Uudishimu

Find

7:03 Sirp H
Kalle Tamra 19. XI 1932 – 18. I 2026 Lahkunud on Kalle Tamra – muusikapedagoog ja koolijuht, kelle nimega seostub terviklik ajajärk Viljandi muusikakoolis ning pööre Eesti muusikahariduse mõtteviisis. Ta oli Viljandi muusikakooli direktor aastatel 1966–2003 – see teeb 37 aastat tööd, kus visioon ja teostus käisid käsikäes. Direktor tuli Viljandisse Abjast, kus ta oli juba juhtinud lastemuusikakooli. Tal oli eelolevaks tööks tugev teoreetiline pagas: 1971. ...
7:03 Sirp H
Eesti maksupoliitika ristteel: ees on tabude murdmise aeg Eesti maksupoliitikat on viimastel aastatel muudetud korduvalt ja kiirustades. Maksuotsuseid tehakse lihtsalt selleks, et eelarveauke täita, ilma selge plaani ja mõjuanalüüsita. Eesti regressiivne maksusüsteem on kinni jooksnud.1 Koalitsiooniparteide toetus valijate hulgas on enneolematult väike. Maksusüsteem pole lihtsalt raha kogumise masin, vaid üks majanduse nurgakivi – see ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid demokraatliku riigi kandekonstruktsioon. ...
7:03 Sirp H
Heie Marie Treier 15. I 1963 – 21. I 2026 Meie seast on lahkunud Heie Marie Treier, kunstiteadlane ja -kriitik ning kunstiajaloo õppejõud. Eesti kunstikultuur on kaotanud erudeeritud ja laia silmaringiga inimese, kes suhtus oma töösse sügava missioonitundega ning inspireeris aastakümneid mitmeid põlvkondi. Tema tähelepanu fookuses oli XX ja XXI sajandi kunst ning ühiskondlike paradigmamuutuste refleksioon kunstis ja kunstiteaduses. Heie Marie Treier sündis 1963. aasta 15. jaanuaril Tartus. ...
7:03 Sirp H
Mänguväli on kardinaalselt laienenud Tänavu saavad Kumu ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) 20aastaseks, Eesti Arhitektuurimuuseum 35aastaseks ning Rotermanni soolalaos täitub 30 aastat regulaarset näitusetegevust. Sel puhul toimus 14. jaanuaril vestlusring, kus osalesid EKKMi üks asutaja ja Kumu kuraator Anders Härm, kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, arhitektuuriajaloolane ja Eesti Arhitektuurimuuseumi üks asutaja Mart Kalm ning kunstnik ja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu esindaja Elo Vahtrik. ...
7:03 Sirp H
In memoriam professor Ain-Elmar Kaasik 2. VIII 1934 – 30. I 2026 30. jaanuaril lahkus meie hulgast professor Ain-Elmar Kaasik, klinitsist ja teadlane, kelle kõrval töötamine ja kellelt õppimine on olnud suunava jõuga mitmele arstide põlvkonnale. Ta kuulus nende hulka, kes oskasid nii arsti kui ka teadlasena kriitiliselt hinnata ja vastutustundlikult suunata Eesti meditsiini põhjalikku muutumist – üleminekut empiirilisel kogemusel põhinenud arstikunstilt kvantitatiivsele, tõenduspõhisele meditsiinile. ...
7:03 Sirp H
Mölakas on pildil – või varsti „laual“? Mölaka-petitsioon näitab, et üldsus ei tee ÜSil ja ÕSil vahet.1 EKI aastaid kestnud Sõnaveebi-propaganda koos jutuga, et „kõik sõnad on ÕSi sõnad“, samuti loobumine „kirjakeele teadlikult reguleeritavasse ossa (normikirjakeelde)“2 otsesõnu sobiva pakkumisest (peaks olema ÕSi printsiip), on teinud keeleväljal orienteerumise väga keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Segadust ei vähenda üldkeele määratlemine ÕSis „kirjakeele üldtarvitatava osana“. ...
7:03 Sirp H
On oht mattuda keeleprügi alla! Enamiku selle veste keelenäiteist olen saanud Vikerraadiost, viimase viie aasta uudiste-, poliitika- ja kultuurisaadetest ning intervjuudest, aga ka mõnest ETV saatest, mõnelt teaduskonverentsilt ja siit-sealt veel.* Tõukejõuks loo kirjapanekul sai Krista Aru öeldu Vikerraadio saates 19. V 2024: „Igal raadios öeldud sõnal ja mõttel on tähendus.“ Petlik päästerõngas Elame prügiajastul. Prügi täidab meie maad ja mered. ...
