Uudishimu

Find

7:02 Sirp H
Kas trofee või inimene? Spordi- või eluloofilmid jõuavad harva meisterlikkuseni, mis jõuab kaasaelamisest, isikukultusest või puhtast adrenaliinisurakast kaugemale. Tihtipeale muutub vaimne ja füüsiline pingutus spektaakliks spordifännidele ning filmi kulminatsioon (võit või kaotus) jõuab sihtkohta juba ette märgistatud rada pidi. Sportlane kannatab, treenib, võistleb ja võidab ning kantakse viimaks kätel rahva ette kui kogu riigi triumfi kehastav trofee. ...
7:02 Sirp H
EMA elektrooniliste helide maakaardil EMA ehk Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli 2025. aasta lõpus ilmunud debüütplaadil „EMA“ on segatud pulsse drone’idega, müra vaikusega, filosoofiat muusikaga. Helid hajuvad nagu lootus, et tekkida uuesti. Pianist Ivan Sokolov küsis kunagi Alfred Schnittkelt, mida ta arvas John Cage’i palast „4’33’’“. Schnittke ütles, et meeldis, aga teist korda ei kuulaks. Sokolov mõtles siis, et ei, teisel korral oli ka huvitav. ...
7:02 Sirp H
Milline õnn on tohtida kuulata Eesti Segakooride Liidu korraldatud kooride võistulaulmine „Tuljak“ on auväärse ajalooga. Esimene, üheksa koori võidulaulmine sai teoks juba 1993. aastal. Konkurss on pühendatud Miina Härma loomingule ja on segakooride kooriliigi üks tähtsamaid – loodud koorilaulu kasvulava väetamiseks ning andmaks võimalust üksteise tegevusele kõrv peale panna. Segakooride kõrval sai kuulata vokaalansamblit, kammerkoore ja üht meeskoori, erilist heameelt valmistasid neli südikat koolikoori. ...
7:02 Sirp H
Vaiko Epliku lauludest ja muust pea kahekümnest suust* Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu koostöö ulatub 17 aasta taha. Kui neid kunagi esimest korda „Jazzkaarel“ kuulsin, oli see värskendav ja kõrvu kikitama panev kogemus. Piltlikult öeldes oli traadine Epliku saund laulude küljest eemaldatud justkui garneering või soust põhiroa juurest ning laulud olid uuesti serveeritud hoopis teistsuguste lisanditega roogadena – teisiti sõnastades olid Epliku laulud justkui ümber riietatud teksapükstest viigipükstesse ja jalga sobitatud lakk-kingad. ...
7:02 Sirp H
Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad Hausi galeriis Jaan Elkeni näitust takseerides tikuvad peale vastakad tunded. Kuskil seal välisukse taga on kõiksugu muredest vaevas maailm, sõjatandrid, vihast sõimu täis sotsiaalmeedia kommentaariumid ja – kui kasutada ühe valimisreklaami kujundikeelt – Kopenhaageni asemel rohkem Minski nägu minev Tallinn. Uuel tänaval avanevad aga nooblid näituseruumid, kunsti kui kauba pitserit võimendavad tööde kõrged hinnad ning kõigest muust justkui ära lõigatud abstraktsioon maalidel endil. ...
7:02 Sirp H
Ei märkigi hääbumisest Tartu Kunstimajas avati Baltimaade noore maalikunstniku preemia lõppnäitus „Young Painter Prize 2025“, mille päralt on seal kõik kolm näitusesaali. Tegemist on rändava üritusega, kuhu lisaks Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele on 2022. aastast solidaarsuse märgiks oodatud ka Ukraina loojad. Kunstimaja peauksest sisenedes tervitab mind värske seinavärvi lõhna asemel hoopis samblane hõng, mis tuleb väikesest saalist. See ruum on täielikult läti maalikunstniku Katrīna Levāne päralt. ...
7:02 Sirp H
Mall Tomberg 19. VII 1927 – 9. II 2026 Meie seast on lahkunud Mall Tomberg, tekstiilikunsti üks värvikamaid suurkujusid, Eesti tarbekunsti klassik, kelle suuremõõtmelised teosed elavad lisaks muuseumikogudele ka avalikus ruumis. Õpetaja, kolleeg ja eeskuju – tema 40 aastat kestnud pedagoogitöö ERKI kunstilise tekstiili ja kostüümi kateedris on mõjutanud mitut põlvkonda. Mall Tomberg (sünd Haas) sündis 19. juulil 1927 Tartus. 1952. ...
7:02 Sirp H
Klassitsist Corbijn Aeg-ajalt on kombeks ninatargalt öelda, et „muusikast kirjutamine on nagu arhitektuurist tantsimine“. Võib muidugi mõista vajadust muusikakriitikutele koht kätte näidata, aga argumendina pole see huvitav. (Seda enam, et me tantsime arhitektuuri kogu aeg. Sellepärast te kohtategi kodust välja minnes enda ümber inimesi – nii hoonete sees kui ka väljas. ...
