse, aga ka suhetesse. Olgu olümpiamängude ja „Eesti lauluga“, kuidas on, kuid mujalgi näikse me aina enam fetišeerivat võitu ja oleme unustanud, et väärtustada saab ka mängu ilu. ...
7:02 Sirp H
Muusikakogemuste geograafia Itaalia muusikateadlane ja filosoof Alessandro Baricco võtab raamatus „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklusi süvamuusikast ja modernsusest“ tabavalt kokku inimeste erisuguse muusikamõistmise sõnadega „muusikakogemuste geograafia“. Seda määratlust on vaja, et kirjeldada kunstmuusika tegelikult vaid hüpoteetilisi ja suuresti ka lihtsalt kokkuleppelisi piire, mille kohta „keegi ei tea, kus need asuvad, aga on selge, et kusagil need on“1. ...
7:02 Sirp H
Juhan Habicht 24. I 1954 – 12. II 2026 On inimesi, kes valivad eriala. Juhan Habicht valis ruumi. Ta õppis matemaatikat Tartu ülikoolis väga piiratud ja reeglistatud ajal. Vähemalt oli eriala ideoloogiliselt neutraalne ja tõotas vastuseid paljudele küsimustele. Tema ruum ei olnud muidugi lihtne kolme-neljamõõtmeline ruum, vaid hüperruum, mida valitses vaba ja otsiv vaim läbi aja ja üle piiride. Toonases ajas täielik ulme. ...
7:02 Sirp H
Mälu koorma ja tegutsemisvajaduse vahel „Kellele kuuluvad need päevad?“ on Paolo Sorrentino uusimas filmis „Halastus“ keskne küsimus. Selles punktis jääb aga ka lugu seisma. Küsimus on nii poliitiline kui põlvkondlik ja jääb hõljuma metafoori ning kaemuse vahele, ilma et jõuaks lahenduseni. Filmi lugu keerleb ümber fiktiivse vabariigi presidendi Mariano de Santise (Toni Servillo). Too on hariduselt jurist ja endine kohtunik. Enne poliitikasse sisenemist möödus suurem osa tema tööaastatest Itaalia kohtusüsteemis. ...
7:02 Sirp H
Kas trofee või inimene? Spordi- või eluloofilmid jõuavad harva meisterlikkuseni, mis jõuab kaasaelamisest, isikukultusest või puhtast adrenaliinisurakast kaugemale. Tihtipeale muutub vaimne ja füüsiline pingutus spektaakliks spordifännidele ning filmi kulminatsioon (võit või kaotus) jõuab sihtkohta juba ette märgistatud rada pidi. Sportlane kannatab, treenib, võistleb ja võidab ning kantakse viimaks kätel rahva ette kui kogu riigi triumfi kehastav trofee. ...
7:02 Sirp H
EMA elektrooniliste helide maakaardil EMA ehk Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli 2025. aasta lõpus ilmunud debüütplaadil „EMA“ on segatud pulsse drone’idega, müra vaikusega, filosoofiat muusikaga. Helid hajuvad nagu lootus, et tekkida uuesti. Pianist Ivan Sokolov küsis kunagi Alfred Schnittkelt, mida ta arvas John Cage’i palast „4’33’’“. Schnittke ütles, et meeldis, aga teist korda ei kuulaks. Sokolov mõtles siis, et ei, teisel korral oli ka huvitav. ...
7:02 Sirp H
Milline õnn on tohtida kuulata Eesti Segakooride Liidu korraldatud kooride võistulaulmine „Tuljak“ on auväärse ajalooga. Esimene, üheksa koori võidulaulmine sai teoks juba 1993. aastal. Konkurss on pühendatud Miina Härma loomingule ja on segakooride kooriliigi üks tähtsamaid – loodud koorilaulu kasvulava väetamiseks ning andmaks võimalust üksteise tegevusele kõrv peale panna. Segakooride kõrval sai kuulata vokaalansamblit, kammerkoore ja üht meeskoori, erilist heameelt valmistasid neli südikat koolikoori. ...