7:03 Sirp H
Mäng, äng, säng … Artur Alliksaare luuletuse „Kuskil ajajõe taga“ eelviimases salmis riimuvad äng ja mäng: „Pole põhjust meil kurta, / et meid lämmatab äng, / kuni südant ei murta, / kuni veetleb meid mäng.“ Kui elus napib loovat mängulisust, võib äng hõlpsamini võimust võtta. Teatris käivitub intensiivne kujutlusmäng, lava ja saali ühine looming. Teatrist kirjutades veetleb mäng sõnade ja mõtete, kujundite ja kujutelmadega. ...
7:03 Sirp H
Karu ja sipelga kooselu Vene kirjanik, poeet, kriitik, õppejõud, dissident, pagulane ja lihtsalt väga andekas inimene Dmitri Bõkov esines kunagi ammu, enne kui Venemaa Krimmi annekteeris, raadiojaamas Ehho Moskvõ hämmastava avaldusega. Jutt oli sotsialistliku idee usutavusest hilisel Brežnevi ajal. Bõkov karjatas talle omase impulsiivsusega mikrofoni, et tema mäletamist mööda keegi ei uskunud nõukogude jama. See oli esimene kord, kui ma hakkasin kahtlema Bõkovi geniaalsuses. Mis tähendab, et keegi ei uskunud? ...
7:03 Sirp H
Turbulents Hiina relvajõududes ja selle mõju Taiwanile Hiinat on tabanud üle aastakümnete suurim poliitiline maavärin. Hiina Rahvavabastusarmee (RVA) kõige kõrgemat kindralit, sõjalise keskkomisjoni asejuhti Zhang Youxiad süüdistatakse tuumasaladuste lekitamises USA-le. Ametlikult ei ole Zhangi veel tagandatud, kuid tavaliselt viib nii ränga süüdistuse esitamine ametikaotuse ja parteist väljaheitmiseni. Talle heidetakse ette „ränka distsipliini ja seaduse rikkumist“. ...
7:03 Sirp H
Kas me sellist maailmakorda tahamegi? USA Hiina vastu Veel paarkümmend aastat tagasi valitses läänes jagamatult positiivne Hiina-narratiiv. Hiinat nähti eelkõige tema kiire majanduskasvu valguses kõigi võimaluste maa ja igati kasuliku koostööpartnerina, kuhu investeerimisega ei tohi hiljaks jääda. Kui tahtsid olla tõsiseltvõetav China-hand, pidid Hiinat kiitma, rääkima Hiinast kui majandusimest ja ammendamatust turust ning vastutustundlikust panustajast maailmaprobleemide lahendamisse. ...
7:03 Sirp H
Vene-Ukraina sõja tegelikest juurpõhjustest Putin ja tema kambamehed on väsimatult osutanud Ukrainale kallaletungimise juurpõhjustele, mis peaksid olema sõja lõpetamiseks kõrvaldatud. Eelkõige on nad nimetanud NATO idasuunalist laienemist, mida on käsitletud eksistentsiaalse ohuna Venemaa julgeolekule. Just seda rõhutati ka enne sõja alustamist läänemaailmale esitatud ultimaatumis. ...
7:03 Sirp H
Innovatsioon on elustiil, mille lahutamatu osa on riskijulgus ja õppimine Maailmas tavatsetakse Eestit kirjeldada kui väikest, krapsakat, innovaatilist digiriiki – kohta, kus uued lahendused sünnivad loomuliku kergusega. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski vaatab olukorda teise nurga alt – seestpoolt paistab, et meie innovatsioonisüsteem liigub tasapisi hoopis jäikuse poole. ...
7:03 Sirp H
Teadus edeneb siis, kui kõik saavad särada 11. veebruaril tähistati Eestis kuuendat korda rahvusvahelist päeva „Naised ja tüdrukud teaduses“, et juhtida tähelepanu naiste tähtsale kohale teaduse arengus ning julgustada neide ja naisi valima teadlaskarjääri. Samuti on see meeldetuletus, et STEM-valdkondades (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) on sooline jaotus siiski endiselt tasakaalust väljas. ...
7:03 Sirp H
Üksinduseotsija suures Londoni linnas Esmapilgul lihtne „Kastimees“ kubiseb kirjanduslikest allusioonidest, vihjetest, taustadest nii poololematus sündmustikus kui ka keeles, aga veelgi enam tunnetes, autoripositsioonis. Peedu Saar ei ürita olla kultuurne, literatuurne, ei puista tsitaate, aga on ometi niisugune olemuslikult – üksildane kirjandusmunk võõrsil, ilmselt Eestiski. Et üksindus ja üksildus oleksid veel valusamad ja ilusamad, läheb „Kastimehe“ jutustaja Londonisse otsima üksiolemist rahvamassis (lonely crowd). ...
7:03 Sirp H
Üks tüdruk käis mängimas mändide all Airis Erme luulekogu „Võta mu sõnad“ pakub valiku autori kahekümne aasta jooksul valminud loomingust. Justkui püüdes elutunnet kategooriatesse paigutada, on luuletused korrastatud kolme tsüklisse: „Ilu“, „Draama“ ja „Absurd“. Kahte esimesse tsüklisse on paigutatud eeskätt loodusluuletused, kumbki tsükkel on seejuures ometi omaette tervik. Kolmandas tsüklis loodusluule osakaal väheneb ning esile kerkib filosoofiline mõtisklus elu mõistusevastasusest. ...
7:03 Sirp H
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2025 PROOSA Aliis Aalmann, „Kes aias“ (Hunt) Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“ (Menu) Andrus Kasemaa, „Minu kangelased“ (Varrak) Andrus Kivirähk, „Eesti rahva uued jutud“ (EKSA) Eva Koff, „Õhuskõndija“ (Varrak) Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast“ (Loomingu Raamatukogu) LUULE Martin Algus, „Elektro“ (Puänt) Doris Kareva, „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ (Verb) Berit Kaschan, „Aprill“ (Kaschan AM) Riste Sofie Käär, „APS! ...
7:03 Sirp H
Kas raamat saab olla dialoog? Vähesed tegevused on mõttetumad kui arvustuse kirjutamine olukorras, kus autor on raamatusse jätnud enda telefoninumbri ja palunud Whatsappi kirjutada, mida lugeja raamatust arvab. On ju muidugi osaliselt tõsi, et arvustuse kirjutamise mõte ei olegi autoriga dialoogi astuda, vaid eeskätt anda potentsiaalsele lugejale mingigi ülevaade ja aimus, millise teosega on tegu ning kuidas see sobitub kultuurikonteksti. ...
7:03 Sirp H
Ega me kellestki mööda vaadanud? Margo Tedre uuslavastus „Lühis“ Iisraeli näitekirjaniku Noa Lazar-Keinani sulest räägib Taavist (Ott Aardam) ja Kadrist (Maarja-Mitt Pilchen), neljakümnendates eluaastates paarist, kelle näiliselt toimiv suhe ähvardab laguneda, kui nende poeg Robin saab autismidiagnoosi. Taavi püüab olukorraga toime tulla nalja, õlle ja eiramise teel, Kadri aga otsib vastuseid, spetsialiste ja lahendusi, kuni normaalsuse säilitamise pinge mõlemad väsitab enam kui kriis ise. ...
7:03 Sirp H
Juudi huumoriga eluraskuste vastu VAT-teatris esietendus 22. jaanuaril Iisraeli näitekirjaniku, stsenaristi ja näitleja Noa Lazar-Keinani „Lühis“ (lav Margo Teder), mille puhul külastas autor Tallinna. Eestis tuntakse Lazar-Keinani kui 2023. aastal Eesti Draamateatris lavale jõudnud „Bertodi ja Agnese“ (lav Priit Pedajas) autorit. Lazar-Keinaniga vestles mõlema tema Eestis lavastatud näidendi tõlkija Margus Alver, kes „Lühise“ („kétser“) ka Eesti oludele kohandas. Oled Tallinnas juba kolmandat korda. Mis side sul Eestiga on? ...
7:03 Sirp H
Järgmine hommik kui fotograafi kolmas võimalus Kellerteatri seinamüüril sillerdav vesi mõjub ohuendeliselt. Nagu põnevusteatris kohane, liiatigi depressiivsel öötunnil, millest näitemäng saab alguse. Pikk valguseriba, mis laotub üle lavapõranda, äratab kujutluspildi Thamesi jõest (valguskujundaja Mario Maripuu). Douglas Posti näidendi „Verejälg“ („Bloodshot“) avaremark sedastab: „Derek Eveleigh komberdab ettepoole, fotoaparaat kaelas ja pooltühi džinnipudel käes. Ta on purjus ja sasine. ...
7:03 Sirp H
Mõtlemapanevad kingid Eesti Kontserdi tähtpäevaks Eesti Kontsert, mis on välja kasvanud 1941. aastal loodud Eesti NSV Riiklikust Filharmooniast, jõudis 85. verstapostini. Seda tähistati 7. veebruaril Estonia kontserdisaalis esindusliku galakontserdiga, mille esimest poolt raamistasid selleks puhuks tellitud teoste esiettekanded. ...
7:03 Sirp H
Kahe interpreedi õhtu Aasta algus on Eesti kultuurielus kujunenud tihedaks tunnustamiste perioodiks. Värskelt jagati Eesti muusikaauhindu, 4. veebruaril kuulutati uhiuues Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamajas välja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid ning jaanuari keskel pälvisid paljud loomeinimesed riigi kultuuripreemiad. ...
7:03 Sirp H
Vaateväli avardus taas „Mustonenfestil“ on siinmail saanud käia juba mõned aastakümned, seetõttu on küllap igaühel kujunenud oma kogemus ja ettekujutus, millega võib sel puhul kontserdisaalis kohtuda. ...

1 5 6 7 8 9 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.