7:02 Sirp H
Manatarga mõtisklused Manatark on näitleja, ajakirjaniku ja teatrikriitiku Margus Mikomäe seni viimaseks lavarolliks Jaan Toominga lavastatud Rein Sarvesaare näidendis „Kaupo ja Lembitu“ (2019). Nüüdisaegsed manatargad on minu meelest inimesed, kes pürgimata mingitele ametipostidele ja kandideerimata mis tahes kogudesse (või sealt tagasitõmbunult) on võitnud eluvaatlusest ja lugemusest kogunenud tarkusega kaaskondsete seas autoriteedi, sest nende sõnad on täpsed ja mõtted sügavad. Meenuvad Johnny B. ...
7:02 Sirp H
Mis asjaga sa sinise persega kärbseid tapad? „Inishmaani igerik“ on üks ütlemata kurb lugu. Möödunud sajandi esimesel veerandil sünnib väikesaarel poisslaps, kellel on füüsiline liitpuue. Tema mõlemad vanemad upuvad, kui poiss on alles imik. Armastuse ja rangusega kasvatavad poisi üles kaks vanatüdrukut, kes pole tema lihased tädid. Loomulikult peab selline poiss taluma mõnitamist ja piinamist ning pole lootustki, et teda ootab ees mingigi tulevik. ...
7:02 Sirp H
Naise õigus õiglusele „2024. aasta Eesti naiste tervise uuringu andmetel on 35% vastajatest kogenud elu jooksul seksuaalset vägivalda, viimase 12 kuu jooksul 6% vastajatest. 2024. aastal registreeriti 746 seksuaalkuritegu, sealhulgas 202 vägistamist.“1 Naisele mõjub see statistika petlikuna, sest paljud juhtumid jäävad häbi, hirmu, kahtluse, tõendite puudumise, võimu usaldamatuse või muu taha varju ja teatamata. „Üks naine kolmest. Vaata paremale, vaata vasakule, üks meist. ...
7:02 Sirp H
Need rohkem „teised“ „Inimmaailmas“. Poolt- ja vastulaused Margus Oti esseekogumikule Viimastel aastatel on Margus Otist saanud üks kõige viljakamalt publitseerivaid ning mitmekülgsemaid Eesti filosoofe. Mullu ilmus Otil kaks ainuautorina kirjutatud ingliskeelset monograafiat, mis mõlemad seovad Hiina klassikalise mõtteloo tänapäevase filosoofiakeelega.1 Sel aastal üllitas ta lausa kolm, seekord eestikeelset raamatut. ...
7:02 Sirp H
Eestit ohustab arutelude taandumine vastandumiseks Vormiliselt toimib Eesti demokraatia hästi: valimised on vabad, institutsioonid püsivad ja sõnavabadus on kaitstud. Ometi on viimastel aastatel demokraatia kvaliteet sattunud surve alla. Avalikud arutelud kipuvad taanduma vastandumiseks, kus eri positsioonidel olijad ei püüa enam üksteist mõista, vaid neutraliseerida. Kas Eesti ühiskond oskab erimeelsustega elada ilma neid vaenuks pööramata? Eesti julgeolekuolukord eeldab sisemist sidusust, kuid avalik kõne liigub vastupidises suunas. ...
7:02 Sirp H
Pole välistatud, et Putini režiim sõdibki lämbumiseni Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Sõda Ukrainas on sõda ka Eesti jaoks. Seega ka minu jaoks. Selle tulemusest sõltub Eesti julgeolek. Saksa riigiteadlane Carlo Masala visandab raamatus „Kui Venemaa võidab“ hüpoteetilise stsenaariumi, mille kohaselt hõivavad Vene üksused juba 2028. aastal Narva ja Kärdla. See on tema ettekujutuses üks võimalus juhul, kui Ukraina sõja kaotab. Ukraina sõda on meie kõigi sõda ka puht inimlikult. ...
7:02 Sirp H
Euroopa rikkus tuleb konvertida julgeolekuks Neli aastat sõda Ukrainas on võtnud külma sõja järgse illusiooni, et Euroopas suuri sõdu enam ei toimu. Rahu pole Euroopas enam vaikeväärtus, vaid midagi, mida peab teadlikult kaitsma. Neli aastat sõda on mind muutnud tähelepanelikumaks – nii uudiste, poliitikute sõnumite kui ka omaenda mõtlemise suhtes. Rakendan varasemast rohkem infohügieeni võtteid, püüan uudiseid tarbides keskenduda vähem emotsioonile, rohkem allikale, kontekstile, järelduste vaidlustamisele. ...