7:02 Sirp H
Vaiko Epliku lauludest ja muust pea kahekümnest suust* Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu koostöö ulatub 17 aasta taha. Kui neid kunagi esimest korda „Jazzkaarel“ kuulsin, oli see värskendav ja kõrvu kikitama panev kogemus. Piltlikult öeldes oli traadine Epliku saund laulude küljest eemaldatud justkui garneering või soust põhiroa juurest ning laulud olid uuesti serveeritud hoopis teistsuguste lisanditega roogadena – teisiti sõnastades olid Epliku laulud justkui ümber riietatud teksapükstest viigipükstesse ja jalga sobitatud lakk-kingad. ...
7:02 Sirp H
Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad Hausi galeriis Jaan Elkeni näitust takseerides tikuvad peale vastakad tunded. Kuskil seal välisukse taga on kõiksugu muredest vaevas maailm, sõjatandrid, vihast sõimu täis sotsiaalmeedia kommentaariumid ja – kui kasutada ühe valimisreklaami kujundikeelt – Kopenhaageni asemel rohkem Minski nägu minev Tallinn. Uuel tänaval avanevad aga nooblid näituseruumid, kunsti kui kauba pitserit võimendavad tööde kõrged hinnad ning kõigest muust justkui ära lõigatud abstraktsioon maalidel endil. ...
7:02 Sirp H
Ei märkigi hääbumisest Tartu Kunstimajas avati Baltimaade noore maalikunstniku preemia lõppnäitus „Young Painter Prize 2025“, mille päralt on seal kõik kolm näitusesaali. Tegemist on rändava üritusega, kuhu lisaks Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele on 2022. aastast solidaarsuse märgiks oodatud ka Ukraina loojad. Kunstimaja peauksest sisenedes tervitab mind värske seinavärvi lõhna asemel hoopis samblane hõng, mis tuleb väikesest saalist. See ruum on täielikult läti maalikunstniku Katrīna Levāne päralt. ...
7:02 Sirp H
Mall Tomberg 19. VII 1927 – 9. II 2026 Meie seast on lahkunud Mall Tomberg, tekstiilikunsti üks värvikamaid suurkujusid, Eesti tarbekunsti klassik, kelle suuremõõtmelised teosed elavad lisaks muuseumikogudele ka avalikus ruumis. Õpetaja, kolleeg ja eeskuju – tema 40 aastat kestnud pedagoogitöö ERKI kunstilise tekstiili ja kostüümi kateedris on mõjutanud mitut põlvkonda. Mall Tomberg (sünd Haas) sündis 19. juulil 1927 Tartus. 1952. ...
7:02 Sirp H
Klassitsist Corbijn Aeg-ajalt on kombeks ninatargalt öelda, et „muusikast kirjutamine on nagu arhitektuurist tantsimine“. Võib muidugi mõista vajadust muusikakriitikutele koht kätte näidata, aga argumendina pole see huvitav. (Seda enam, et me tantsime arhitektuuri kogu aeg. Sellepärast te kohtategi kodust välja minnes enda ümber inimesi – nii hoonete sees kui ka väljas. ...
7:02 Sirp H
Manatarga mõtisklused Manatark on näitleja, ajakirjaniku ja teatrikriitiku Margus Mikomäe seni viimaseks lavarolliks Jaan Toominga lavastatud Rein Sarvesaare näidendis „Kaupo ja Lembitu“ (2019). Nüüdisaegsed manatargad on minu meelest inimesed, kes pürgimata mingitele ametipostidele ja kandideerimata mis tahes kogudesse (või sealt tagasitõmbunult) on võitnud eluvaatlusest ja lugemusest kogunenud tarkusega kaaskondsete seas autoriteedi, sest nende sõnad on täpsed ja mõtted sügavad. Meenuvad Johnny B. ...

1 19 20 21 22 23 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta