Uudishimu

Find

7:03 Sirp H
Üksinduseotsija suures Londoni linnas Esmapilgul lihtne „Kastimees“ kubiseb kirjanduslikest allusioonidest, vihjetest, taustadest nii poololematus sündmustikus kui ka keeles, aga veelgi enam tunnetes, autoripositsioonis. Peedu Saar ei ürita olla kultuurne, literatuurne, ei puista tsitaate, aga on ometi niisugune olemuslikult – üksildane kirjandusmunk võõrsil, ilmselt Eestiski. Et üksindus ja üksildus oleksid veel valusamad ja ilusamad, läheb „Kastimehe“ jutustaja Londonisse otsima üksiolemist rahvamassis (lonely crowd). ...
7:03 Sirp H
Üks tüdruk käis mängimas mändide all Airis Erme luulekogu „Võta mu sõnad“ pakub valiku autori kahekümne aasta jooksul valminud loomingust. Justkui püüdes elutunnet kategooriatesse paigutada, on luuletused korrastatud kolme tsüklisse: „Ilu“, „Draama“ ja „Absurd“. Kahte esimesse tsüklisse on paigutatud eeskätt loodusluuletused, kumbki tsükkel on seejuures ometi omaette tervik. Kolmandas tsüklis loodusluule osakaal väheneb ning esile kerkib filosoofiline mõtisklus elu mõistusevastasusest. ...
7:03 Sirp H
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2025 PROOSA Aliis Aalmann, „Kes aias“ (Hunt) Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“ (Menu) Andrus Kasemaa, „Minu kangelased“ (Varrak) Andrus Kivirähk, „Eesti rahva uued jutud“ (EKSA) Eva Koff, „Õhuskõndija“ (Varrak) Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast“ (Loomingu Raamatukogu) LUULE Martin Algus, „Elektro“ (Puänt) Doris Kareva, „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ (Verb) Berit Kaschan, „Aprill“ (Kaschan AM) Riste Sofie Käär, „APS! ...
7:03 Sirp H
Kas raamat saab olla dialoog? Vähesed tegevused on mõttetumad kui arvustuse kirjutamine olukorras, kus autor on raamatusse jätnud enda telefoninumbri ja palunud Whatsappi kirjutada, mida lugeja raamatust arvab. On ju muidugi osaliselt tõsi, et arvustuse kirjutamise mõte ei olegi autoriga dialoogi astuda, vaid eeskätt anda potentsiaalsele lugejale mingigi ülevaade ja aimus, millise teosega on tegu ning kuidas see sobitub kultuurikonteksti. ...
7:03 Sirp H
Ega me kellestki mööda vaadanud? Margo Tedre uuslavastus „Lühis“ Iisraeli näitekirjaniku Noa Lazar-Keinani sulest räägib Taavist (Ott Aardam) ja Kadrist (Maarja-Mitt Pilchen), neljakümnendates eluaastates paarist, kelle näiliselt toimiv suhe ähvardab laguneda, kui nende poeg Robin saab autismidiagnoosi. Taavi püüab olukorraga toime tulla nalja, õlle ja eiramise teel, Kadri aga otsib vastuseid, spetsialiste ja lahendusi, kuni normaalsuse säilitamise pinge mõlemad väsitab enam kui kriis ise. ...
7:03 Sirp H
Juudi huumoriga eluraskuste vastu VAT-teatris esietendus 22. jaanuaril Iisraeli näitekirjaniku, stsenaristi ja näitleja Noa Lazar-Keinani „Lühis“ (lav Margo Teder), mille puhul külastas autor Tallinna. Eestis tuntakse Lazar-Keinani kui 2023. aastal Eesti Draamateatris lavale jõudnud „Bertodi ja Agnese“ (lav Priit Pedajas) autorit. Lazar-Keinaniga vestles mõlema tema Eestis lavastatud näidendi tõlkija Margus Alver, kes „Lühise“ („kétser“) ka Eesti oludele kohandas. Oled Tallinnas juba kolmandat korda. Mis side sul Eestiga on? ...
7:03 Sirp H
Järgmine hommik kui fotograafi kolmas võimalus Kellerteatri seinamüüril sillerdav vesi mõjub ohuendeliselt. Nagu põnevusteatris kohane, liiatigi depressiivsel öötunnil, millest näitemäng saab alguse. Pikk valguseriba, mis laotub üle lavapõranda, äratab kujutluspildi Thamesi jõest (valguskujundaja Mario Maripuu). Douglas Posti näidendi „Verejälg“ („Bloodshot“) avaremark sedastab: „Derek Eveleigh komberdab ettepoole, fotoaparaat kaelas ja pooltühi džinnipudel käes. Ta on purjus ja sasine. ...
7:03 Sirp H
Mõtlemapanevad kingid Eesti Kontserdi tähtpäevaks Eesti Kontsert, mis on välja kasvanud 1941. aastal loodud Eesti NSV Riiklikust Filharmooniast, jõudis 85. verstapostini. Seda tähistati 7. veebruaril Estonia kontserdisaalis esindusliku galakontserdiga, mille esimest poolt raamistasid selleks puhuks tellitud teoste esiettekanded. ...
7:03 Sirp H
Kahe interpreedi õhtu Aasta algus on Eesti kultuurielus kujunenud tihedaks tunnustamiste perioodiks. Värskelt jagati Eesti muusikaauhindu, 4. veebruaril kuulutati uhiuues Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamajas välja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid ning jaanuari keskel pälvisid paljud loomeinimesed riigi kultuuripreemiad. ...
7:03 Sirp H
Vaateväli avardus taas „Mustonenfestil“ on siinmail saanud käia juba mõned aastakümned, seetõttu on küllap igaühel kujunenud oma kogemus ja ettekujutus, millega võib sel puhul kontserdisaalis kohtuda. ...
7:03 Sirp H
Kuidas elad, „Libahunt“? Lavastaja ja libretist Ivar Põllu tõstatab värskelt lavavalmis saanud ooperi kavalehel küsimuse, miks pole küll enam kui sada aastat tagasi loodud „Libahunti“ juba varem sellele kujule teisendatud. Igal juhul tuleb tõdeda, et algmaterjal sobib ooperivormi käänamiseks igati, ning alati ei pea sugugi vormima äratundmatuseni, et suhteliselt lihtsast armukolmnurgast saaks märksa paljutahulisem püramiid. Sellest aastast kannab Tartu mitut žanri viljelev teater nime Eesti Rahvusteater Vanemuine. ...
7:03 Sirp H
Unistus elavast südalinnast Suur-Vanalinna näitus on Tallinna linnaehitusliku potentsiaali mitmekihiline peegeldus. Arhitektist kuraator Villem Tomiste kutsub ulmade ehk julgete kujutelmade tiivul loovalt mõtlema Tallinna ajaloolise kesklinna tulevikust – nii selle füüsilistes kui ka tunnetuslikes piirides. ...
7:03 Sirp H
Kuidas heita end ruumi? Mul on Villem Tomiste kureeritud grupinäitusest „Suur-Vanalinn. 12 ulma“ mõnevõrra keeruline rääkida. Seda kahel põhjusel. Esiteks tekitas näitusel ringiliikumine rohkelt äratundmishetki: ikka ja jälle tuli tahtmine mõttes hüüatada „ma olen kirjutanud sellest motiivist siin ja tollest teemast seal!“. ...
7:03 Sirp H
Kurvameelne vitalist Kunstihoone roosas paviljonis on vaadata näitus „Kasva, kasva, küll on, kuhu!“, mille on kureerinud Tamara Luuk. Nagu tema näitustel ikka, on seegi kord leitud üles vastandite ühtsus: vastuokslikud mõtted ja meeleolud harmoneerivad omavahel ootamatult. Luugi intuitsioon on hämmastav. Kõige rohkem hakkab aga näitusel silma selle tugev ajaline mõõde. Ometi pole sellegi puhul kõik nii lihtne, kui esmapilgul paistab. ...
7:03 Sirp H
Kvaliteetne avalik ruum digikaksikust Kui linnas ringi liikuda, siis paistab, et ruum on justkui valmis. Tänavad, puud, pargipingid, valgustus ja sillutis – kõik on ju olemas. Linna arengu juhtimise seisukohast on ruum siiski alati pooleli. Avalik ruum muutub ajas: see kulub, ehitatakse ümber, hooldatakse ja ruumi kasutajad vahetuvad. Samal ajal teiseneb ka rohelus: puud kasvavad, vananevad ja reageerivad muutustele. ...
7:03 Sirp H
Viis kontrastset Indiat India ei ole lihtsalt riik, pigem nagu manner. Omamoodi mõistatus, eriti külalistele. Külaline pole aga ainult välismaalane, ka indialased ise on neile kaugetes osariikides justkui võõrad. Vaevalt on keegi kogenud Indiat kogu tema kultuurilises mitmekesisuses: igal osariigil on oma köök, kunstivormid ja tekstiilid, muusikaline eripära ning kokkupuude modernismi või Briti impeeriumi pärandiga. Riigi keelelist mitmekesisust on raske hoomata: ametlikke keeli on 22. ...
7:03 Sirp H
„Pärijad“ Eesti moodi Pimedate Ööde filmifestival läheb 30. sünnipäevale vastu suuremate muudatustega: aastaid Justfilmi vedanud Mikk Granström keskendub edaspidi rohkem põhifestivalile ning laste- ja noortefilmide festivali võtab enda kanda 21aastane, varem festivali programmitiimi kuulunud Jan Joonas Pevkur. Veel märgilisem on aga see, et kui PÖFFi asutaja Tiina Lokk tegeles varem festivali direktori rolli kõrvalt ka kunstilise juhi tööga, siis nüüd on ta selle teatepulga edasi andnud oma tütrele Triin Trambergile. ...
7:03 Sirp H
Igas tagasitulekus on midagi uut Kuigi ulmet võib pidada „žanri“ võrdkujuks, väldib parim osa sellest määratlemist nagu saarma kasukas vett. „Tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli“ (edaspidi THAH), on vaikelu ja teekonnafilm ühes raamatus. Sarnaselt hea vaikeluga on tegu tähendusliku esteetilise assamblaažiga, mille autor valdab meisterlikult kokku toodud ainese nüansse. Raamat liigub nagu mõnus teekonnafilm mingis rahuliku kulgemise vaimus, muutes võõranduse koduseks. ...
7:03 Sirp H
Maavälised tõed Täna, 13. veebruaril linastub tänavuse Berliini filmifestivali alaprogrammi „Berlinale Classics“ avafilmina Eesti ulmeklassika „Hukkunud Alpinisti hotell“1. Värskelt digiteeritud ja restaureeritud filmile on lisaks oodata Ameerika DVD-väljalaset, Berliinis on aga linastust tutvustamas ja kommenteerimas ka üks peaosatäitjatest, füüsik Simonet’d kehastanud Lembit Peterson. ...
7:03 Sirp H
Rohkem suhtlust publikuga Kas interpretatsioonikunst on kontserdikorralduse lahutamatu osa või vastandub sellele? See sõltub vaatenurgast ja õnneks sai foorumil „Kontserdikorraldus kui interpretatsioonikunsti lahutamatu osa“ (5. II) kuulda tõesti erisuguseid arvamusi. Ürituse läbivad teemad olid uued kontserdiformaadid, publikuga suhtlemise vajadus, eesti interpretatsioonikunsti jätkumine pikas plaanis ning noored nii tulevaste muusikute kui ka publiku rollis. ...
7:03 Sirp H
Blogipostituse avamise lõhn Uue aasta esimestel päevadel täitus ühismeedia meenutuste ja piltidega kümne aasta tagusest ajast. Selles mälestuste virvarris jäi mulle silma kellegi tõdemus, et internet (ja mõistagi maailm ise) oli siis palju lihtsam koht kui täna. Tõepoolest, kümme aastat tagasi ei olnud some veel nii koletuks kasvanud, kasutajad nägid oma infovoos ainult sõprade või meeldivaks märgitud lehtede postitusi ning hüsteerilised kommentaatorid tegutsesid veel kusagil Delfi või Postimehe anonüümses enklaavis. ...
7:03 Sirp H
Jõud jõuab sõnadesse Kuidas Eesti esindajad ka ei pingutaks, maailma tähtsate juttudes ja dokumentides jagub tähelepanu Eestile harva ja ka siis kõrvallauses. Nädalaid on kaevatud kurikuulsas Epsteini andmekogus, kuid endiselt ei ole tuvastatud ühtki Eesti printsi või miljonäri, kes oleks ägedate orgiate toimumispaikades aia taha vaatlejakski pääsenud. Asjaolu, et mingi alama astme inimkaupleja korra Riias missivõistlustel ka mõnele osalenud eestlannale pilgu peale heitis, pakub väga nõrka lohutust. ...
7:03 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Eesti telesarjad
6:55 Postimees H
VIDEO JA GALERII ⟩ Lihula naise šokolaadipaberite kogu jutustab maailma maiustuste loo Tavaliselt leiab Eesti kodudest eest maast laeni raamatuid tuubil riiulid, ent Lihulas elava Ulvi Põhako kappe-riiuleid täidavad hoopis kaustad ja kastid, kus valguse eest peidus üle 10 000 oma looga šokolaadipaberi.

1 2 3 4 5 6 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.