7:02 Sirp H
NATO abi pole automaatne, vaid poliitilise suva küsimus Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Maailm ei muutu: plus ça change, nagu ütlevad prantslased. Venemaa-Ukraina sõda on kestnud kuu aega kauem kui viimane Venemaa-Saksamaa sõda. Kui sellega on midagi muutunud, siis päris alguses, ülejäänu on kulgenud tühja lootuse märgi all. Eestilt ja muult Ida-Euroopalt nõutakse lootustest loobumist. Nüüdseks on selge, et NATO abi pole automaatne, vaid iga riigi poliitilise suva küsimus. USA ei kaitse Narvat sama kompromissitult kui Manhattanit. ...
7:02 Sirp H
Ukraina luule avardumine. Kolmekõne Julia Mussakovska ja Halõna Krukiga Julia Mussakovska on luuletaja ja tõlkija. Ta on avaldanud kuus luulekogu, viimati „Kivid ja naelad“ (2024). Luulekogu „Vabaduse jumal“ (2021) on The Kyiv Independent esile toonud kümne parima Ukraina-teemalise raamatu hulgas. Mussakovska luulet on tõlgitud enam kui 30 keelde ning ta on pälvinud rohkelt auhindu nii Ukrainas kui ka mujal maailmas. Eesti keeles on tema loomingut ilmunud ajakirjas Looming (2022, nr 3, tlk Maarja Kangro) ja Vikerkaar (2022 ja 2025, nr 3, tlk Maarja Kangro). ...
7:02 Sirp H
Millal minna püha kallale? Hiljuti eesti keeles ilmunud Fionntán de Brúni „Koletise kõhus“ tõi autorile 2022. aastal iirikeelse kirjanduse prestiižseima auhinna Oireachtas na Gaeilge romaani kategooria peapreemia. Kõlab uhkelt, ent on aus mainida, et iiri keele seis on isegi võrreldes meie pisikese eesti keelega väga nukker. ...
7:02 Sirp H
PREEMIA LAUREAADID EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA LAUREAADID Žürii: Carl-Dag Lige, Grete Veskiväli-Dubov, Kai Süda, Kalle Vellevoog, Maarja Valk-Falk, Reet Aus ja Toomas Tammis. Installatsioonipreemia Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek „Las ma soojendan sind“. Autorid Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liiva, kaasautorid Märten Rattasepp, Kirill Havanski, Joosep Kivimäe ja Aadam Kaarma, ehitajad Neeme Külm, Dénes Farkas, Margus Tammik ja KMT Prefab. ...
7:02 Sirp H
Eesti Kultuurkapitali preemiad 2025 Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad 2025 Ants Hein – arhitektuuri valdkonna elutööpreemia arhitektuuriajaloolasele ja Eesti mõisakultuuri uurijale. Jüri Hain, Jaan Krossi kirjandusauhind Ants Heinale. – Sirp 27. II 2015. Mihkel Mäesalu, Eesti keskaegsed mõisahooned ja väikelinnused. – Sirp 5. V 2017. Tiina Lokk – audiovisuaalse kunsti valdkonna elutööpreemia Eesti viimise eest filmifestivalide maailmakaardile. Annika A. Koppel, Taastatud kohtumine. – Sirp 30. VI 2023. ...
7:02 Sirp H
Riigi kultuuri aastapreemiad 2025 Hans Christian Aavik – interpretatsiooniline tegevus Hans Christian Aavik on viiuldajana nõtke ja otsekui läbipaistva tooniga. Sirbis 24. V 2024 seisab: „Viimastel aastatel on olnud nii, et kuhu ka ei vaataks, igal pool figureerib viiuliga Hans Christian Aavik – ja täiesti õigusega, sest tema talent on erakordne nii laulva ja intelligentse viiulikäsitluse kui ka publikuga suhtlemise poolest [—]. Mõlemast on Sirbis ikka ja jälle kirjutatud. ...
7:02 Sirp H
Riiklikud teaduse aastapreemiad Õ ...
7:02 Sirp H
Higgsi boson, viimane pusletükk osakestefüüsika standardmudelis Eesti kõrgeimat teaduspreemiat, Teaduste Akadeemia jagatavat avastuspreemiat on viimase kolmekümne aasta jooksul välja antud seitse korda. Seekordne anti välja läbimurdelisel osakestefüüsika teemal – Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike said selle panuse eest Higgsi bosoni avastamisse ja selle omaduste mõõtmisse LHC CMS-nimelise eksperimendi juures Šveitsis maailma ühes suuremas teaduskeskuses CERNis. ...
7:02 Sirp H
Ökoloog, kes on avardanud arusaama elurikkusest Sel aastal pälvis Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia ökoloog Martin Zobel – teadlane, kelle töö on sügavalt mõjutanud nii Eesti ökoloogia arengut kui ka terve põlvkonna teadlaste mõtteviisi. Martin Zobel sündis 1957. aastal ja kasvas üles Tallinna äärelinnas, kus looduses liikumine kuulus igapäevaelu juurde. Perekondlik pärimus räägib, et juba nelja-aastaselt teatas ta oma vanematele soovist saada loodusteadlaseks. ...

1 2 3 4 5 6 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.